Talupidajate asendusteenistuse väljatöötamine ja rakendamine

1. Talupidajate asendusteenistuse väljatöötamine ja rakendamine Keskregioon Viljandi, Tartu, Järva

2. Kes on projekti läbiviijad? • EQUAL programmi projekt “Talupidajate asendusteenistuse väljatöötamine ja rakendamine” 2005 – 2008 • Projekti hoidja: Tööturuamet • Juhtpartner: Eestimaa Talupidajate Keskliit • Partnerid: • Harju Taluliit • Ida-Virumaa Talupidajate Liit • Pärnumaa Talupidajate Liit - Pärnu Tööhõiveamet • Raplamaa Talupidajate Liit - Rapla Tööhõiveamet • Viljandi Talupidajate Liit - Viljandi Tööhõiveamet • Võrumaa Talupidajate Liit - Võru Tööhõiveamet

3. Milles probleem? • Talupidajad - loomakasvatajad (eriti piimakarjakasvatajad) on seotud katkematu tootmisprotsessiga. Loomad vajavad iga päev: • Söötmist • Jootmist • Lehmad lüpsmist • Taluperel puudub võimalus puhata

4. Milles probleem? II • FIE - le ei laiene “Töö - ja puhkeaja seadus” • Puudub organisatsioon, kes pakuks puhkuse asendamise teenust • Pidev tööprotsessis osalemine viib kurnatuseni, läbipõlemiseni • Talupidajad on tööturul diskrimineeritud seisuses

5. Milles probleem? III • Talupidamise jätkusuutlikkus • Noored eelistavad talupidamise asemel vabadust • Järjepidevus katkeb • Külad tühjenevad

6. Mis on asendusteenistus? • Asendusteenistus on asendustöötajate organiseeritud tegevus talupidajatele puhkuse andmiseks • Asendusteenistus mitmetes naaberriikides toimib juba ammustest aegadest, kus asendustöötajad on palgatud valdades ja kutsutakse taludesse tellimiste alusel kas päevaks, mitmeks päevaks või nädalateks s.o. kogu puhkuse ajaks, mille on talupidaja planeerinud. • Seega - asendusteenistus ei tähenda talusse sulase tellimist vaid puhkuse päevade ajal • Asendajaks võtmine ehk teisisõnu asendustöötaja peab tegema talus kõik tööd, mis teatud perioodil on vajalikud. Ta peab omama oskusi teha kõiki töid ja suhtuma töösse nagu omanik ise. Ta asendab talus pererahvast, kui need on talust välja sõitnud

7. Olukord Eestis • Antud süsteem toimib mingil määral Võrumaal, kus üks inimene, kes on saanud vastava koolituse, asendab talupidajaid • Asendustöötajate süsteemi loomiseks on viimane aeg või isegi on sellega hiljaks jäädud • Paljud talupidajad planeerivad lähiajal töömahukat ja igapäevast seotust nõudvat tootmist kas siis lõpetada või paremal juhul teisele üleminekut. Nad väidavad, et on väsinud, seda nii peremehed kui perenaised. See on ka mõistetav, kui arvestada, et talupidajad on sageli juba talude loomisest peale ilma puhkuseta päev päeva kõrval talus tööd teinud • Samas puudub juba kümmekond aastat Eesti maapiirkondades kvalifitseeritud ja usaldatav tööjõud, keda talusse palgata

8. Milles näeme lahendust? • Luua organisatsioon, kes hakkab pakkuma asendusteenust • Koolitada välja organisatsiooni töötajad • Koolitada vajalikul hulgal asendustöölisi • Valmistada ette talupidajad teenust kasutama • Aidata kaasa usalduse loomisele Kõik see kokku moodustab asendusteenistuse süsteemi

9. Milles näeme lahendust? II • Integreerida EL kogemus • Täiustada seadusandlust • Mõjutada Eesti poliitikuid toetama algatust, tekitada püsiv poliitiline tahe toetada süsteemi (toetus asendusteenistuse kasutajatele)

