1 / 21

Teemad:

Riigikontrolli tähelepanekud kohalike omavalitsuste auditeerimisel Pärnumaa Omavalitsuste Liidu seminar 25.08.2010, Lepanina Airi Mikli, peakontrolör Kohaliku omavalitsuse auditi osakond. Teemad:. Korruptsiooniohu ennetamine omavalitsustes Kodanikeühenduste toetamine valla eelarvest

verne
Download Presentation

Teemad:

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Riigikontrolli tähelepanekud kohalike omavalitsuste auditeerimiselPärnumaa Omavalitsuste Liidu seminar 25.08.2010, Lepanina Airi Mikli, peakontrolör Kohaliku omavalitsuse auditi osakond

  2. Teemad: • Korruptsiooniohu ennetamine omavalitsustes • Kodanikeühenduste toetamine valla eelarvest Korruptsiooni vältimine ...vabaduse hind on pidev valvelolek. Enamik inimesi ei tee midagi head, kui vajadus seda ei tingi. Seetõttu tahavad võimsad huvirühmad rikkuda põhiseadust omakasupüüdlike ja kildkondlike sihtide kasuks, külvates sellega ühiskonda korruptsiooniseemneid ja ohustades vabadust. Eelkõige on oluline õppida tundma ohumärke, tunda ära riukaid, millega üksikisik või poliitiline erakond võib saada rohkem võimu kui oleks ohutu. Selleks tuleb välja töötada eriseadusi ja –korraldusi, ---mis peaks sisaldama seda, et ei saaks hea varjus kurja teha. “

  3. Omavalitsuste juhtide ja teenistujate ning kodanikeühenduste vahel on tihedad seosed • Volikogude liikmeid ca 3000 • Kohaliku omavalitsuse ametnikke ca 5500 • seos on ca 2 800 omavalitsuses hõivatud isiku ja ca 4 500 ühingu* vahel (ühingu juhatuse või nõukogu liige või aktsionär-osanik) *arvestus ei hõlma KOVi osalusega ühinguid • 1 omavalitsuse kohta on keskmiselt 14 omavalitsusjuhtide ja teenistujatega seotud äri- ja muud ühingut. Suuremates omavalitsustes ületab see näitaja üksikutel juhtudel ka 100 piiri.

  4. 65 000 krooni(Riigikohtu lahend 3-1-1-43-09) • Vangla direktor omandas liisingfirmalt vangla kasutuses olnud sõiduauto Škoda Octavia sõiduki turuväärtusest vähemalt 65 000 krooni odavamalt. • Lepingu lõpetamise taotluses märkis ta, et väljaostuõigus antakse 3.isikuna talle endale, müügihinnaks lepingujärgne jääkväärtus.

  5. 300 krooni (Riigikohtu lahend 3-1-1-54-09) • MTA osakonna juhataja N oli OÜ-s S töö asjus ja ostis sealt 4 riideeset ‘a 75 krooni. Need riideesemed ei olnud avalikult müügis - firmal ei olnud oma müügipunkti. • Ost sooritati ajal, kui sama osakonna revident M.M viis ettevõtte suhtes läbi revisjoni ja spetsialist E.O tutvustas OÜ-le infosüsteemide võimalusi.

  6. 300 krooni vs 65 000 krooni • N karistati KVS § 26³ alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. • Ametiisik ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega. Soodushinnaga esemete ostmine kontrollialustest ettevõtetest mõjutab kaudselt edaspidist suhtlemist ning ei võimalda erapooletult täita oma teenistusülesandeid ja on KVS § 26 lg 2 rikkumine. • Riigikohus - Direktor ei teinud huvide konfliktiga seotud tehingut KVS § 24 lg 1 tähenduses • Kasutusrendi regulatsioonist ega sõlmitud lepingust ei tulene liisinguvõtja õigust otsustada selle üle, kellele ja millise hinnaga anda sõiduki omand üle pärast lepingu lõpetamist, kuigi ta võib selle kohta teha liisinguandjale mittesiduvaid ettepanekuid.

