1 / 23

Teemad

Teemad. Piirhinnad Eelarve & kättesaadavus Abivahendite korralduse kitsaskohad AV regulatsiooni korrastus SHSis AV loetelu korrastamine AV register AV menetlus- ja rahastuskeem.

zanthe
Download Presentation

Teemad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Teemad • Piirhinnad • Eelarve & kättesaadavus • Abivahendite korralduse kitsaskohad • AV regulatsiooni korrastus SHSis • AV loetelu korrastamine • AV register • AV menetlus- ja rahastuskeem

  2. Sotsiaalministeerium on võtnud töösse maksimaalse hüvitamise piirhindade kehtestamise, et tagada abivahendite parem kättesaadavus läbi riiklike vahendite optimaalsema kasutamise. Maksimaalse hüvitamise piirhinnad töötab välja Sotsiaalministeerium koostöös Astangu Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskusega Tehniliste abivahendite piirhinnad

  3. Tehniliste abivahendite piirhinnad • Piirhinnad töötatakse välja ja viiakse sisse etapiviisiliselt: • I etapis: teatud nimetuste ulatuses tehnilistele väikeabivahenditele, • II etapis: inkontinentsitoodetele ning • III etapis: teistele soodustingimustel müüdavatele, sh keerulisematele tehnilistele abivahenditele.

  4. I etappi piirhinnad • I etappi piirhinnad jõustusid käesoleva aasta 1.juulil. • Piirhinnad standardsetele liikumisabivahenditele ja ortopeedilistele jalatsitele, sisetaldadele ning tallatugedele. • Konkreetsemalt said maksimaalse hüvitamise piirhinna jõustunud muudatuse kohaselt 23 abivahendite tootegruppi. • Tootegrupp sisaldab erinevaid, kuid sama funktsiooni ehk eesmärgiga abivahendeid. • Hinnanguliselt loodetakse kättesaadavust parandada 100 000 euro väärtuses.

  5. II etappi piirhinnad • Puudutavad uriini absorbeerivate abivahendite piirhindu. • Piirhinnad on praeguseks hetkeks välja töötatud ning määrus läbinud kooskõlastusringi ning ministrile allkirjastamiseks suunatud. • Planeeritavalt peaks määruse muudatus jõustuma 1. jaanuar 2013.  • Kehtestada uriini absorbeerivate abivahenditele piirhinnad funktsionaalsusgrupi põhiselt, erinevalt praegu kehtivast korrast, kus piirhinnad on kehtestatud eraldi igale tootele kaubamärgipõhiselt. • Planeeritavalt võimaldab muudatus tagada inkole kuluvate vahendite kokkuhoidu hinnanguliselt kuni 80 000 eurot aastas, mida kasutatakse omakorda nii inkontinentsitoodete kui ka üldisemalt abivahendite kättesaadavuse parendamiseks.

  6. III etappi piirhinnad • III etapis on eesmärgiks kehtestada piirhinnad keerulistele abivahenditele. • Hetkel olukorra kaardistamise faasis. • Määruse jõustumine jääb järgmisesse aastasse. • Tõusetunud keerulise küsimusena, kas ja kuidas on võimalik keerulistele ja individuaalsetele abivahenditele funktsionaalsusgrupi põhiselt piirhindasid määratleda.

  7. Piirhindade kehtestamise vajadus • Tinginud olukord, kus riik maksis kompenseeritava protsendi suuruse alusel kinni abivahendid olenemata nende hinnast. • Hindade kontrolli all hoidmiseks- kompenseeritavate toodete hinnad on nii riigi kui ostja jaoks aasta-aastalt tõusnud. • Kohelda abivajajaid võrdselt.

  8. Piirhindade kehtestamise alused • Piirhindade kehtestamisel on lähtutud eelmiste aastate müügihindade analüüsist • Arvestatud kõige enam ostetud abivahendi kui eelduslikult parima hinna ja kvaliteediga toote maksumust. • Järgitud põhimõtet, et 2/3 konkreetsesse funktsionaalsusgruppi kuuluvatest toodetest oleksid müügil, kas maksimaalse hüvitamise piirhinnaga või sellest madalama hinnaga ning 1/3 oleksid piirhinnast kõrgemal. • Kehtestatud piirhindu vaadatakse edaspidi regulaarselt üle.