10. Kes saavad veel kasu? • Eesmärgiks on luua 80 uut töökohta maapiirkonnas • Selleks tuuakse koolitusele 200 asendustöölise kandidaati • Väheneb töötus maal

11. Projekti tegevused I • Uuringu teostamine asendusteenusele ja selle pakkujale esitatavate nõuete selgitamiseks • Potentsiaalsete asendustöötajate leidmine • Rakendusüksuste kaadri väljaõpe • Asendustöötajate koolitus • Talunike ettevalmistamine ja teavitamine teenuse kasutamiseks

12. Projekti tegevused II • Asendustöötajate praktika taludes • Süsteemi rakendamine piloodina 1-2 piirkonnas • Infosüsteemi loomine teenuse keskseks koordineerimiseks • Süsteemi rakendamine üle Eesti • Infosüsteemi edasiarendus • Juhendmaterjali koostamine asendustöölisele

13. Projekti tegevuste ajakava 2005: • struktuuri rakendusüksuste loomine ja kaadri väljaõpe • tutvustusseminaride läbiviimine • asendusteenistuse vajaduse uuring • asendustöötajate kandidaatide leidmine 2006: • asendustöötajate koolitus • praktika taludes • pilootprojekti rakendamine • infosüsteemi arendus 2007: • infosüsteemi üleriigiline rakendamine • poliitika mõjutamine • rahvusvaheline koostöö 2008: • lõpuseminaride läbiviimine • tulemuste tutvustamine ja avalikustamine

14. TALUPIDAJATE ASENDUSTEENISTUSE PÕHIALUSEDOrganisatsiooniline vorm: • Esialgu moodustatakse teenistus taluliidu kui organisatsiooni osakondadena, kusjuures peaosakond, edaspidi peakontor paikneb keskorganisatsiooni juures, ning osakonnad regiooniti maakonna taluliitude juures. • Edaspidi moodustatakse teenistusest eraldi äriühing, mille omanikud on - variandid: • teenuse tarbijad 51% • organisatsiooni omanikud e taluliitude liikmed 51% • organisatsiooni omanikud, teenuse tarbijad, jm rahastajad

15. Asendusteenistuse strateegia • Teenistused moodustatakse regiooniti ainult elujõuliste taluliitude juurde. • Asendusteenistus tagab teenuse osutamise kõigile regiooni tootjatele, s.h ka neile, kes ei ole asendusteenistust haldava organisatsiooni liikmed, kuid tellivad asendusteenust. • Regionaalne teenistus peab muutuma pikemas perspektiivis isemajandavaks ning määrama ise piirkonnas osutatavate teenuste liigid ja hinnad ning kavandama oma majandustegevust iseseisvalt. • Kogu teenistuse poliitika, s.h finantspoliitika, teenistuse strateegilise arendamise, kindlustuse, koolituse, koostöö, sh rahvusvahelise koostöö jm üldiste küsimuste osas töötatakse välja suunised rahvusliku juhatuse poolt ja regionaalsed teenistused töötavad nende suuniste järgi. • Teenistuse rakendamise riskid on kõrged ja neid maandatakse kindlustusseltside abiga. Seltsidega läbirääkimisteks palgatakse ajutiselt sõltumatu nõustaja, kes aitab teha teenistusele soodsaid kahjukindlustus, jm kindlustusliikide leppeid nii rahvuslikul kui regioonide tasandil

16. Asendusteenistuse strateegia 2 • Teenistuse funktsioneerimiseks ja üleriigiliseks haldamiseks taotletakse riigilt toetust teenuse tunnihinna alusel. • Toetust taotletakse tootja asendamiseks haiguse, lapse haiguse, vabade päevade, puhkuse ja koolituse korral. • Riigitoetuse suurus on teenistuse esimestel rakendusaastatel kõrgem ning kümne aasta möödumisel stabiliseerub 50% juures. • Halduskulude osakaal taotletavast tunnihinnast määratakse rahvusliku juhatuse ja valitsusevahelise läbirääkimise tulemusena

