1 / 22

Finantsturgude riskid Riskide võtmine, kui (ainus) võimalus paremat tulu teenida

Finantsturgude riskid Riskide võtmine, kui (ainus) võimalus paremat tulu teenida. Robert Kitt, PhD AS Hansa Investeerimisfondid, fondijuht. Sisukord. Riski definitsioon investeeringutes Erinevad riskide liigid Ideed riskide mõõtmiseks. Motivatsioon.

tonya
Download Presentation

Finantsturgude riskid Riskide võtmine, kui (ainus) võimalus paremat tulu teenida

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Finantsturgude riskidRiskide võtmine, kui (ainus) võimalus paremat tulu teenida Robert Kitt, PhD AS Hansa Investeerimisfondid, fondijuht

  2. Sisukord • Riski definitsioon investeeringutes • Erinevad riskide liigid • Ideed riskide mõõtmiseks

  3. Motivatsioon • Enamus inimesi ei muretse, et nad teenivadliiga palju oma investeeringutelt vaid ... • ... nad muretsevad võimaluse pärast kaotada oma raskelt teenitud raha • Investeerimisfondid, hallatud portfellid ning kõikvõimalikud väärtpaberid pakuvad kõrgemaid tootlusi, kui garanteeritud hoius, kuid... • ... samas vahetatakse garantii riski vastu

  4. Riskist erinevate nurkade alt • Tööstuslikud andmed – riski mõõdetakse normidega: • Mehhaanilised, keemilised, elektri-, keskkonnanormid. • Null-tolerants riskide juhtimisel • Filosoofilised andmed – mis on teadlase risk? • Et teda ei avaldata? • Ei teda ei loeta? • Et teda ei kuulata? • Et teda ei tsiteerita? • Ajaloolised andmed – riski hinnatakse minevikust õppides • suremustabel kindlustuses

  5. Risk - tõenäosus ja/või määramatus? • Määramatus – olek, kus ei ole teada, kas väide on tõene või mitte • Objektiivne tõenäosuse tõlgendamine – mõõdetav määramatus • Tõenäosused määratakse kas loogika või statistiliste mõõtmiste abil • Subjektiivne tõenäosuse tõlgendamine – mõõtmatu määramatus • Inimesed hindavad tõenäosusi kirjeldamaks (kvantifitseerimaks) oma määramatust • Frank Knight, 1929 – Objektivist • Risk on mõõdetav määramatus. Mõõtmatu määramatus on lihtsalt määramatus (uncertainty) • Kriitika: Knight käsitleb ainult teadmatust kuid ei käsitle seotust • Risk kätkeb endas nii määramatust kui ka seotust: võimalikke tagajärgi, mida toob kaasa võimalik riski realisatsioon

  6. Tegelik risk või tajutav risk? • Percy Bridgman, 1927 – Operatsionalism • Iga kontseptsioon (nt risk) on kirjeldatav tajutavate operatsioonide hulgaga. • Seotus ei ole tajutav – me võime olla seotud asjadega ilma ise sellest teadmata • Määramatus ei ole samuti tajutav – meil ei pruugi olla kogu infot määramatuse hoomamiseks • Seega operatsionalistlikku riski ei saa defineerida– saab vaid sellist riski, mida me tajume • Lihtsustades – saab defineerida vaid mõõdikuid (skaalasid) ja eeskirju mõne riski aspekti mõõtmiseks • Harry Markowitz, 1952 - Subjektivist • “Investorid loevad oodatavat tootlust soovitud sündmuseks ja tootluste varieerumist soovimatuks sündmuseks” • Markowitz pakub seega välja eeskirja, riski skaala – dispersiooni – kuid ta ei ütle seda otse

  7. Riski definitsioon • Eelnevast: risk on enese olemasolust teadlike indiviidide olukord, kus nad on seotud määramata mõjuri(te)ga • Kuna me ei pruugi teadlikud olla ei seotusest ega (kõikidest) mõjuritest, siis ei saa riski üldiselt defineerida • Defineerida ja mõõta saab mingit tajutavat riski komponenti – näiteks hindade muutlikkust, krediidikõlbulikkust vms. • Seega on väärtusetu küsimus: “kas mingi riski mõõdik mõõdab riski?” vaid peaks küsima: “kas valitud mõõdik on kasulik?”

