Uuurimistöö filosoofilised alused ja perspektiivid

1. Uuurimistöö filosoofilised alused ja perspektiivid Grete Arro, MSc

3. Uurimisparadigma - Uurimise aluseks olev uskumuste süsteem Uurimisfilosoofia Ütleb, kuidas teadmine tekib ja mis on selle teadmise „olemus“ Või pigem: - Kuidas asjad üldiselt maailmas on

4. Epistemoloogia ...mis on teadmiste olemus mingi uurimisvaldkonna kontekstis - näiteks, kas arukam on keskenduda „päris“, mõõdetavatele või kokku loetavatele asjadele, mis on ühemõtteliselt väljaspool meid olemas; versus - või peaks keskenduma sotsiaalsetele nähtustele, millel puudub otsene, käegakatsutav vaste „päris“ maailmas; nähtustele, mida ei saa vahetult mõõta

5. Positivism • Loodusteadlase positsioon • Ühemõtteliselt mõõdetavad ja operatsionaliseeritavad nähtused • Võimaldab sõnastada seaduspärasusi/ üldistusi • Olemasolev teooria -> hüpoteesid -> testimine • Erapooletu, väärtuste-vaba positsioon

7. Realism • Objektid on tajujast sõltumatult olemas - usalda oma meeli! • Otsene realism – meeled peegeldavad maailma korrektselt • Kriitiline realism – kogeme aistinguid, mitte välise maailma asju http://www.michaelbach.de/ot/mot_feet_lin/index.html Kriitiline realism – maailma tajumisel on kaks tasandit: • Asi ise ja aisting, mida see edasi annab • Aistingule järgnev kognitiivne töötlus Otsene realism – piisab esimesest tasandist ___________________ Milline realism majandusteadustes sobib? • Mitmetasandilised analüüsid

8. Interpretivism • ...oluline saada aru, mis mõttes inimesed oma sotsiaalsetes rollides erinevad on • ...neid rolle on arukas interpreteerida vastavalt tähendustele, mida inimesed nendele rollidele annavad • interpreteerime ka teiste rolle läbi oma tähenduste süsteemi • Peetakse äri- ja juhtimise valdkonna uurimustes täitsa arukaks valikus (nt organisatsioonikäitumine, turundus, personalijuhtimine) Miks? Ärivaldkonna olukorrad – keerukad JA unikaalsed • Äri kontekst: 1) konkreetsete tingimuste ja inimeste funktsioon; 2) pidev muutlikkus -> üldistatavus? Üldistatavuse vajalikkus?

9. Ontoloogia • ...mis on reaalsuse olemus • ...millised on uurijate eeldused selle kohta, kuidas maailm „töötab“ • objektivism – sotsiaalsed nähtused on päriselt olemas väljaspool neid tegelasi, kes nendega seotud on • subjektivism – sotsiaalsed nähtused on loodud nendega seotud tegelaste maailmataju ja sellest tuleneva käitumise põhjal

10. Pragmatism • ...kõige tähtsam on leida küsimus! Sellest lähtuvalt vali filosoofiline paat • ...filosoofilise lähenemise headus sõltub sellest, mida sa teada tahad saada • Segatud meetod – nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed meetodid võivad olla kohased ühe ja sama uurimuse raames • ...uurimisfilosoofia kui kontinuum, mitte vastandlikud positsioonid

11. Aksioloogia • ... Filosoofia haru, mida huvitavad väärtused • Uurija enda väärtuste roll uurimuses otsustava tähtusega – võib mõjutada tulemuste usaldusväärsust • Väärtused mõjutavad uurimusse puutuvaid otsuseid kõigil uurimuse läbiviimise tasanditel - - teemavalik/küsimus - filosoofiline positsioon - uurimismeetod - andmekogumise tehnikad • Üldiselt on suhteliselt arukas oma väärtustest teadlik olla. Muidu võib juhtuda nii: ->

12. Uurimisperspektiivid • Teooria roll uurimuses • deduktiivne – esmalt töötatakse välja teooria -> sõnastatakse hüpoteesid -> kujundatakse uurimisstrateegia nende kontrollimiseks • induktiivne – esmalt kogutakse andmestik ja teooria arendatakse välja andmete analüüsimise pinnalt

13. Deduktsioon: teooria testimine • Selgituste aluseks on seaduspärad, mis lubavad sündmusi ette ennustada, prognoosida ja kontrollida Deduktiivse uurimuse viis sammu: 1) Hüpoteesi tuletamine teooria pinnalt 2) Hüpoteesi sõnastamine operatsionaliseeritult 3) Hüpoteesi testimine 4) Tulemuse analüüs 5) Vajadusel teooria modifitseerimine

14. Deduktiivsele lähenemisele on omane... • ...suunatus kausaalsete seoste leidmisele muutujate vahel; • ...maksimaalne kontroll võimalike muude muutujate üle; • ...struktureeritud metodoloogia -> võimaldab tulemuste kordamist; • ...uurija sõltumatus uurimisobjektist; • konstruktid on operatsionaliseeritud; • reduktsionism - > nähtusi võib olla tervikuna keerukas mõista; taandame need nende lihtsaimaile võimalikele elementidele • Üldistatavus – adekvaatse suurusega valim

15. Induktsioon: teooria ehitamine • Meetod: sellised, mis võimaldavad probleemi võimalikult terviklikult mõista (vastand reduktsionismile?) • Konteksti mõistmise olulisus, kus uuritav asi toimub -> väikesed valimid • Analüüsi tulemus – teooria sõnastamine

17. Lähenemiste kombineerimine – praktilised kriteeriumid: • Uurimisteema: - palju varasemaid uurimusi/kirjandust, mis saab hüpoteeside aluseks olla -> deduktsioon - uus, vastuoluline, debatte tekitav, vähe varasemaid uurimusi -> induktsioon • Aeg: - deduktiivne -> läbiviimine kiirem; eriti ristläbilõikeuuringu puhul - induktiivne -> läbiviimine ajamahukam; analüüs - ideede tekkimine võtab aega ja võib-olla neid ei tekigi • Valim, andmed – enamik ettevõtteid tuttavad pigem deduktiivsete uurimismeetoditega; suurem usaldus tulemuste suhtes • “irratsionaalsed tegurid” – juhendaja eelistused; teemad, mis on „moes“; õppeasutuse maitse-eelistused; valdkonnad, mis saavad hetkel enim rahastust

18. Kodune töö 1 • Lugeda J. Michelli artikkel „THE QUANTITY/QUALITY • INTERCHANGE. A Blind Spot On The Highway Of Science“. Kirjuta lühiarutelu: kas sa nõustud või mitte Michelli seisukohtadega – põhjenda mõlemal juhul. Teisisõnu, selgita, miks artiklis välja toodud seisukohad on või ei ole sotsiaalteaduste metodoloogias arukad. • Tähtaeg: vähemalt 2 tööpäeva enne meie viimast loengut (2. mai) meiliaadressilarro@tlu.ee