EESTI MULDKATE

1. EESTI MULDKATE 9 KLASS MAIKI LAURI 2011

2. MIS ON MULD? • Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. • Muldkoosnebelusjaelutaosast. • Organismidetendavadtähtsat osa mullatekkes, eritihuumusetootjate ja transportijatena.

3. MULLA KOOSTIS

4. MULLA TAHKE OSA • Mullatahkeosakoosnebmineraalsetestjaorgaanilisestosast. • Mineraalneosatekibkivimitest. • Orgaanilineosakoosneblagunenudjapoollagunenudtaime- jaloomajäänustest. Lagunemiselmuutuvad need jäänusedhuumuseks.

5. MULLA GAASILINE OSA • Õhk on mullasmullaosakestevahel. • Mullaõhus on vähemhapnikkujarohkemsüsihappegaasikuivälisõhus

6. MIS ON HUUMUS? • Huumustekibaeglaseltjapikaajajooksulmullaselavatebakteriteningseenteabil. • Huumussisaldabtaimedekasvamiseksvajalikketoitaineid. • Huumuselagunemiselmoodustuvad: vesi, süsihappegaasjamineraalained

7. Taimedejaloomadejäänusedkõdunevad Tekibhuumus Huumuslaguneb Mineraalainedvesisüsihappegaas

8. Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim (sete või aluspõhjakivim, millest muld on tekkinud) ja veeolud, tänapäeval ka inimeste tegevus. • Praegune mullastik sai Eestis tekkima hakata pärast mandrijää taandumist. • Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävitamise, harimise, väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel.

9. EESTI MULDKATET ISELOOMUSTAB • Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest • Soo – ja soostunud muldade suurest osatähtsusest • Lubjarikaste muldade rohkusest, eriti Põhja – ja Lääne – Eestis • Muldade kivisusest

10. Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. See näitab kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. • Muldade kirjeldamisel räägitakse enamasti mullaprofiilist. Mullaprofiil on mullahorisontide – erineva tiheduse, värvuse ja omadustega mullakihtide – läbilõige.

11. Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpi, mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise, ehituse ning kasutusviisi poolest.

12. MULLAPROFIIL

13. MULDADE TEKET MÕJUTAVAD • Temperatuur • organismid • mullavanus • maapinnakuju • inimtegevus • veeolud

14. EESTILE ISELOOMULIKUD MULLAD • Paepealsed mullad (rendsiinad) Levivad Põhja – ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumus – ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud.

15. Rähkmullad Levivad peamiselt Põhja – ja Lääne – Eestis paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Iseloomulik on kõrge huumuse-, toitaine – ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Need on keskmise tootlikkusega mullad. (kohtades, kus on alles looduslik taimkate, levivad puisniidud ja salumetsad

16. Leostunud pruunmullad Esinevad peamiselt Kesk- Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Need on nii koostise kui ka ehituselt Eesti kõige paremad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad.

17. Leetunud mullad On iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsa alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet – ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhthorisont.

18. Näivleetunud mullad On levinud Lõuna – ja Kesk – Eestis moreenitasandikel. Need tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase vihma – ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi. On Lõuna – Eesti keskmise huumusesisaldusega põllumullad. Loodusliku taimkatte puhul on levinud salu – ja laanemetsad.

19. Gleimullad Moodustavad pindalalt suurima levikuga ning omadustelt väga vahelduvate mullatüüpide rühma. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas – või rohekashall gleihorisont. Gleimuldade pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud orgaanilisest ainest – toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud.

20. Soomullad On Eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo-, siirdesoo – ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30 cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont.

21. Lammimullad On kujunenud siseveekogude kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi. Eestis suhteliselt vähe järel.

22. EESTIS ESINEB VEEL • Erodeeritud mullad • Pealeuhtemullad • Tehismullad

23. EESTI TAIMKATE 9 KLASS MAIKI LAURI 2011

24. Taimkate on pinnamoe ja veekogude kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. • Taimkate sõltub kasvuala muldadest ning samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi.

25. Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. • Me asume metsavööndi siirdealal, kus okasmetsadasenduvad järk-järgult laialehiste metsadega. • Sellest tulenevalt on nii taimestikus kui ka taimkattes mõlema metsa tunnuseid.

26. Ligikaudsel hinnangul on Eestis umbes 1200 taimeliiki. • Eesti läänepoolne osa koos saartega on märksa liigirikkam ja vahelduvam kui idapoolne ala. • Miks see nii on?

27. Vastus eelnevale küsimusele: • Kuna lääne poolses osas on merelisem kliima ja lubjarikkamad mullad.

28. Eesti taimestiku liigirikkus tuleneb: • Mullastiku mitmekesisusest • Kliimatingimuste suurest muutlikkusest • Pikast rannajoonest • Asendist ida – ja läänepoolsete taimeliikide levikuteede ristumiskohal

29. Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: • Metsad • Niidud • Sood

30. METSAD • On peamiseks taimkatte tüübiks Eestis • Tänapäeval hõlmab umbes 40% riigi pindalast • Tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. • Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. • Esineb nii puhtaid puistuid (männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid

31. Metsataimestik (puud ja alustaimed) sõltub nii mullatüübist (toitaine-sisaldusest) kui ka niiskustingimustest. • Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe, veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused.

