1 / 32

Jahiulukite seire spetsiifika ja tulemused

Jahiulukite seire spetsiifika ja tulemused. Peep Männil Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond www.keskkonnainfo.ee. Jahiulukite seire spetsiifika. Liigiline mitmekesisus (18 imetajat + 36 lindu) Intensiivselt kasutatav ressurss Kasutusmahtude iga-aastane korrigeerimine

aldon
Download Presentation

Jahiulukite seire spetsiifika ja tulemused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Jahiulukite seirespetsiifika ja tulemused Peep Männil Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond www.keskkonnainfo.ee

  2. Jahiulukite seire spetsiifika • Liigiline mitmekesisus (18 imetajat + 36 lindu) • Intensiivselt kasutatav ressurss • Kasutusmahtude iga-aastane korrigeerimine • Usaldusväärsete tulemuste saamiseks vajalik suur materjali hulk ja ühtlane tihedus • Algandmete kogujad enamasti jahimehed (ca 330 jahipiirkonda)

  3. Jahiulukite seire ajalugu Eestis • Küttimisstatistika ja ulukiloendus riiklike üldnumbritena aastast 1954 • Põdra põhjalikum seire aastast 1987 • Küttimisstatistika ja ulukiloendus maakonniti alates 1992 • Riiklik Keskkonnaseire Programm, loomastiku seire 1995, sõralised, suurkiskjad, poolveelised, kärplased 1996 • Suurkiskjate seire praeguse metoodika järgi alates 2003 • KTK ulukiseireosakond 2005 • Ruutloendus alates 2006 • Küttimisstatistika ja arvukus jahipiirkonniti alates 2006 • Ulukiseire koondaruanne alates 2009

  4. Jahiulukite seire • Riiklik Keskkonnaseire Programm • KTK põhimäärus KTK ulukiseireosakond

  5. Jahilukite seire eesmärgid • Anda regulaarselt usaldusväärset informatsiooni ulukiasurkonna demograafiliste muutuste kohta • teha ettepanekuid asurkondade soodsa seisundi säilitamiseks või taastamiseks • omada infot rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ja vastavate aruannete koostamiseks.

  6. Erinevate liikide seire erinev tase Seire põhjalikkus liigiti sõltub: • Kaitsestaatusest rahvusvahelisel tasemel • Küttimise osakaalust üldises suremuses • Küttimise selektiivsususest Kuluefektiivsus - kas seire (metoodika) rakendamise kulud on tulemust väärt

  7. Jälgitavad populatsiooni seisundit kirjeldavad parameetrid • Levik • Arvukus • Sooline ja vanuseline struktuur • “Tervislik” seisund • Mõju teistele liikidele (keskkonnale)

  8. Populatsiooni suurus ja levikuala Kasutatavad meetodid: • Jahimeeste hinnang arvukusele (üldloendus; ametlik loendus) • Talvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) • Küttimisstatistika • Suurkiskjate juhuvaatluste kaardistamine • Hirvlaste pabulaloendus

  9. Populatsiooni suurus ja levikualaTalvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) • Ca 380 püsiruutu 4x4 km • Hõlmab paljusid liike • Loendatakse transektiga ristuvaid jäljeradasid

  10. Populatsiooni suurus ja levikualaKüttimisstatistika • Andmed kõikide liikide kohta jahipiirkonniti • Suurulukite kohta ka soo- ja vanusegrupiti

  11. Populatsiooni suurus ja levikualaSuurkiskjate vaatluste kaardistamine • Juhuvaatluste aeg, koht (märgitud kaardil), isendite hulk, poegade arv, karu jälje laius jms

  12. Populatsiooni suurus ja levikualaPabulaloendus • Hirvlaste talvise asustustiheduse hindamiseks • Pabulaindeks: pabulahunnikuid/km kohta • Meetod kasutusel vaid teatud püsiseirealadel

  13. Asurkonna sooline ja vanuseline struktuur Kasutatavad meetodid: • Küttimisstatistika • Vaatlused (vaatluskaardid jahimeestelt) • Kütitud isenditelt kogutav vanuseinfo

  14. Populatsiooni “tervislik” seisund Meetod: kütitud isenditelt kogutav materjal: • Sarved • Kehamõõtmed • Reproduktiivorganid • Parasitoloogilised proovid

  15. Mõju teistele liikidele; kahjustused • Hirvlaste kahjustused metsakultuurides • Suurkiskjate kahjustused põllumajandus- ja lemmikloomadele • Kiskja-saaklooma suhted • Haiguste levik teistele liikidele

  16. Analüüs ja tulemusedRuutloendus • Suhteline arvukus – jäljeindeks: jäljeradade arv/km kohta • Ei anna usaldusväärset tulemust jahipiirkonna kohta • Sõltub suurel määral ilmastikust

  17. Analüüs ja tulemused • Andmete statistiline analüüs • Kogemustele (sh teaduskirjandus) tuginev analüüs • Võrdlev (erinevate parameetrite) analüüs • Juurdekasvuprognoos • Ulukiseire aastaaruanne: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ULUKITE_SEIREARUANNE_2011.pdf • Ettepanekud kaitse- ja ohjamise korraldamiseks; küttimisettepanekud

  18. Analüüs ja tulemusedSuurkiskjate vaatluste kaardistamine • Tuuakse välja erinevad pesakonnad • Suhteline arvukus - pesakonnaindeks • Teades pesakondade osakaalu asurkonnas on võimalik tuletada ka populatsiooni üldsuurus

  19. Analüüs ja tulemusedSuurkiskjate vaatluste kaardistamine: hundi pesakonnad

  20. Analüüs ja tulemused:Sooline ja vanuseline struktuur. Hunt

  21. Analüüs ja tulemused:Haigused. Kärntõbi hundil

  22. Analüüs ja tulemused:Kahjustused

  23. Analüüs ja tulemused: erinevate näitajate võrdlev analüüs

  24. Analüüs ja tulemused:Küttimisettepanekud: Hunt

  25. Analüüs ja tulemused:Küttimisettepanekud: Põder

  26. Küttimisettepanekud • Iga-aastaselt kohandatavad (adaptive management): asurkonna seisund →küttimisettepanek →küttimine → muutused asurkonna demograafias → küttimisettepanek → küttimine → muutused ...jne • Antakse enamasti maakondlikul tasemel • Põhimõte säilitada/saavutada asurkonna optimaalne suurus, liikidevaheline tasakaal ja asurkonna loomulik sooline-vanuseline struktuur

  27. Hundipopulatsiooni geneetiline seire • Hundi ja koera hübriidid • Pesakondade eristamine • Sise- ja välismigratsioon

  28. Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Rakenduslikud uuringud • Metskitse uuringud – asustustihedus, territooriumi suurus, sesoonsed ränded

  29. Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Rakenduslikud uuringud • Metssea uuringud – elupaigakasutus, lisasöötmise mõju, mõju teistele liikidele

  30. Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Rakenduslikud uuringud • Ilvese uuringud – territooriumi suurus ja nende kattuvus; ilvese mõju saakliikidele

  31. Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Kontrollloendus • Kopra pesakondade kontrollloendus liigispetsialistide poolt

  32. Tänud!

More Related