1 / 90

MOTIVAT S IO ON KAASA KOOLITEELE

MOTIVAT S IO ON KAASA KOOLITEELE. Tallinn, Eesti 1.2.2010 Jaana Viljaranta Oppimisen ja motivaation huippututkimusyksikkö Psykologian laitos, Jyväskylän yliopisto. Ko olitusmaterjale on ette valmistanud ka …. Marja-Kristiina Lerkkanen Kaisa Aunola Jari-Erik Nurmi Noona Kiuru

zorion
Download Presentation

MOTIVAT S IO ON KAASA KOOLITEELE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. MOTIVATSIOON KAASA KOOLITEELE Tallinn, Eesti 1.2.2010 Jaana Viljaranta Oppimisen ja motivaation huippututkimusyksikkö Psykologian laitos, Jyväskylän yliopisto

  2. Koolitusmaterjale on ette valmistanud ka… • Marja-Kristiina Lerkkanen • Kaisa Aunola • Jari-Erik Nurmi • Noona Kiuru • Eija Pakarinen • Riikka Hirvonen • Lotta Tynkkynen • Heta Tuominen-Soini

  3. Päeva teemad: • Mis on motivatsioon? • Strateegiad, meelepärast, nägemus endast õppijana… • Motivatsioon erinevatel koolitee etappidel • Areng • Tähendus • Kas on võimalik motivatsiooni mõjutada? • Kooli tähtsus • Pere ja sõprade tähtsus

  4. Uurimusi teema kohta Koolioskuste ja motivatsiooni areng (Jyväskylä Entrance into Primary School JEPS) Umbes 200 last lasteaiast 9. klassini Esimesed astmed (ALPO) Pilootprojektis 2005-2006 139 lasteaialast Aastast 2006 umbes 2000 last Vanemad, õpetajad ja lapse õppimine (VALO) Umbes 200 esimese klassi õpilast, päevikumeetod FinEdu Study Umbes 900 teisele kooliastmele siirduvat noort

  5. MOTIVATSIOON Aspekte motivatsiooniuuringutest

  6. Mida kaasa kooliteele? Õppimise motivatsiooni käsitlevate uurimuste kesksed küsimused on olnud: -Miks ühtedele lastele meeldib matemaatika ja teised lihtsalt ei salli seda? Miks ühtedele lastele meeldivad kõik õppeained – neile meeldib koolis käia – teistele aga ei meeldi koolis mitte ükski asi? -Miks ühtedele lastele meeldivad rasked ülesanded ja nad võivad pingutada hoolimata ajutistest ebaõnnestumistest? Miks teised on õppimissituatsioonis muserdunud ja püüavad vältida raskeid ülesandeid?  Motivatsiooni tähendus õppimises ja kuidas saame toetada erineva motivatsiooniga lapsi?

  7. (1) Kas ma tulen selle ülesandega toime? Kui võimekas ma olen? (2) Kas ma tahan seda teha? Kui meeldiv see ülesanne on? (3) Miks ma tahan seda teha?

  8. Miks on lapsel õppimises raskusi? • Neurokognitiivne aspekt • - nt * düsleksia • * matemaatilised spetsiifilised raskused • * tähelepanuhäired • * visuaal-spatiaalsed tajuhäired “Õpiraskusteks peetakse neurokognitiivseid, ajutegevuse normist erineval korrastumisel baseeruvaid kognitiivseid raskusi, millega ei seondu üldist mahajäämust ja kognitiivsete oskuste vajakajäämist, mille esmaseks põhjuseks on puuduv kogemuslikkus. “ (Lyytinen, H. 1996)

  9. 2. Viletsamate tulemuste ja motivatsiooni aspekt - lapse tulemused on võimetest lähtuvalt halvemad kui võiksime oletada (tulemused ei ole vastavuses võimetega) - õpiraskuste taustal mõjutavad motivatsioon, enesetunne, enesevalitsemisviisid jm lapse sisemised psühholoogilised faktorid

  10. MOTIVATSIOON Mõisted

  11. Motivatsioon – mõisted • Minapilt õppimises, õppija minapilt • Toimetulekustrateegiad, tegutsemisviisid • Meeldivus, hinnangud, tegutsemismotivatsioon

  12. ÕPPIMIS- VÕI ÕPPIJA MINAPILT • Õpilase arvamus endast kui õppijast • Õpilase arvamus oma võimetest ja oskustest mingis valdkonnas • Nägemus endast lugejana, arvutajana jne. • Baseerub eelnevatele kogemustele, saadud tagasisidele ja oma tõlgendustele • Sageli positiivne koolitee alguses, isegi ülioptimistlik, hiljem muutub realistlikumaks.

