1 / 25

Jõed 7. klassi geograafia

Jõed 7. klassi geograafia. Tallinna Ristiku PK Ave Loigu. Jõgede tekkimine. Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi.

wells
Download Presentation

Jõed 7. klassi geograafia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Jõed7. klassi geograafia Tallinna Ristiku PK Ave Loigu

  2. Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõed kujunevad kui sademete hulk ületab aurumise.

  3. Mõisted • Jõgi – looduslik veekogu. Vesi voolab enda süvendatud jõesängis. • Jõesäng - jõeoru osa, milles voolab jõgi. • Jõelähe - jõe algus. • Jõesuue - jõe suubumiskoht merre, järve või teise jõkke. • Voolukiirus- vee liikumise kiirus jõesängis. Voolukiirus sõltub maapinna kallakusest.

  4. Jõgi ja jõesäng Põltsamaa jõgi

  5. Jõelähe Allikas

  6. Jõesuue Suue Peipsi järv Emajõgi

  7. Jõestik Veelahe Lähe Jõestik on jõgede süsteem. Peajõgi ühendab mitu lisajõge ühtseks tervikuks. Jõestikule annab nime peajõgi. Veelahe on jõgikondade vaheline piir. Parempoolsed lisajõed Vasakpoolsed lisajõed Peajõgi Harujõed Suue Meri Meri

  8. Valgala ehk jõgikond. Valgala on ala, millelt vesi antud jõkke või jõestiku ossa valgub. Pärnu jõe valgala

  9. Mõisted • Ülemjooks – jõe lähtepoolne osa. Voolukiirus on suur. Vesi võtab mägedest kaasa kive ja kannab endaga kaasa. • Keskjooks – jõe keskmine osa. Vool on aeglustunud. Suurem osa kaasakantud materjalist settib. Jõgi kulutab ka sängi külgi. • Alamjooks - jõe suudmelähedane osa. Voolukiirus on väike. Ka peeneteralised setted vajuvad jõe põhja ja kuhjuvad.

  10. Ülem-, kesk- ja alamjooks Suur voolukiirus Aeglasem voolukiirus Väike voolukiirus

  11. Jõelamm Suurveega üleujutatud jõeoru põhi on jõelamm. Lamm on tasandikuala mõlemal pool jõge. Suurte vihmasadude ajal või lume sulamisel väljub jõgi sängist. Üleujutus Soomaal.

  12. Meander Meander • Tasandikujõe looge on meander. • Looke kujundab jõe erinev voolukiirus. Jõgi kulutab külgi

  13. Looklev jõgi. Jõgi moodustab mitmeid meandreid ehk lookeid. Jõesäng muudab aastakümnete jooksul oma asukohta. Loogetest moodustuvad soodid.

  14. Sootide tekkimine Jõe uus säng Looge eraldub jõesängist. Moodustub soot Soot

  15. Kärestik Kui vesi voolab üle jõe põhjas olevatest tugevatest kivimitest tekib kärestik. Kivimid

  16. Juga Kui voolusängis on astang, siis kutsutakse sellelt alla voolavat jõge joaks. Astang

  17. Eesti kõige kõrgeim on Valaste juga. Joa kõrgus on 30,5 m ( 2003.a.). Aja möödudes kasvab joa kõrgus. Langev vesi süvendab kukkumise kohta sügavamaks. Valaste juga on tekkinud maaparandustööde käigus klindiperve lõigatud kanali suudmesse.

  18. Treppoja joastik Treppoja joastikkoosneb12 astmest. Kaskaad on mitmest astmest koosnev joastik.

  19. Delta Jõesuudmes on voolukiirus väike. Peeneteralised setted kuhjuvad ja ummistavad suudme. Jõgi otsib uue voolutee merre. Tekib harujõgedest suudmeala on delta. Harujõed Jõgede poolt merre kantud sete

  20. Kasutatud materjalid: 1. A.Kont, Loodusgeograafia 2.osa. 2003.a. 2. L.-K. Pihlak, A.Tõnisson, Geograafia Põhikoolile.Algkursus.2.osa.2003.a. 3. Sõelsepp www.diaso.ee 4. www. lenalptours.spb.ru 5. www.parnuriver.ee/est_index.htm 6.www.uwsp.edu/.../fluvial/ 7.http://www.eestigiid.ee/

  21. ÜLESANDED

  22. Märgi kaardile Pärnu jõe valgala • Märgi kaardile Kasari jõe valgala

  23. 3.Märgi joonisele peajõgi, voolusuund ja harujõed Järv

  24. 4. Millise jõe osa tekkimist on kujutatud joonisel? Kirjuta kastidesse osade nimetused.

  25. 5. Kärestik tekib kui ………………………………………… ……………………………………………………………….. 6. Juga tekib kui ……………………………………………… ………………………………………………………………… 7. Delta tekib kui …………………………………………….. ……………………………………………………………….. 8. Meander tekib kui ………………………………………… ………………………………………………………………… 9. Jõelamm on…………………………………………………. ………………………………………………………………… 10.Eesti kõrgeim juga on ………………………………………

More Related