Põhikooli riikliku õppekava eesti keele ainekava kohaldamine õpiraskustega lastele I-III klassis

1. Põhikooli riikliku õppekava eesti keele ainekava kohaldamine õpiraskustega lastele I-III klassis Mari Tammur Ristiku Põhikool

2. Eellugu • Uus õppekava • Õppekava koolitused • www.oppekava.ee

3. Lähteülesanne • Abistavad näpunäited tavakooli õpiraskustega õpilaste õpetamiseks 1.-3. klassis

4. Kellele? • Noorele õpetajale • Kogenud pedagoogile meeldetuletuseks • Usinale lapsevanemale • Üliõpilasele Mitte midagi uut ega revolutsioonilist! Õpiraskustega lapse õpetamine on katsetamine, proovimine, pettumine, leidmine. Pole olemas seda, mis sobiks kõigile!

5. Meie + ja - +Ristiku Põhikool on õpiraskustega laste kool +pikaajalised kogemused +staažikad õpetajad +individuaalõppe kogemus +eripedagoogikaalased koolitused +eripedagoogiline kaader -eakohase arenguga lastega kokkupuude väike -nö teaduse tegijaid vähe

6. Töö tegijad • Helgi Roosmaa - logopeed • Tiina Kaare – eripedagoog, klassiõpetaja • Liis Veske – eripedagoog, klassiõpetaja • Mari Tammur - logopeed • Triin Heinsalu – logopeed, klassiõpetaja

7. Töö jaotus • Lugema õpetamisest • Kirjutama õpetamisest • I klassi õpitulemused ja õppesisu • II klassi õpitulemused ja õppesisu • III klassi õpitulemused ja õppesisu • Töölehed

8. Ainekava • I-III klassi ainekavad on esitatud tabelina õpitulemused ja õppesisu toetub tabelis riiklikule ainekavale, kuid õpitulemused on esitatud rahuldaval tasemel, milleni peaksid jõudma ka õpiraskustega lapsed – logopeedi, tugiõppe õpetaja, abiõpetaja ja IÕK abiga.

9. 1. Õpitulemusedjagunevad • Suuline eneseväljendus Kuulamine Kõnelemine • Lugemine • Kirjutamine Kirjatehnika Õigekeelsus Tekstiloome

10. 2. Õppesisu ja tegevused • Kattuvad suures osas tavakoolis õpetatavaga • Õpetajapoolse abi osakaal suurem • Muutused: -rühmatööd klassis, -loovtööde kirjutamine lükkub edasi, -häälikupikkuste vead me anname kauem andeks, -sulghäälikute õigekirja me veel ei nõua 3. klassi lõpuks, -kohustuslik kirjandus.

11. 3. Soovituslikud võtted • Erinevate oskuste omandamiseks töövõtteid • Ülesandetüüpe • Näpunäiteid jne

12. Töölehed • Kuuluvad ainekavade juurde kui näidised • Ei ole süsteemis • Ei ole kasutamiseks tervikuna – peaks kohandama vastavalt lapse vajadustele.

13. Töölehtede puhul on lähtutud: -laps vajab eelteadmiste aktualiseerimist -detailset juhendamist iga uue oskuse omandamiseks -näitlikustamist olenevalt lapse eripärast

14. Eraldi õpetamist vajavad: -tööjuhendi lugemine -sellest arusaamine -vastavalt sellele tegutsemine -mitmeosaliste tööjuhendite mõistmine -küsimuste esitamine konkreetse sõna kohta lauses -tagasipöördumine teksti juurde vastuse leidmiseks

15. Töölehtede näiteid • Lihtlause moodustamine • Liitlause moodustamine • Omastava käände moodustamine • Tegusõnad • Funktsionaalne lugemine

16. NäidisTiina Kaare • TÖÖLEHT • klass: 3.klass • õppeaine: eesti keel • teema: Töö eesti rahvajutu tekstiga. • eesmärgid: -tööga saavutada, et õpilane tutvub antud rahvajutule iseloomuliku sõnakasutusega, leiab tekstist tänapäevastele sõnadele sobivad vasted; -küsimustele vastamisel kasutab korduvat lugemist; -tekstist saadud teabe põhjal suudab valikvastuste seast iseseisvalt leida antud lausetele sobivad lõpud.

17. Sõnaselgitusi: • poisinolk – noor, vähese haridusega poiss • vandus nii, et suu suitses – vandus väga kõvasti ja palju • hurjutasid – riidlesid • regi (ree) – suur kelk koorma vedamiseks • moondab – muudab • sedasi – niimoodi • lumekamar – paks lumekoorik

18. Ülesanded 1. Leia ja asenda sulgudes olevad sõnad teksti sõnadega. Ühel peremehel oli ( tööline)…………………… . Poiss vandus ( kõvasti ja palju ) ……………………………… . Suur must kogu keerles ümber ( suure kelgu ) …………….. . Keegi ei kuulnud enam ( rumalusi ) ……………………… poisi suust.

19. 2. Loe. Leia igale lausele sobiv lõpp. Ringita selle ees olev täht. Loe saadud jutuke. Peremees ja perenaine pahandasid sulasega, sest A poiss ei viitsinud tööd teha. B poiss vandus kõvasti ja palju. C poisile meeldis õhtuti kaua raamatut lugeda. Peremees ja sulane sõitsid ükskord A linna teatrisse. B poisile uusi saapaid ostma. C üle soo veskile.

20. Korraga A vajusid poisi jalad läbi pehme lume soos sisse. B algas tihe lumesadu. C läks koorem ümber. Poiss hakkas A nutma ja ema appi hüüdma. B hirmsasti vanduma C lõbusat laulu laulma.

21. Peremees tuli poisile appi. Ta ei näinud, et A poiss nuttis haledasti. B suur must lind istus poisi õlal. C tulekera tantsis ümber poisi. Kui poiss vandumise järele jättis, A andis peremees talle kalja juua. B sai ta oma jalad vabaks. C märkas ta eemal halli hunti.

22. Lugemisest, kirjutamisest • Metoodika Tartu Ülikoolist eripedagoogika osakonnast. • Peamised juhid ja õpetajad: Karl Karlep Kaja Plado • Õppematerjalid abikooli õpikud, lugemismängud, töövihikud kirjutamis-, lugemisraskuste ületamiseks, skeemid, tabelid, tiivikud.

23. Õigekiri • Pearõhk düsgraafiliste vigade ennetamisel • ja korrigeerimisel • Arendamine kontsentrilisuse printsiibil • Lähtuma peab õpilase vajadustest • Kasutama abimaterjale: noobid, tähekaardid, liikuv aabits, tähetabelid, tiivikud, skeemid.

24. Artikli jaotus • Õigekirja oskuse osaoskused • Kirjutamisoskuse kujunemiseks vajalikud oskused I, II ja III klassis • Häälikupikkuste õpetamise järjekord • Töövõtteid ja harjutuste liike

25. Lugemine • Eakohase arenguga lapse lugemisoskusest • Lugemisraskuste kirjeldus • Lugemise eeldused • Õige lugemistehnika saavutamine

26. Funktsionaalne lugemine • Sõnavara laiendamine • Tervikpildi tekitamine tekstist • Teksti kohandamine • Töö tekstiga Mängulisi võtteid lugemisoskuse arendamiseks.

27. Lõpetuseks • Suur aitäh neile, kelle artiklid juba oppekava.ee lehel üleval! • Loodan, et ka meie töö on kellelegi abiks! AITÄH!