Hea uus kultuuriti võrdlev psühholoogia Heidi Kelleri järgi

1. Hea uus kultuuriti võrdlev psühholoogia Heidi Kelleri järgi

3. http://arvamus.postimees.ee/2688920/kadri-liik-poliitikud-ja-sotsihttp://arvamus.postimees.ee/2688920/kadri-liik-poliitikud-ja-sotsi

4. Kultuuriti võrdlev psühholoogia - kultuuri ja inimese käitumise, mõtete ja emotsioonide seoste uurimine • 1972 asutati kultuuriti võrdleva psyassotsiatsioon: selle eesmärk ja funktsioon on… • edendada teadmiste täiustumist inimeste psühholoogilise funktsioneerimise kohta kõikides inimühiskondades; • arendada ja testida teooriaid kultuuri ja inimkäitumise seoste kohta; • testida nende üldistatavust kõigis ühiskondades; • täiustada mõõtmistehnikaid ja uurimismetodoloogiat; • edendada kultuuriti võrdlevalt teada saadud teadmiste „suurde“ psühholoogiasse inkorporeerimist.. • Ehk siis – kultuuriti võrdlev psühholoogia kui üks psühholoogia haru ?

5. Keller: psühholoogia ja kultuur on tervik ja nn sisaldavad teineteist vastastikku, seega kõik psühholoogia valdkonnad peaksid olema „kultuurihõlmavad“, • kuna • enamik mitte-kultuurihõlmavast psühholoogiast on tehtud WEIRDil moel - lääne uurijate ja lääne uuritavate pinnalt

6. Lazarus ja Steinthal, 19 sajand. Volksgeist (rahvavaim?) - (mingi inimgrupi) ühilduvad, ajalooliselt tekkinud väärtused • Wundt: Völkerpsychologie on individuaalse psühholoogia täiendus, rõhuasetusega inimkäitumise ajaloolistele ja sotsiaalsetele dimensioonidele • Inimese psüühika ja psühholoogiline areng ei ole määratud ainult tajuprotsesside poolt, vaid ka spirituaalse ja mentaalse keskkonna tähendusrikkast mõjust – s.t. kultuurist • Domineerivad mõõtmisviisid, mis pärit loodusteadustest, ei ole piisavad, et inimese psühholoogilist funktsioneerimist adekvaatselt või täielikult uurida • (aitab Wundtist, kaua võib) • Selline holistlik vaade kadus „teaduslikkuse iludusvõistlusel“ ära ja nüüd, kus ilu ei ole enam huvitav, on holismuus must

7. Sõna „kultuur“sisaldavate psühholoogia harude omavaheline kaklus • kultuuriti võrdlevad psühholoogid - süüdistavad kultuuripsühholooge, et nood on hermeneutilised ja ebateaduslikud • kultuuripsühholoogid – süüdistavad kultuuriti võrdlevaid psühholooge, et nood on liiga positivistlikud ja reduktsionistlikud Kas see on sama vaidlus, mis meil Valsineri üle oli?

8. Kult võrdlev psy on teadus, mis peab kultuuri indiviidist väljapool olevaks, piiritletud nähtuseks, mida saab kohelda kui mingeid sündmusi põhjustavat sõltumatut muutujat • Nende sõltumatute muutujate – kultuuride – võrdlemine – peaks selgitama või ennustama erinevusi psühholoogilistes nähtustes

9. http://www.peacefulsocieties.org/Society/Mbuti.htmlhttp://www.biogeneticstructuralism.com/history.htmhttp://www.peacefulsocieties.org/Society/Mbuti.htmlhttp://www.biogeneticstructuralism.com/history.htm

10. Ida-aasia inimesed tajuvad ja arutlevad holistlikumalt; põhja-ameeriklased arutlevad analüütilisemalt (Masuda ja Nisbett, 2001) • Teine kult võrdleva psy haru – absolutism, otsib universaali ja loodab näidata, et kultuuri kui mõjutegurit pole üldse olemas • Nt viie faktori mudel, NEOAC (Costa ja McCrae, 1992) • erinevuste statistiline puudumine ei tähenda, et erinevusi tegelikult ei ole

11. Universalismi otsingud – seotuse uuringud • kõik väikelapsed on bioloogilise eelsoodumusega arendada välja seotus oma hooldaja suhtes, eesmärgiga ellu jääda ja areneda • …see eeldus on laiendatud arusaamani, et seotus on täpselt samasugune nähtus eri kultuurides, ilmneb samade arengutrajektooride lõikes ja sellel on ka samad arengulised tagajärjed

12. Kult võrdleva psy meetoditest • Eksperimentaalsed ja enese-aruanded • Eksperimentaalne raamistik alati psühholoogiliste protsesside keerukuse ära ning on kontekstist sõltumatu • meetodid on arendatud lääne laborites, ent rakendatud väga erinevates keskkondades • epistemoloogilised küsitavused, nagu tähenduste, struktuuride ja funktsioonide samasus/samatähenduslikkus või võrreldavus on tunduvalt suuremad kui tõlkeprobleemid

