Aastaaruande koostamine ja analüüs

1. Aastaaruande koostamine ja analüüs Rita Sikk 2012

2. Raamatupidamisaruandluse analüüs Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate)

3. Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv.

4. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs – uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs – uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs. Finantsanalüüsi etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanalüüs)

5. Raamatupidamisaruandluse analüüs Vertikaalanalüüs: bilansikirjete suhe bilansimahtu või kasumiaruande kirjete suhe müügitulusse. Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates

6. Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga).

7. Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu. Kas liigselt soetatud varad (potentsiaal tulevikuks) või müügiraskused? 2. Kui müügitulu kasvutempo>varade kasvutempost, on ettevõtte varad efektiivselt kasutatud. Täiendavat infot annab ettevõtte põhinäitajate trendi analüüs dünaamikas.

8. Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarvuanalüüs Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate vahelisi seoseid. Analüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu keskmistega, konkurentidega, prognoosidega. Suhtarvude põhiliigid: Likviidsussuhtarvud e maksvõime näitajad Efektiivsuse näitajad Rentaabluse suhtarvud e tootluse suhtarvud Kapitali struktuuri e finantsvõimenduse näitajad

9. Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. Tähtis vastata järgmistele küsimustele: kuidas arvutada, mida suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, mida ütlevad näitaja kõrged ja madalad väärtused, kuidas vastavat näitajat parandada. Arvutatud suhtarvude alusel tehakse trendianalüüsi ja neid võrreldakse normidega (toot- misharu keskmised näitajad, konkurentide näitajad..)

10. Raamatupidamisaruandluse analüüs Puhaskäibekapital = Käibevara – Lühiajalised kohustused

11. Raamatupidamisaruandluse analüüs 1.Likviidsusuhtarvud peavad vastama küsimusele: kuidas firma suudab oma lühiajalised kohustused tasuda? Selleks on kaks lähenemist: I lähenemine: võrdleb raha ja muid käibevarasid - võlgadega, mis kuuluvad aasta jooksul tasumisele. Levinuimad: A Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e lühiajaliste kohustustekate e Current ratio (CR) KÄIBEVARA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Rusikareegel: v.h, kui üle 1,6

12. Raamatupidamisaruandluse analüüs B Maksevõime kordaja e happetest e likviidsuskordaja e Quick ratio (QR) (B 1) KÄIBEVARAD – TOOTMISVARUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra.

13. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua kulub firma debitoorse võla laekumisele. Raha laekumise välde e ostjate võla käibevälde (päeva) NÕUDED OSTJATELE KREDIITMÜÜK/365 S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise vahele.

14. Raamatupidamisaruandluse analüüs Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit ja seda arvutatakse kui kasumi suhet mingisse teise näitajasse (müügikäibesse, koguvarasse, omakapitali) (x 100 e %) Müügikäibe puhasrentaablus Puhaskasum Müügikäive

15. Raamatupidamisaruandluse analüüs Omakapitalipuhasrentaablus (ROE) Return on equity: PUHASKASUM OMAKAPITAL (keskmine) USA-s börsiettev 11-13% Selle näitaja järgi hinnatakse raha paigutuse otstarbekust. Kui see on madalam laenu-intressimäärast, on kasulikum raha välja laenata.

16. Raamatupidamisaruandluse analüüs (26) ROE abil saab arvutada omakapitali tasuvust aastates. Kui võtta ettevõtte omakapitaliks 100% ja jagada see (maj. Aasta) omakapitali rentaablusega (Näit: 20), võrdub omakapitali tasuvus 5 aastat. Koguvara rentaablus e Return on total assets (ROA) PUHASKASUM näitab, mitu senti teenis KESKMINE VARA investeeritud €. Peaks olema suurem, kui deposiidi intressimäär.

