Kärp Mustela erminea - PowerPoint PPT Presentation

k rp mustela erminea n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Kärp Mustela erminea PowerPoint Presentation
Download Presentation
Kärp Mustela erminea

play fullscreen
1 / 10
Kärp Mustela erminea
127 Views
Download Presentation
marshall
Download Presentation

Kärp Mustela erminea

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. KärpMustela erminea Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

  2. Välimus • Kui võrrelda kärpi ja nirki on ainult mõned erinevused, näiteks, et kärp on suurem ja kärbi sabaots on must • Kärbi karvkate on väga erinev, suvel on ta enamasti pruun, ainult kõhu alt on valge Kärp suvekarvas

  3. Välimus • Talvel on ta üleni valge, aga ainult sabaots on must • Talvel on kõrvaaugud roosad • Silmad, nina ja suu on tal alati mustad • Ta on suhteliselt sale loom Kärp talvekarvas

  4. Elukoht • Tavaliselt elavad kahes erinevas elupaigas (põllu- või metsaserval) • Võib kohata ka majade ümbruses ja kivihunnikute juures • Üks põhjus, miks ta võib nendes kohtades elada, on see, et tal on seal kõige rohkem süüa

  5. Toit • Tema peamiseks toiduks on hiired ja pisikesed närilised • Sööb linde, nende mune ja roomajaid • Harva võib murda endast suuremaid loomi, näiteks jäneseid ja ondatraid • Toidurohkuse korral soetab varusid

  6. Sigimine ja pojad • Vastsündinud on pimedad • Silmad arenevad umbes 1,5 kuu vanusena • Pojad lahkuvad emaslooma juurest kahe kuu vanusena • Tiinus kestab 240-390 päeva • Poegi on ühes pesakonnas tavaliselt 3-9 (harva kuni 18) • Aastas on neil üks pesakond

  7. Levik • Elab kogu Venemaal • Kogu Ameerikas ja Alaskas • Leidub ka Jaapanis ja Indias • Tema levila asub Püreneedes ja Alpides • Eestis on ta laialt levinud nii mandril kui ka saartel (ka väikestel saartel, näiteks Aegnal, Pranglil ja Naissaarel)

  8. Fakte • Rahvapäraseid nimetusi: Suurnirk, hermeliin • Ladinakeelne nimetus: Mustela erminea • Tüvepikkus 16-38 cm, sabapikkus 6-12 cm • Kaalub 150-250 g • Vaenlasteks on enamasti kiskjad • Arvukus Eestis: ligikaudu 3000-4000 isendit Alumine talvekarvas, ülemine suvekarvas

  9. Teisi kärplasi • Nirk (Mustela nivalis) • Solongoi (Mustela altaica) • Kolonok (Mustela sibirica) • Naarits (Mustela lutreola) • Mink (Mustela vison) • Tuhkur (Mustela putorios) Nirk

  10. Kasutatud kirjandus • bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSERM2.htm • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”