globaalf sika kosmos n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Globaalfüüsika - Kosmos PowerPoint Presentation
Download Presentation
Globaalfüüsika - Kosmos

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 62

Globaalfüüsika - Kosmos - PowerPoint PPT Presentation


  • 176 Views
  • Uploaded on

Globaalfüüsika - Kosmos. Mirt Gramann Tartu Observatoorium. Programm. 1. Päikesesüsteem 2. Tähed 3. Meie Galaktika 4. Galaktikad 5. Kosmoloogia 6. Universumi tekkimine ja arenemine. Meie Galaktika. Galaktika spiraalstrukuur. Maailmapildi muutus 1920. aastatel.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Globaalfüüsika - Kosmos' - zena


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
globaalf sika kosmos

Globaalfüüsika - Kosmos

Mirt Gramann

Tartu Observatoorium

programm
Programm

1. Päikesesüsteem

2. Tähed

3. Meie Galaktika

4. Galaktikad

5. Kosmoloogia

6. Universumi tekkimine ja arenemine

maailmapildi muutus 1920 aastatel
Maailmapildi muutus 1920. aastatel

Alles vähem kui sada aastat tagasi arvati, et

- Päike on maailma keskpunkt

- Meie Galaktika omadusi samastati kogu maailma omadustega

1918 – H. Shapley – kerasparvede jaotus –> Päike ei ole maailma

tsentris – Galaktika mõõtmed - 30 kpc

1920 – Shapley – Curtis - Great Debate – udukogude olemus

1925 – Hubble – Andromeda kaugus – peale meie Galaktika on veel tuhandeid teisi.

Maailm osutus miljoneid korda suuremaks kui varem meie

Galaktika mõõtmeid arvestades arvati.

4 galaktikad
4. Galaktikad

4.1 Galaktikate omadused

4.2 Aktiivsed galaktikad

4.3 Galaktikate kaugused

4.4 Galaktikate ruumjaotus

4.5 Väga kauged galaktikad

4 1 galaktikate omadused
4.1 Galaktikate omadused

1. Morfoloogia

2. Heledus - nõrgad vs heledad

3. Värvus - punased vs sinised

Elliptilised punasemad ja spiraalid sinisemad

4. Gaasi sisaldus – gaasi rikkad vs gaasi vaened

5. Tähetekke kiirus - vaikne vs tähetekke pursked

6. Tuumade aktiivsus – normaalne vs aktiivne

galaktikate morfoloogia
Galaktikate morfoloogia

Neli põhilist tüüpi:

Spiraalsed

Varbspiraalsed

Kokku: 70%

Elliptilised - 22 %

Irregulaarsed - 8%

Hubble - 1924

spiraalsed galaktikad s
Spiraalsed galaktikad - S
  • Tsentraalne mõhn koos keskel oleva tiheda tuumaga
  • Ulatuslik halo nõrkadest ja vanadest tähtedest
  • Lame ketas koos spiraalharudega

Jagatud alamklassideks Sa, Sb, Sc – vastavalt

tsentraalse mõhna suurusele ja spiraalide keerdumisele

varbspiraalsed galaktikad sb
Varbspiraalsed galaktikad - Sb

Põhijoontes sarnased tavaliste spiraalidega.

Erinevus – tuuma ja spiraale ühendava sirge varda

olemasolu, mis sisaldab nii tähti kui ka gaasi ja tolmu.

elliptilised galaktikad e
Elliptilised galaktikad - E

Puuduvad spiraalharud ja üldiselt ka ketas

Jagatud alamklassideks E0, E1, .., E7,

vastavalt elliptilisusele

Puudub külm gaas ja tolm.

Ulatuslik kuumast (~ 106 K) gaasist koosnev halo.

elliptilised galaktikad e1
Elliptilised galaktikad - E

Väga erinevate mõõtmete ja tähtede arvuga.

Hiidelliptilised (giant ellipticals) - ~ 200 kpc,

1012 tähte

Kääbuselliptilised - ~ 1kpc, 106 tähte

Kääbuseid oluliselt rohkem: 10: 1

lentikulaarsed galaktikad s0
Lentikulaarsed galaktikad – S0

Vahepealsed E7 elliptiliste ja Sa spiraalsete

vahel. Neil on ketas ja mõhn, kuid ei ole

gaasi ja spiraalharusid.

irregulaarsed galaktikad
Irregulaarsed galaktikad

Palju tähtedevahelist ainet ja noori tähti, kuid

puudub regulaarne struktuur.

~ 109 tähte

Väiksemad – kääbusirregulaarsed

4 2 aktiivsed galaktikad
4.2 Aktiivsed galaktikad

Oluline osa (>40%) väga heledatest galaktikatest

on nn aktiivsed galaktikad

1. Spektrid erinevad – enamik kiirgusest ei tule tähtedelt

2. Heledused võivad olla väga suured

Aktiivsus seotud galaktika tuumaga. Selliseid süsteeme

nimetatakse ka aktiivseteks galaktika tuumadeks (AGN).

1. Seyfert galaktikad –> kiire ajas muutuvus, suur osa kiirgust IR ja raadio piirkonnas

2. Raadio galaktikad -> suur osa kiirgust raadio lainetel

3. Kvasarid – tähesarnased objektid, kuid hästi kaugel ja väga heledad.

standardk nlad
Standardküünlad

Astronoomilised objektid, mille heledus L

on teada (nt. heleduskõvera järgi)

Võrreldes näiva heledusega saame leida kauguse

Väga heledad objektid.

Näiteks: esimest tüüpi supernoovad.

tully fisher relation
Tully – Fisher relation

Seos spiraalgalaktikate pöörlemiskiiruse ja

heleduse vahel.

Saame leida galaktika heleduse tema

pöörlemiskiiruse järgi.

Võrreldes näiva heledusega saame leida kauguse.

slide46

Hubble seadus: v = H0D

H0 = 70 km/s/ Mpc

4 4 galaktikate ruumjaotus
4.4 Galaktikate ruumjaotus
  • Grupid ja parved – R ~ 1-3 Mpc
  • Galaktikate superparved – R ~10 – 300 Mpc
how far out in the universe we are able to observe galaxies
How far out in the universe, we are able to observe galaxies?

We use redshift (z = (lobs- lem)/lem) as a flag for distance.

(If z << 1, r = cz /H0 ~ 4000 z Mpc; z = 0.005 -> 20 Mpc)

1950 – galaxies at z ~ 0.1;

1960 – radio galaxy 2C295, z = 0.46

Quasars: 1965 - z ~ 2 (3C9); 1973 - z ~ 3.7 ; 1987 - z ~4

1988 – galaxy z ~ 3.3 and after HST (HDF) 1995 – z ~ 5

2005 - first z ~ 6 quasars and galaxies identified

2010 – galaxies at z ~ 10 - 20

CMB – z ~ 1100 (epoch of recombination)

slide57

‘Lyman-break’ tehnika kasutamine kaugete

galaktikate otsimiseks

U 3600

B 4400

V 5400

i 7750

z 8500

l obs = (1+z) l rest

ja

l rest< 1216 A toimub neeldumine

Nt. (1+6) x 1216 = 8512

slide59

Viimasel ajal on lisandunud väga palju andmeid galaktikate erinevate omaduste evolutsiooni kohta:-morfoloogia- tähetekkekiirus- heledused- värvid- mõõtmed