17. Asendusteenistuse struktuur • Teenistus ehitatakse üles kahetasandilisena: • Rahvuslik tasand - rahvuslik juhatus • Regioonide tasand – regioonide juhatused • Põhja Viru Kesk Lääne Lõuna • Regioon hõlmab 3 maakonda. • Põhja regioon – Harju, Hiiu, Rapla taluliidud. • Viru regioon – Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva taluliidud • Keskregioon – Viljandi, Järva, Tartu taluliidud • Lääne regioon – Lääne, Pärnu, Saare taluliidud • Lõuna regioon – Põlva, Võru, Valga taluliidud • Regioonide kontorid paiknevad Rapla, Jõhvi, Viljandi, Pärnu ja Võru taluliitude juures. • Regionaalseid teenistusi ühendab asendusteenistuse peakontor e ETKLi asendusteenistuse osakond.

18. Asendusteenistuse juhtimine • Üleriigilisel tasandil juhib teenistust rahvuslik juhatus ning regiooni tasandil regiooni juhatus. • Rahvusliku ja regiooni juhatuse I koosseisu moodustamise alused töötab välja projekti juhtkomitee, arvestusega, et enamus esindajatest oleksid talupidajad – loomakasvatajad nt 50%, regioonide juhatuse esimehed 40%, lisaks koordinaatorite esindaja, asendustöötajate esindaja. • Läbirääkimisi valitsusega jt üleriigiliste institutsioonidega peab rahvuslik juhatus, kes esindab ühtselt kokkulepitud platvormi. Rahvuslik juhatus kehtestab ka teenuse osutamise üldtingimused, s.h keskmise hinna, mille alusel taotletakse riigitoetust. • Teenuse ostu-müüki regioonis korraldab regiooni koordinaator. Regiooni juhatus kehtestab minimaalse teenuse ostjate arvu koordinaatori kohta ja teenuse tunnihinna. • Peakoordinaator juhib teenistuse juhatuselt saadud suundade elluviimist ning vahendab ja kontrollib koonddokumentatsiooni ja taotletud finantside liikumist üleriigiliselt, s.h eelarvestamist, aruandlust.

19. Asendusteenistuse finantseerimine Esimesel kümnel aastal taotletakse teenistuse rakendamiseks riigipoolset toetust teenuse tunnihinna alusel järgnevalt: Riik Teenuse ostja 2007.a 75% tunnihinnast 25% tunnihinnast 2008.a 75% 25% 2009.a 75% 25% 2010.a 70% 30% 2011.a 70 % 30% 2012.a 70% 30% 2013.a 65% 35% 2014.a 65% 35% 2015.a 60% 40% 2016.a 55% 45% • Alates 2017.aastast taotletakse riigilt teenuse tunnihinna 50%list finantseerimist.

20. Hinna kujunemine • Riigi poolt makstava toetuse haldamist korraldab teenistuse peakontor. • Peakoordinaator korraldab aasta eelarvete ning aruannete kontrolli ja koonddokumentide vormistamist ning esitamist vastavale riigiinstitutsioonile. • Teenuse tunnihinna regioonis töötab välja ja kehtestab regiooni juhatus. Aasta eelarve koostamisel kehtestab rahvuslik juhatus kogu teenistuse keskmise tunnihinna, mille alusel taotletakse riigipoolset toetust.

21. Asendustöötajate värbamine ja koolitus 1 • Asendustöötajate värbamisel on järgmised nõuded: • põllumajandusharidus või • ja 2 aastane töökogemus põllumajandusettevõttes • juhiload • kutsesobivuse intervjuu läbimine Kutsesobivuse intervjuu viib läbi regiooni koordinaator. • Asendustöötaja läbib enne tööle asumist 120 tunnise koolituse(80t teooriat+ 40 t praktilist õpet + talupraktika) ja omandab põllumajandustöötaja II kutsestandardi nõuded. Koolitusprogrammi kinnitab määratud intervalli tagant rahvuslik juhatus.