  13. Tegutsemisviisid ehk strateegiad • Millisel määral ilmneb õpilasel teatud mõtlemist ja/või käitumist, kuidas ta suhtub erinevatesse ülesannetesse • Ülesandele orienteeritud tegevus vs ülesannet vältiv tegevus • Ülesandele keskendumine vs irrelevantne tegevus • Pingutamine ja püsivus vs loobumine • Baseerub õpilase tõlgendusel ülesande raskusest, oma võimetest ning varasematel kogemustel samalaadsetes õppimissituatsioonides

  14. Positiivsed ja negatiivsed kuhjuvad ringid Pos. enesetunne/tunne valdamisest • Väljakutseid kogetakse õppimissituatsioonidena • Ülesandele suunatus, proovimine • Tõenäoline õnnestumine, positiivne tagasiside • Tunne, et on olukorra peremees/positiivne enesetunne

  15. Positiivsed ja negatiivsed kuhjuvad ringid Vilets enesetunne/ebaõnnestumise ennustamine  Väljekutsete kogemine õnnestumissituatsioonidena • Ülesande vältimine, passiivsus ja (vusserdamine?) häseltäminen • Tõenäoline ebaõnnestumine, negatiivne tagasiside • Ebaõnnestumise ennustamine/nõrk enesetunne

  16. Uurimus strateegiatest Uurimus – esimesed astmed: lasteaiaõpetajad hindavad oma rühma laste tegutsemisviise hindamisküsitluses, mis oli 5- tasemeline (1 = mitte üldse; 5 = väga palju/kiiresti). Behavior Strategy Rating Scale (BSR; Onatsu & Nurmi, 1995; Onatsu-Arvilommi & Nurmi, 2000).

  17. Laste tegutsemisviisid (esimese klassi õpilase intervjuu)(Aunola & Nurmi) • Ma küsin sinu käest mõningaid küsimusi kooli kohta. Mind huvitab sinu arvamus. Mitte õiged ja valed vastused – vaid lihtsalt, mis sina arvad. “Ütlesid just, et….” (kui ei öelnud midagi, siis “te teete koolis kindlasti erinevaid asju? Loen sulle lauseid, mis on kooliga seotud. Mõtle, kas need on sinu kohta õiged või ei. Vasta nii, nagu sinu meelest on või nagu sina teeksid (nagu sulle tundub)”. Alustame. • Õige Ei ole • 1. Kui koolis tehakse ülesandeid, siis kardan, et mina ei oska. 1 0 • Kooli on tore tulla. 1 0 • Kui mõni asi on raske, siis küsin kohe õpetajalt abi 1 0 • Kooliülesanded on mulle rasked 1 0 • 5. Kooliasju on tore teha 1 0 • 6. Mõnikord ma viivitan ülesande alustamisega 1 0 • 7. Kui mõni asi on koolis raske, siis teen meeleldi midagi muud 1 0 • 8. Pingutan ja teen ära ka rasked ülesanded 1 0 • 9. Tahan teha kõik koolitööd ilma abita 1 0 • 10. Teen koolitööd alati lõpuni ära 1 0 • 11. Kui koolitöödest midagi on raske, jätan selle kohe pooleli 1 0 • 12. Ma oskan ka raskeid koolitöid kohe õigesti teha 1 0 • 13. Minu arvates on paha kooli tulla 1 0 • 14. Alati ma ei suuda teha kõiki koolitöid 1 0 • 15. Mõnikord ma jätan keerulised ülesanded pooleli 1 0 • 16. Tahan alati, et õpetaja kontrolliks minu töö üle 1 0 • 17. Mulle meeldivad ka rasked ülesanded ja mängud 1 0

  18. Mis meeldib, ülesandemotivatsioon • Meeldimus viitab ülesande väärtusele ehk sellele, millisel määral ülesanne pakub huvi, kutsub lahendama ja tekitab soovi püstitatud eesmärki saavutada • Nooremate õpilaste puhul näitab huvi teatud teema/õppeaine suhtes (MILLELEollakse motiveeritud), hiljem ka diferentseeritumat ülesannete hindamist (MIKS ollakse motiveeritud)

  19. Kooliks ettevalmistava rühma motivatsioon: (= huvi rühmas õpetatava vastu) Individuaalses intervjuus palutakse lapsel “näopildi” skaalal näidata oma meeldimust õpetatavate valdkondade kohta. 1 = mulle ei meeldi üldse, 5 = mulle meeldib väga

  20. EI TEE MEELEDI / TÕESTI NÜRI TEEN MEELEDI / TÄITSA TORE 2 1 5 4 3 Nt.”Kui meeleldi sa koolis teed arvutamisülesandeid?” “Kui väga sulle meeldivad arvutamisülesanded?” “Kui meeleldi teed kodus arvutamisülesandeid?”