32. EESTI METSAD JAGUNEVAD • Kuivad arumetsad: nõmme-, palu-, laane-, loo- ja salumetsad • Niisked soometsad (mullas olemas turbahorisont): lodumetsad ja erinevad soometsad

33. Eesti metsad – kuivad arumetsad Nõmmemetsad : Levivad kõige kuivematel ja vaesematel liivmuldadel, on hõredad ja aeglase kasvulised. Iseloomulikud on sambliku-, kanarbiku- ka kukemarjamännikud.

34. Eesti metsad – kuivad arumetsad Laanemetsad: Moodustavad keskmise toitumis – ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembelised taimed (mustikas, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel.

35. Eesti metsad – kuivad arumetsad Loometsad: On levinud Põhja – ja Lääne – Eesti paealadel. Kuigi paepealsed mullad on huumus – ja lubjarikkad, on nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi. Hõredas puurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk või tamm. Alustaimestik on liigirikas.

36. Eesti metsad – kuivad arumetsad Salumetsad: Kasvavad paksu huumushorisondi ja heade niiskustingimustega muldadel. On jäänukid kunagistest laialehistest metsadest. Tänapäeval on nad jäänud haruldasteks. On põllustatud või asendunud kuusikute ja kuuse – segametsadega. Salumetsad on liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. Enim on säilinud Pandivere kõrgustiku äärealadel.

37. Eesti metsad – niisked soometsad Soometsad: Eristatakse rohusoo (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuselembesed rohttaimed) – ja samblasoometsi (puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu mullas.

38. Eesti metsad – niisked soometsad Lodumets: On soostuv mets, mis põhjaveetaseme tõusmise tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad kõrvuti kuivade alade (mätastel) ja märgade alade taimed.

39. EESTI NIIDUD Niidud on mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. Niidud jagunevad kasutusviisi järgi heina – ja karjamaadeks. Tekke alusel eristatakse primaarseid ja sekundaarseid niite. Esimesed on tekkest peale olnud niidud, teised on aga tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele.

40. Sarnaselt metsadega eristatakse niiskustingimuste järgi ka niidutüüpe. Kuivadel muldadel levivad aruniidud ehk arud, niisketes kohtades soostunud niidud.

41. Looniidud: Väga õhukese mullaga Põhja – ja Lääne – Eesti paetasandikel levivad niidud. Sageli nimetatakse ka loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent kuivab suve lõpuks ning omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad sarapikeks või kadastikeks

42. Pärisaruniidud: Kõige laialdasema levikuga rohumaade tüüp, esineb moreen – ja viirsavitasandike rähksetel, leostunud või gleistunud muldadel. Nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. Erilise rühma pärisaruniite moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud. Need on maailma ühed liigirikkaimad taimekooslused (70 taimeliiki ühel ruutkilomeetril). Säilivad vaid inimtegevuse kaasabil.

43. Lammi – ja luhaniidud: Esinevad jõgede üleujutusaladel. Rannaniidud: Esinevad rannikualadel. Rannaroostikud: Levivad alaliselt üleujutatud veealustel sooldunud gleimuldadel

44. Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse ka poollooduslikeks, sest need on enamasti inimtekkelised ning püsivad inimese kaasabil. • Nõmmed ehk nõmmerohumaad – luidete ning muude tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel kujunenud, levivad toitainetevaestel, alles kujunemisjärgus liivmuldadel. Nõmmed on hõreda rohustuga.

45. EESTI MAASTIKULINE LIIGESTATUS 9 KLASS MAIKI LAURI 2011

46. Miks on Eestis nii palju eriilmelisi maastikke? • Vaatamata väikesele pindalale, on Eesti maastikelt vaheldusrikkam kui paljud suuremad alad. See tuleneb: • Asendist geoloogiliste struktuuride, kliimatingimuste, mullastiku ja taimkatte ülemineku – ehk siirdealal.

47. Asendi tõttu Fennoskandia kilbi lõunanõlval avanevad ja paljanduvad aluspõhja mitmesugused kivimid. Siin esineb nii mandrijää kulutus – kui ka kuhjepinnavorme. • Asend Atlandi ookeani läheduses ning tsüklonite peamisel liikumisteel tingib kliima muutlikkuse, millest sõltuvad taimestiku ja taimkatte regionaalsed erinevused.

48. Maakoore kerkimisega kaasneb uute saarte ja rannikualade vee alt vabanemine ning uute maastikumustrite kujunemine. Lisaks sellele on meie maastikke mõjutanud pikaajaline inimtegevus.

49. Eesti suurimad maastikuüksused on • Eesti suurimate maastikuüksustena eristatakse Madal – ja Kõrg – Eestit.

50. MADAL – EESTI • Madal – Eesti hõlmab hilisjääajal ja pärast jääaega suurte jääpaisjärvede ja Läänemere veega üle ujutatud maa – ala, see on tasane ja suhteliselt noorte maastikega. • Madal – Eesti jaguneb Põhja – ja Lääne – Eestiks ning Võrtsjärve ja Peipsi nõoks.