22. Asendustöötajate värbamine ja koolitus 2 • Igal aastal saab asendustöötaja täiendkoolitust nii riiklikul kui regionaalsel tasandil. Riiklike koolituspäevade arvu töötaja kohta kinnitab rahvuslik juhatus vastavalt peakontori ja regioonide ettepanekutele. • Koolitust viivad riiklikul tasandil läbi rahvusliku juhatuse poolt valitud tunnustatud koolitajad, kellel on olemas baas praktiliste õppuste läbiviimiseks. • Enne ettevõttesse tööle asumist, külastab töötaja talle määratud ettevõtet ja omanikuga kokkuleppel: • töötab koos peremehega päeva, tehes koos läbi vajalikud tööd • saab peremehelt juhtnöörid ja asub seejärel määratud ajaks iseseisvalt tööle. • Koordinaatorite värbamisel on järgmised nõuded: • rakenduslik kõrgharidus • väga hea suhtlemisoskus • Koordinaatorite koolitus: • rahvuslik juhatus kinnitab koordinaatorite koolitusvajaduse peakoordinaatori ja regiooni juhatuste ettepanekute alusel.

23. Asendusteenistuse protsessimudel 1 • Regiooni koordinaator valib asendustöötajate kandidaatide hulgast välja sobivad töötajad ja sõlmib nendega lepingu • Talupidaja helistab regiooni koordinaatorile ja esitab tellimuse • Regiooni koordinaator registreerib tellimuse ja valib tellitud tingimustele sobivaima asendustöötaja • Regiooni koordinaator helistab asendustöötajale ja sõlmib suulise kokkuleppe • Asendustöötaja helistab talupidajale ja lepib kokku kohtumise osas • Asendustöötaja külastab talu • Talupidaja instrueerib ja annab asendajale kõik vajalikud kontakttelefonid • Asendustöötaja teeb ära kokkulepitud tööd lepitud ajal

24. Asendusteenistuse protsessimudel 2 9. Asendustöötaja täidab regiooni koordinaatori poolt esitatud töölehe vormid(3eks: talupidajale, koordinaatorile, enesele) ning esitab kord kuus kõik tema poolt täidetud vormid regiooni koordinaatorile 10. Regiooni koordinaator sisestab asendajatelt saadud töölehtede andmed standardsesse arvutiprogrammi 11. Regiooni koordinaator, vajadusel raamatupidaja arvutab vastava palgaprogrammi alusel teenuse üldmaksumuse ja riigifinantseeringu osa ning esitab arve talupidajatele, kelle juures asendaja arvestuslikul perioodil töötas 12. Talupidaja tasub määratud ajaks asendusteenistusele kogu arves näidatud summa 13. Regiooni koordinaator teeb määratud ajaks talunikule tagasimakse arves näidatud riigifinantseeringu ulatuses 14. Regiooni koordinaator, vajadusel raamatupidaja maksab kord kuus asendustöötajatele välja tema kuupalga

25. Eelarvestamine ja aruandlus • Detsembri alguses esitab regiooni koordinaator regiooni juhatuse poolt kinnitatud järgmise majandusaasta eelarve peakoordinaatorile, kes kontrollib taotluse õigsust ja koostab koondaruande rahvuslikule juhatusele esitamiseks • Rahvuslik juhatus kontrollib ja korrigeerib vajadusel eelarvet ning peakoordinaator esitab parandatud eelarvetaotluse vastavale riigiasutusele • Riigiasutus vaatab läbi eelarvetaotluse, küsib vajadusel selgitusi ja eelarvega nõustumise korral teeb I poolaasta ettemakse asendusteenistuse peakontor – ETKLi osakonna arveldusarvele • Asendusteenistuse peakontor – ETKLi osakond teeb määratud vajalikud ettemaksed vastavalt regiooni juhatuste poolt kinnitatud eelarvetele • Regiooni koordinaator esitab poolaasta lõppedes I poolaasta aruande ja II poolaasta korrigeeritud eelarve peakoordinaatorile • Peakoordinaator koostab kas I poolaasta koondaruande või aastaaruande rahvuslikule juhatusele esitamiseks • Rahvuslik juhatus kinnitab aruanded ja peakoordinaator esitab aruande vastavale riigiasutusele.

26. Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest !Peeter LääneKeskregiooni koordinaatorTelef.56240049. 4333800