  21. Kuidas kõik kokku põimub? • Õpilase ülesannetevalikud, tegutsemisviisid ja tulemused tulenevad sellest, kui hästi ta arvab ülesandega toime tulevat ja kui palju ta ülesannet hindab (Eccles & Wigfield) • Taustal mõjutavad varasemad kogemused ja tõlgendused ning ka laiema keskkonna poolt loodud võimalused ja piirangud

  22. Kulttuurinen ympäristö • Sukupuoleen liittyvät odotukset • Kulttuuriset odotukset ammattiin liittyvistä ominaisuuksista jne. Lapsen havainnot: 1. kasvattajien uskomuksista, asenteista ja odotuksista 2. Sp-rooleista 3. Toimintaa koskevista odotuksista Lapsen tavoitteet ja yleiset minäkäsitykset Onnistumis-odotukset Kasvattajien / kasvatusinstituu-tioiden uskomukset ja käytännöt Suoriutumi-seen liittyvät valinnat Lapsen kiinnostusten erilaisuus Tehtävän arvostus 1. Kiinnostus 2. Tärkeys / Hyödyllisyys 3. Vaatimukset • Lapsen tulkinnat • kokemuksesta • Tilannekohtaiset syyselitykset • Hallinnan paikantaminen Lapsen tunnesisäl-töiset muistot Aiemmat suoriutumis-kokemukset Expectancy-value model of achievement motivation (Wigfield & Eccles, 2000)

  23. MOTIVATSIOON KOOLITEE ERINEVATEL ETAPPIDEL Areng ja tähendus

  24. Motivatsiooni areng • Meelepärasus ja motivatsioon teha eristuvad õppeaineti väljenduvad juba varakult (Nurmi & Aunola, 2005) • Juba algklassides eristuvad matemaatikale motiveerunud lapsed lugemisele motiveerunutest jne. • Ka tööviisid ja strateegiad on suhteliselt püsivad kohe koolitee alguses • Aastate jooksul muutuvad erisused püsivamateks • Muutused esinevad eriti üleminekuetappidel

  25. Lugemise motivatsiooni areng JEPS-tutkimus, Nurmi & Aunola

  26. Matemaatikamotivatsiooni areng JEPS-tutkimus, Nurmi & Aunola

  27. N=16(8,6%) N=127(58,8%) 74*** N=103(47,9%) 65*** N=98(49,7%) N=50(26,7%) 35* N=58(31%) N=49(22,8%) N=42(21,3%) 18*** 23*** N=32(14,8%) N=63(33,7%) N=44(20,4%) N=56(26%) N=40(20,3%) 20** 18** N=17(8,6%) N=13(6%) 3*** 2* N=7 (3,3%)

  28. Millaisia tehtävämotivaatioryhmiä voidaan löytää 9. luokalla? Kuopio School Transition, Viljaranta et al. (2009).

  29. MILISEID EESMÄRGILE ORIENTEERUMISE GRUPPE VÕIB LEIDA 9. KLASSIS?(Heta Tuominen-Soini) • Leiti neli rühma: • normatiivne rühm(I-States N=415, 39%) • edule orienteerunud(I-States N=328, 31%) • õppimisele orienteerunud (I-States N=186, 18%) • vältimisele orienteerunud(I-States N=131, 12%)

  30. Normatiivne rühm suur rühm, peegeldab õpilaste “massi” tüüpiline õpilane hindab õppimise tähendust ja hinnete tähtsust, kuid on mõneti innutu panustama nende eesmärkide saavutamisse Edule orienteeritud jõuline püüdlus headele tulemustele ja suhtelisele edule eesmärgiks on ka õppida ja võimalikult palju aru saada Õppimisele orienteeritud eesmärgiks õppida võimalikult palju, saada uusi teadmisi ja mõista õpitut head hinded tähtsad ei rõhuta koolitöö vältimist Vältimisele orienteeritud tahavad koolitööga toime tulla võimalikult vähese vaevaga kõige vähem õppimisele orienteeritud RÜHMADE KIRJELDUSED

  31. Mida motivatsioon mõjutab? • Kooliedukus • Hinded • Kursuste valik • Edasiõppimine • Kutsevalik • jm

  32. Lugemine: motivatsioon ülesandele ja oskused Oktoober Aprill Letter-motivation 1 Letter-motivation 2 .20* Letter skills 1 Letter skills 2 .71*** ALPO, Viljaranta et al. (2009).

  33. Matemaatika: motivatsioon ülesandele ja oskused Oktoober Aprill Math-motivation 1 Math-motivation 2 .17* .26* .18* Math skills 1 Math skills 2 .52*** ALPO, Viljaranta et al. (2009).