  9. Abivahendite eelarve • Hetke olukord: • Baassumma ca 5,32 miljonit eurot • Viimasel neljal aastal on see olnud muutumatu • Esitatud taotlusi suurendamiseks, sh käesoleval aastal • Leitud ühekordseid lahendusi lisaeelarvest • Aasta lõpus jooksvate tööde katteks • Kantud võimalusel üle järgmisse aastasse • Ülekandmist 2012.a enam ei saa teha • Ka sel aastal taotleme täiendavaid vahendeid lisaeelarvest

  10. Abivahendite eelarve Käeoleva aasta keeruline olukord: • Ei olnud võimalik kanda vahendeid eelmisest aastast üle • Abivahenditele mõeldud eelarve on olnud aastaid samas suurusjärgus: • kuid suurenenud on eakate, puuetega inimeste ning krooniliste haigete arv, • samuti abivahendite hinnad

  11. Eelarveliste vahendite jaotus

  12. Abivahendite 2012.a. lisaeelarve ja 2013.a eelarve 2012.a. lisaeelarve: • täiendavalt 1 miljon eurot • ca 113 000 kallite taotluste rahuldamiseks • ca 887 000 jooksvaks tööks • Eelnõu teine lugemine 21.11. ja kolmas lugemine 05.12. 2013.a. eelarve: • Suurendus 559 045 eurot, mis teeks eelarve kasvuks 10,5% ning uueks baaseelarveks 5 879 017 eurot

  13. Abivahendite korralduse kitsaskohad • Määrus liiga üldsõnaline- lai tõlgendamisvõimalus • Puuduvad üksikasjalikud töökorralduslikud juhised teenusepakkujatele: veebipoed, puudulik kohandamine, hooldus, hinnakomponendid. • Puudub ühtne järjekord- abivajajad mitmes järjekorras, moonutatud ülevaade täiendavate vahendite vajadusele

  14. Abivahendite korralduse kitsaskohad • Abivahendi vajaduse hindamine puudulik/tase kõikuv: perearstid, parameetrid abivahendile (nt ISO kood) • Puudub ühtne üldine eelarve, mis tekitab ebavõrdsust ja kättesaadavust MV vahel • Sõlmitakse lepingud kõikide teenusepakkujatega- see ei peaks nii olema • Puudub soodustingimustel abivahendite tagastamine, eriti just kallite AVde osas

  15. Abivahendite korralduse kitsaskohad • Laenutus kallis riigile- puudub laenutuse maksumuse langus • Puuduvad standardlepingud- ebavõrdus • Infosüsteem aegunud

  16. AV regulatsiooni korrastus SHSis • Praegune SHS reguleerib AV korraldust § 12 lõigetega 1 ja 2. • Muudatusega tõstetakse osa regulatsiooni määrusest seadusesse üle. • Muudatus puudutab: • Õigustatud isikute ringi • Abivahendi mõiste defineerimist • Loetellu kantavaid kirjeid

  17. AV regulatsiooni korrastus SHSis • Mõistete defineerimist: abivahendi rühm, piirhind, omaosalus jne • Piirhinna kehtestamise ja ümberhindamise alused • Piirmäärade kehtestamise alused • AV loetellu lisamise ja kustutamise kriteeriumid

  18. AV loetelu korrastamine • Standardi ISO 9999:2011 „Puuetega inimeste tehnilised abivahendid. Klassifikatsioon ja terminoloogia“ uuendamine (2013.a). • Viimane versioon on aastast 2004 ning tänaseks aegunud. • AV loetelu ülevaatamine (2014.a): • AV nimetuste uuendamine loetelus • Puudegruppide võrdne kaetus • Riigiosaluse protsendid • Piirlimiidid • Kasutusperioodid

  19. AV register • Ülevaate loomine Eestis pakutavatest abivahenditest • Registrisse on kantud alljärgnevad andmed abivahendi kohta: • Abivahendi nimetus • Andmed abivahendi kohta (mõõtmed, valmistusmaterjal jne) • Abivahendi ISO kood • Abivahendi kasutusõpetus • Hinnainfo • Riigi poolt kehtestatud piirhind • Riigisoodustuse korral hüvitatav % koos summaga • Abivahendit müüva ettevõtte kontaktandmed • Müügi/laenutuse avatus

  20. AV menetlus- ja rahastuskeem • Analüüsimas abivahendite menetlus- ja rahastuskeemi korrastamist • Hetkel analüüsimise järgus • Tähtaeg 30.06.2013 • Millele keskendume: • Raha liiguks inimesega kaasa • Tsentraalne rahastamine • Üleriigiline üks järjekord • AV vajaduse hindamise sidumine rehabilitatsiooniga • Toetav IT süsteem koos elektroonse AV kaardiga • Laenutussüsteemi korrastamine

  21. AV menetlus- ja rahastuskeem • 3 võimalikku alternatiivi AV teenuse korraldamiseks: • Maavalitsused: • Korrastatakse lepingud, maakonna põhised eelarve ja järjekord, inimese lähedus, killustatus, palju lepinguid, ebavõrdsus • Maavalitsused + SKA: • SKA tegeleb standardsete abivahendite korraldusega, MV keeruliste individuaalsete abivahendite korraldusega, eelarve tsentraalne koos üleriigilise järjekorraga, inimese lähedus, lepingute kontsentreeritus, keeruline administreerida, vastutuse hajumine • SKA • Tsentraalne eelarve ja järjekord, tihedam seos rehabilitatsiooniga, lepingute kontsentreeritus, võrdsed võimalused, inimesest kauge

  22. Tänan kuulamast Raimo Saadi

More Related