17. Raamatupidamisaruandluse analüüs (30) Kapitali struktuuri suhtarvud Neid kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja tema võlakoormuse analüüsimisel. Iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Näitavad bilansi passiva struktuuri. Võlakordaja näitab võõrkapitali osatähtsust kogu kapitalist e kui palju varasid on finantseeritud võõrkapitaliga. Kohustused Kogupassiva

18. Raamatupidamisaruandluse analüüs (31) Omakapitali võlasiduvus (debt to equity), vt eelmine näitaja Kohustused Omakapital Lüh.koh ei tohi ületada omakapitali üle 1,25x Omakapitali osatähtsus (equity ratio) Omakapital Kogupassiva

19. Raamatupidamisaruandluse analüüs (32) Intressikulude kattekordaja iseloomustab ettevõtte võimet katta intressikulud kasumi arvelt (tavaliselt ärikasum). Ärikasum Intressikulud Peaks olema võimalikult kõrge (2 või enam) Soovitus: Kui alla 2, võiks arvutada kassapõhise intressikulude kattekordaja, kui see alla 1, ei ole intressikulud kaetud.

20. Riiklikud maksud • Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad. • Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks

21. Kohalikud maksud Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning kehtivad ainult nende territooriumil. • Aluseks on valla või linnavolikogu poolt vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid • Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.

22. Äriühingu maksustamine Ettevõtluse tulud • - ettevõtluse kulud • - ettevõtlusega mitteseotud kulud koos maksudega • - muud lubatud mahaarvamised • = ettevõtluse tulem (kasum) • Kasumit tema tekkimise hetkel ei maksustata

23. Ettevõtlusega mitteseotud kulud TMS § 34. Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata: • Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:3) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse;8) kingituste või annetuste maksumust;9) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule;10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;11) pistist ja altkäemaksu;

24. Erisoodustused Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse isikule seoses töö- või teenis-tussuhtega, juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. • Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida tööandja annab eelnimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele. • Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga 21/79 ning sotsiaalmaksuga 33 %

25. Erisoodustused Erisoodustus on muu hulgas: • 1) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; • 2) teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine või päevaraha maksmine piirmäärasid ületavas osas; • 3) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine piirmäärasid ületavas osas; • 4)laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga (2% aastas);

26. Erisoodustused 5)asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga; • 6) ning ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga; • 7) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;

27. Dividendide maksustamine Kasum maksustatakse tema väljamaksmisel • Dividendide väljamaksele järgneva kuu 10.kuupäevaks tasuda ja deklareerida dividendide tulumaksu 21/79 netodividendidelt • Ül: OÜ Miisuke kasum on 10 000 eurot. • Kui palju tuleb maksta makse, kui osanik maksab kasumi välja dividendidena ? • Kui palju tuleb maksta makse, kui osanik maksab kasumi välja töötasuna ?

28. Maksuvabade kulude piirmäärad Kingitused jaannetused • Külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud (32 EUR kuus + 2 % palgafondist) • Piirmäärasid ületavad kulud maksustatakse tulumaksuga 21/79 • Maks tuleb tasuda ja deklareerida järgmise kuu 10.kuupäevaks

29. Erisoodustuste maksustamine ÜL.OÜ Miisuke maksis kinni oma töötaja puhkusekulud, mis klassifitseerus erisoodustuseks. Arve summa oli • 500 + 100 = 600 • Millised maksud tuleb maksta ? • NB ! Erisoodustusi ei isikustata ! • Isikliku sõiduauto kasutamine ametisõitudeks • Sõidupäevikuta max 64 eurot kuus • Sõidupäevikuga max 256 eurot kuus, arvestuse aluseks sõidukilomeetri hind 0,30 eurot (852 km) • Mitte mingeid kuludokumente lisaks

30. Ettevõtte sõiduauto Ei kasuta ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks – tõestada sõidupäevikuga • Kasutatakse ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks – erisoodustus (maksude baassumma 256 eurot) • Kasutatakse ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks – peetakse päevikut – kas maksustatakse erasõidud erisoodustusena või kasutaja hüvitab • Ettevõtte sõiduautot kasutatakse isiklike sõitude tegemiseks ning maksustatakse vastavalt kehtivale korrale.

31. Deklaratsioonid Kinnipeetud tulumaksu kohta isikustatud deklaratsioon väljamaksele järgneva kuu 10.kuupäevaks • Erisoodustused jms. isikustamata deklaratsioon väljamaksele järgneva kuu 10.kuupäevaks • FIE tuludeklaratsioon kalendriaasta kohta järgmise aasta 31.märtsiks