  34. Mida see tähendab? • Mida rohkem meeldib lapsele esimese kooliaasta alguses matemaatika, seda paremad on tema oskused esimese kooliaasta lõpus • Mida paremad on oskused kooli alguses, seda rohkem meeldib lapsele matemaatika aasta lõpus  Kumulatiivse ringi algus? • Sama ei ole täheldatud emakeele osas • Põhjuseks soome keele reegliline struktuur, kerge õppida lugema?

  35. Matematiikka: tehtävämotivaatio ja taidot Ensimmäinen luokka Toinen luokka Esikoulu .91 .92 Arvutamisoskus Arvutamisoskus Lasku-taito Arvutamisoskus .14 .16 Motivaatio Motivaatio Motivaatio .60 .21 JEPS, Nurmi & Aunola

  36. Mida see tähendab? • Lapse arvutamisoskuse tase enne kooli mõjutab fakti, kui palju talle meeldib matemaatika esimese klassi alguses. • Ja – see, kui palju lapsele meeldib matemaatika esimese klassi alguses, mõjutab tema oskuste arengut teise klassi minemisel

  37. Seosed matemaatiliste oskuste, õppimisminapildi ja sooritusmotivatsiooni vahel JEPS, Viljaranta et al. (submitted).

  38. Seosed emakeeleoskuste õppimisminapildi ja sooritusmotivatsiooni vahel JEPS, Viljaranta et al. (submitted).

  39. Mida see tähendab? • Õpetaja hinnang nii matemaatikaoskusele kui ka lugemisoskusele mõjutavad õpilase enda nägemust oma oskustest, mis omakorda mõjutab tegutsemismotivatsiooni • Tulemus ja sellest saadav tagasiside kujundavad õpilase oma arvamust oma oskustest • Kujunenud käsitus on baasiks edaspidisele tegutsemishuvile ja sellele, kui palju ta neid ülesandeid hindab

  40. Tegutsemisviisid ja lugemisoskus • Ülesandele suunatud tegutsemisviis ennustab soomekeelsete laste puhul kirjutamisoskuse ja loetu mõistmisoskuse saavutamist esimeses ja teises klassis • Ei ennusta sujuvat lugemist • Parem kirjutamisoskus ja parem loetu mõistmine omakorda ennustavad ülesandele orienteeritud töötamist (Hirvonen et al 2009)

  41. Mida see tähendab? • Soome keeles saavutatakse sujuv lugemisoskus üsna kergelt, seega ei ole tegutsemisviisil nii suurt mõju tulemusele • Keerukamate ja rohkem keskendumisvõimet vajavate ülesannete puhul on töö(õppimis)oskustel suurem tähtsus!

  42. Ülesandemotivatsioon ja tegutsemisstrateegiad koos?

  43. Grupi liikmelisuse püsivus

  44. Oskuste seos grupi liikmelisusega

  45. Probleemne käitumine erinevates gruppides

  46. Mõtisklemiseks • Nii ülesandele motiveeritusel (meeldimisel) kui ka tööviisidel (strateegiatel) näib olevat tähendus koolioskuste seisukohalt • Kõrgem tegutsemismotivatsioon ja ülesandele suunatud tegutsemisviisid viivad koos paremate oskusteni • Erinevusi ilmneb õppeainete vahel (lugemine vs arvutamine)  kultuurierinevused  uurimustulemuste üldistamine?

  47. Ülesannete õnnestunud sooritamine hoiab üleval ja lisab arusaama oma võimetest … • … see omakorda lisab ootusi õnnestumisele tulevates ülesannetes ja paneb rohkem pingutama • Pidev ebaõnnestumine vähendab motivatsiooni ja innukust proovida  Tähelepanu pöörata õpilase oskustele ja headele tulemustele, selle asemel et keskendutakse lapse probleemidele, mitte toimetulekule!

  48. Aastatepikkusi uurimusi on tehtud vähe ja seega teatakse suhteliselt vähe motivatsiooni ja oskuste vahelise arengulise dünaamika kohta • Kas motivatsioonil samane tähendus heade oskustega õpilastele kui halvemate tulemustega õpilastele?

  49. Kuid milline on motivatsiooni tähtsus edasisel kooliteel?

  50. Noorte põhikoolijärgsed jätkuõppevalikud • Õppimisele ja edule orienteeritud õpilased jätkasid gümnaasiumis oodatust sagedamini (88% ja 84%) ja kutseõppesse oodatust harvem (10% ja 14%). • Vältimisele orienteeritud noored astusid gümnaasiumi oodatust vähem (33%). • Noored, kellel oli toimunud negatiivne muutus profiilis, valisid oodatust sagedamini kutseõppe (40%) ja oodatust harvem gümnaasiumi (48%).

More Related