1 / 10

Euroopa naarits Mustela lutreola

Euroopa naarits Mustela lutreola. Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar. Välimus. Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik Tal on tömp saba Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug

wei
Download Presentation

Euroopa naarits Mustela lutreola

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Euroopa naaritsMustela lutreola Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

  2. Välimus • Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik • Tal on tömp saba • Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug • Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad (tagajäsemetel natuke rohkem kui esijäsemetel) • Tal on natuke lapik pea • Tema tüvepikkus on 32-43 cm

  3. Välimus • Sabapikkus 12-19cm • Kaal 0,5-1 kg • Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis • Teda hävitab ameerika naarits, keda toodi 20. saj. algul hulgaliselt Euroopasse • Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla

  4. Elukoht • Ta on poolveeloom ja ta elutseb jõgedekallastel • Ta on kohastunud vees ujumiseks ja on osav ujuja nii vee all kui ka peal • Ta eelistab väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid • Nad teevad endale koopa vee äärde ja tavaliselt avaneb koobas vee alt, kuid alati see pole niimoodi • Tal on veel palju peatumisurge • Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel • Nad võivad minna vee alla kuni 2 minutiks

  5. Toit • Naarits on röövloom • Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. • Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad • Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarusid

  6. Pojad • Naaritsa tiinus kestab 42-46 päeva • Mais või juunis sünnib 7-8 poega • Iseseisvaks saavad nad juba 2- või 3-kuuselt • Suguküpsus saabub aastaselt • Naaritsa looted surevad enne sündi, kui emaslooma on viljastanud mingi isasloom. See on peamine naaritsa väljasuremise põhjus

  7. Levik • Enne mingi sissetoomist Euroopasse oli Euroopa naarits laialt levinud kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) • Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas • Võib-olla on veel säilinud suuremalt Lääne-Venemaal (parem pilt)

  8. Fakte • Väljasuremisohus • Tema tüvepikkus on 32-43 cm • Sabapikkus 12-19cm • Kaal 0,5-1 kg • Tiinus kestab 42-46 päeva • Kuulub seltsi kiskjalised • Sugukonda kärplased

  9. Teisi kärplasi • Kärp- (Mustela erminae) • Nirk- (Mustela nivalis) • Solongoi (Mustela altaica) • Kolonok (Mustela sibirica) • Mink (Mustela vison) • Tuhkur (Mustela putorios)

  10. Kasutatud kirjandus • http://bio.edu.ee/loomad • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”

More Related