  7. Korruptsiooni ennetamine valdade ja linnade töökorraldusesPeamised korruptsioonivastased meetmed avalikus sektoris

  8. Ametiisik KVS § 19 lg 3 vs § 19 lg 2 p 2 (3-1-1-109-09) • Ametiisik ( § 4 lg 1) võib tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ainult teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal • Äriseadustik § 1. Ettevõtja • Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. • KVS § 4 lõikes 1 nimetatud ametiisikutel on keelatud: • p 2 olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja;

  9. Huvide konflikt - 2/3 auditeeritud KOVides otsuseid, kus osales ametiisik, kelle isiklikku huvi otsus mõjutas • Valla- või linnavalitsuse liikmed osalesid otsuste tegemisel, millega määrati toetus MTÜdele, kus nad olid juhatuse liikmed • Vallavalitsuse liige ei taandanud end otsuse tegemiselt, kus vallavalitsus määras ettevõtlustoetust teiste seas ka vallavalitsuse liikmele kui FIEle • Vallavanem allkirjastas vallavalitsuse korralduse, millega otsustati sõlmida leping äriühinguga, milles ta oli osaline. • Vallavanem osales otsustamisel ja kirjutas alla vallavalitsuse korralduse, millega rahuldati teiste seas ka vallavanema enda hajaasustuse veeprogrammi raames esitatud taotlus. • Enda või endaga seotud isikute huvisid puudutavate otsuste tegemiselt ei ole 6 valla volikogu liikmed end taandunud: • vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusse andmine volikogu liikmega seotud ühingule (Jõgeva vald, Kaarma vald); • teenindusmaa määramine volikogu liikmega seotud ühingule (Tamsalu vald); • toetuse määramine (Pärsti vald) või hoone tasuta kasutada andmine (Põltsamaa vald, Saue vald) MTÜdele, mille juhatusse otsuste tegemisel osalenud volikogu liige kuulus; • volikogu esimehele või ühele volikogu liikmele lisatasu määramine (Saue vald).

  10. Kuidas toimida huvide konflikti olukorras? KOKS § 17 lg 5, 6 • Kui MTÜ, milles vald osanik ei ole, saab vallalt toetust, kuid samas MTÜ juhatuse liige on volikogu liige? • Kui volikogu hääletab maha valitsuse poolt pakutud maamaksu määra tõstmise, sest mitu volikogu liiget on talupidajad, siis kuidas seda huvide konflikti lahendada? • Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. • Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. • Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. • Paljud KOVid kehtestavad eelarve määrusega, nii sätestab ka KOFSi eelnõu. Eelarves võib olla konkreetse SA, MTÜ toetus vms

  11. Keelatud tehingud 3-1-1-28-05 • Ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav tehingu tegemisena KVS § 24 mõttes isegi juhul, kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu ametiisik või organ. • Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist. Seetõttu kehtivad KVS 4. ptk sätestatud formaalsed toimingupiirangud ka juhtudel, mil ametiisik teeb tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel.

  12. Keelatudtehingud(Pärnu Maakohus 23. veebruaril 2006.a Väärteoasi 4-05-275) • Keelatudtehingud iseendaga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Ametiisik ei saa volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid enda asemel. • Keelatud tehingud on riigi või KOV esindajana varaliste tehingute tegemine § 25 lg 1 nimetatud isikutega (osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane; aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või lähisugulane või –hõimalane; muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane). • Tehingu üldalused on sätestatud TsÜSis, § 67 tehinguks on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Lepingu allakirjastamise vajadusel pöörduma teda valinud organi poole (KVS § 24 lg 1 teine lause ei luba edasivolitamist alluvatele, sest KOKS § 50 näeb ette vallavanema/linnapea pädevusena). • Raamatupidamise seadus käsitleb tehingut, § 7 annab selgituse algdokumendi nõuete kohta, mille p 7 kohaselt allkiri kinnitab majandustehingu toimumist; § 5 p 5 selgitab mis on kulu, so aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.

  13. Veel probleeme • Ametnikele teadvustatakse kehtivaid piiranguid ametisse nimetamisel ning volikogu liikmetele valimisjärgsetel esimestel istungitel. Hilisem teadvustamine on juhuslik. Vaid 9 auditi käigus intervjueeritud 24 valla- või linnasekretärist ja vallavanemast või linnapeast tunnistas, et on tutvunud Riigikantselei veebilehel avaliku teenistuse eetikat käsitlevate suunistega ja Justiitsministeeriumi veebilehel korruptsiooni olemust ja selle vältimise vahendeid selgitava teabega. • MHDdega kogutud teave ei leia korruptsiooniriski maandamiseks KOVide töökorralduses üldjuhul pärast avalikustamist täiendavat kasutamist • Vallavanemal puudub ülevaade ametnike kuulumisest eraõiguslike juriidiliste isikute juht- ja järelevalveorganitesse ning aktsionäride/osanike hulka.