13. Kultuuri definitsioon: Riik Vastavalt sellele arusaamale - üksikud indiviidid, kes kuuluvad mingisse kultuuri, omavad suhtelist sarnasust kõigi teistega, kes sellesse kultuuri kuuluvad, samuti on see kultuur neid ajas püsivalt iseloomustav omadus (Valsiner, 2007) • mugavusvalimid – tudengid • Tudengid ise on spetsiifiline kultuuriline grupp läbi eri riikide – seega ka sarnasused ja universaalide leidmine ootuspärane

14. Keller: kultuuri adaptiivne, kohanemisvõimeline olemus • kultuurilised praktikad ja tähendussüsteemid on adaptiivsed • kultuur seega kui ökoloogilise-sotsiaalse keskkonna funktsionaalne süsteem • seega, kultuurilised praktikad, rutiinid ja artefaktid aitavad inimestel toime tulla keskkondlike väljakutsetega ja defineerida kompetentse/oskusi • arenguprotsesside käigus omandatakse teadmisi, mis on abiks hetkeprobleemide lahendamisel ja samal ajal ka tuleviku väljakutsete ettevalmistus • teadmised, mis on kasulikud ontogeneesi ühel tasemel, võivad järgmisel kasutud olla ja vastupidi (Bjorklund ja Pellegrini, 2002)

15. kultuur sellise definitsiooni järgi - osa meie bioloogilisest olemusest; inimesed on varustatud vahenditega kultuuri omandada ja edasi anda • Debatt – bioloogia on tähtis vs ei ole tähtis • „kuidas saab universaalne inimloomus olemas olla hoolimata äärmuslikult erinevatest keskkondadest, kus ta tegutseb?“ • Evolutsiooniteoreetikud • Whitingi mudel (1975) - oletab, et on olemas põhjuslik seos ökoloogilisest kontekstist täiskasvanu isiksuseni

16. Nii sotsio-kultuurilised kui bioloogilise taustaga mõtlejad tegelikult ütlevad, et inimesele on omane kontekstuaalne kohanemine ühelt poolt, ja sellest tulenev inimestevaheline varieeruvus teiselt poolt • see ei tähenda universaalsust psühholoogilise funktsioneerimise mõttes, vaid pigem eeldust, et psüühikas on universaalsed printsiibid, mis võimaldavad mitmekesisusel tekkida • Seega, kultuur ja bioloogia ei ole vastandid ega üksteisest sõltumatud jõud. Neid peaks pigem käsitlema süstemaatiliselt üksteisega seotuna; kultuur valib, kinnistab ja optimeerib bioloogilisi eeldusi

17. Kes on kultuur? Keda me siis grupeerime ja kuidas? Riik ei tohi ju öelda enam… • Toetudes Whitingile: • formaalse hariduse tase • Vanus esimese lapse saamisel • laste arv • majapidamise suurus -> asjad, mis vormivad konkreetseid kultuurilisi miljöösid Igas riigis seega mitmeid kultuure Kas samad eristavad muutujad omavad eri riikides samasugust mõju või tähendust?

18. Mis on need tegurid, mille alusel kultuure eristada? • Individualism/kollektivism (Hofstede, Triandis) • Probleem: ühedimensionaalsed bipolaarsed vastandused • autonoomia ja seotus saavad nii indiviidides kui ühiskondades korraga eksisteerida - tegemist ei ole ühe, vaid kahe dimensiooniga (Kagitcibasi, 1997, 2005; Markus ja Kitayama, 1999)

19. psühholoogiline sõltumatus (psychautonomy) • tegevuste sõltumatus (actionautonomy) • psühholoogiline seotus (psychrelatedness) • hierarhiline seotus (hierarchicalrelatedness)

20. Kui kultuur peaks olema psühholoogias arvesse võetud, siis ootuspäraselt variatiivsuse loojana • Psühholoogia ei saa seega tugineda enam WEIRDodele • vaid • peaks olema ka NICE • Non-Western • Indigenous • Colored • Emicpeople NICE inimesed ei ole homogeenne kategooria, seega on vajalik kontekstist lähtuv hoolikas valimikirjeldus

22. Mis ei ole kultuur? • Mis vahe on kultuuripsühholoogial ja kultuuriti võrdleval psühholoogial? • Kultuuri definitsioon kultuuriti võrdlevas psühholoogias (1 sõna)? • Kuidas seletab Whitingisotsio-kultuuriline mudel, miks me oleme praegu loengus? • Miks saab öelda, et igas riigis on mitmeid kultuure? • Bioloogia osatähtsus kultuuripsühholoogias?