  14. Kodanikuühendustele kultuuri-, spordi- ja noorsoo-töötoetuste andmine valla- ja linnaeelarvest • Toetusi maksid kõik auditeeritud. • Maksumaksja rahast toetuste maksmine on juhul, kui volikogu ei ole selleks korda kehtestanud, seaduse rikkumine. Sama hinnangu võib anda ka siis, kui volikogu on toetuste andmise põhimõtted kehtestanud, aga valla- või linnavalitsus ei pea neist kinni. • Palju „erikohtlemise“ juhtumeid. • Ametnikud viisid tihti toetuste maksmise poliitikat ellu tava, sisetunde või mitteformaalsete kokkulepete alusel. • Volikogu reeglina valitsuse tegevusse ei sekkunud. • Pärast raha laiali jagamist ei tundnud auditeeritud vallad ja linnad huvi, milleks raha kasutati või tegid seda formaalselt. N-ö küla peal liikuv info.

  15. Auditi tulemused – juhtudel, kus taotluste hindajateks on taotlejad ise, võib see kaasa tuua huvide konflikti. Toetuste maksmine ei ole läbipaistev • Viljandi linnas olid toetuse maksmise sisuliseks otsustajaks ja ettepanekute tegijaks noorsootöökomisjoni koosseisu kuuluvad ja samas ka toetusi taotlevate noorteühenduste esindajad. • Audru vallas kuulusid taotluste läbivaatamise eksperdirühma, mis tegi vallavalitsusele ettepanekuid toetuste määramiseks, mitmed taotlejad ise. Volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees, kes oli ka mitme toetuse kasutaja, kuulus nii tegevustoetusi kui ka projektitoetusi hindava komisjoni koosseisu. • Audru, Suure-Jaani ja Nõo valla raamatupidamiskorraldus oli nii puudulik, et seal kajastati kõik kodanikuühenduste toetused vallavalitsuse tegevuskuludena (majandamiskulud). • Mõningatel juhtudel konkureerisid kodanikuühendustega toetuste taotlemisel ka valla või linna enda hallatavad asutused.

  16. Toetuste maksmisel ja koostööl avalike teenuste osutamiseks ei tehta vahet BIG Kuldliiga etapp Kose staadionil. Kose Vallavalitsus oli etapi korraldajatega sõlminud koostöölepingu, millega kohustus etapi korraldamist toetama 100 000 krooniga. Kose vald ise aga tõlgendas toetust kui oma ürituse korraldamise üleandmist MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubile ja oli vastava toetuse kandnud majanduskuludesse. Foto: www.kuldliiga.ee

  17. “...demokraatlikku ühiskonnakorraldust ei ole võimalik tekitada deklaratsioonidega, ka mitte ühiselt väljendatud tahtega hakata teistmoodi elama. Demokraatiasse ei astuta, demokraatiasse kasvatakse.” intervjuu Enn Soosaarega Eesti Ekspress • ...“Aga kuidas parandada kombeid, mida kirja pandud ei ole, see on probleem. Pool demokraatia mängust seisneb just selles, et enamus teab, et nii ei tehta, ja kui keegi teeb, siis teda enam ei valita.” Andres Tarand, Maaleht 25.02.2010 “...Riigihangete Ametis töötav inimene, kes puutub kokku ka hangete vaidlustamisega, ütles elutargalt: „ Kui kombelõtvus on moes, siis see nakkab kiiresti!“” Kadri Paas Äripäeva arvamus 2.03.2010

  18. Riigikohtu Üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsus 3-4-1-8-09 (Tallinna Linnavolikogu taotlus tunnistada kehtetuks 2009.a lisaeelarve jm õigusakte) Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis: • sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud; • eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.

  19. Riigikontrolli auditid veebiswww.riigikontroll.ee

More Related