  8. Riskide liigid 1/4 • Tururisk – risk, et finantsturu liikumine mõjutab ebasoodsalt investeeringute väärtust • Iga investeeringu lahutamatu osa on finantsturgude kõikumine. Põhjuseid selleks on loendamatu hulk: majandusolukord, ettevõtete (finants)tulemused, intressimäärade liikumine või ... viimased sõnumid mõnest kriisikoldest • Skaala: standardhälve • Äririsk – risk, et väärtpaberi emitent ei ole finantsiliselt heas olukorras • Selline risk võib realiseeruda aktsia hinna kukkumises või dividendide vähenemises

  9. Riskide liigid 2/4 • Inflatsioonirisk – risk, et investeeringute tootlus ei kata tõusvaid tarbijahindu • Ajalooliselt on võlainstrumentidel esinenud perioode, kus tulu ei kata hinnatõusu. • Skaala: suhteline tootlus • Intressimäära risk – risk, et võlakirja väärtus võib langeda intresside tõusu tõttu • Skaala: duratsioon

  10. Riskide liigid 3/4 • Krediidirisk – risk, et võlakirja emitent ei suuda oma kohustusi täita • Krediidirisk väljendab nii finantsilist suutmatust kui ka organisatoorset soovimatust • Skaala: krediidireiting • Valuutarisk – risk, et investeeringu väärtus võib väheneda seoses valuutakursi kõikumisega • Skaala: standardhälve

  11. Riskide liigid 4/4 • Poliitiline risk – risk, et poliitilise ja/või regulatiivse keskkonna muutuse läbi võib investeeringute väärtus kahaneda • Poliitiline risk võib realiseeruda maksude, kapitali liikumise piirangute, valuuta devalveerimise, riigipöörde vms. läbi • Skaala: krediidireiting • Likviidsusrisk – risk, et investeeringut ei õnnestu mõisliku aja jooksul õiglase väärtuse eest müüa • Likviidsusriskile on rohkem avatud “eksootilisemad” investeeringud: vara, millest on huvitatud vähesel määral investoreid

  12. Kuidas riske juhtida? 1/2 • Eneseharimine – tuleb aru saada, milliseid riske investeeringud endas kätkevad ning siis veenduda, et võetud riske ka sooviti • Konsulteeri nõustajaga • Otsi õige skaala riski mõõtmiseks • Riskide hajutamine – investeerimisportfelli hajutamine (diversifitseerimine) vähendab üksiku riskiallika mõju tervele portfellile

  13. Kuidas riske juhtida? 2/2 • Hoia eesmärke silme ees – mida lühem on aeg investeerimiseesmärgini, seda olulisem on turu fluktuatsioonide mõju portfellile • Mõtle tuleviku kuludele – pikajalistel investoritel on suurem võime taluda turgude kõikumisi kuid samas on nad rohkem avatud inflatsiooniriskile • Kaalu jooksva sissetuleku vajadust – seda pakuvad peamiselt võlakirjad

  14. Ideid riskide mõõtmiseks • Finantsteadus eeldab, et väärtpaberite tulumäärad on ajas sõltumatud ning normaaljaotusega • Standardhälve on statistiline mõõde, mis kirjeldab keskmist hälbimist (viga) keskmise katsetulemuse (nt keskmine tootlus) ümber • Normaaljaotusele baseeruvad enamus ökonomeetrilisi mudeleid, sealhulgas ka peaaegu kõik riskide hindamise mudelid: • Value-at-Risk • Vea hinnangud (ex post ja ante tracking error)

  15. Riski mõõtmine - standardhälve Aastatootluste jaotus Keskmine Aastatootlus Risk standardhälve Suurettevõtete aktsiad 12.2% 20.5% Väikeettevõtete aktsiad 16.9% 33.2% USA valitsuse võlakirjad 5.8% 9.4% USA valitsuse <1a võlakirjad 3.2% 3.8% Inflatsioon 4.4% 3.1% Allikas: Ibbotson Associates, 2003

  16. Standardhälve ja normaaljaotus Näide: Suurettevõtete aktsiad Keskmine tootlus 12.2% Kolme-Sigma reegel: 99.74% juhtudest jääb tootlus kolme standardhälbe sisse

  17. Markowitz’i portfelliteooria Riskantsete varade kombineerimisel on võimalik tootluste standardhälvet vähendada! Arvestada tuleb korrelatsiooniga Allikas: Hansa Investeerimisfondid, 2004

  18. 14% 12% Hansa pf. K3 10% SEB Progressiivne 8% Sampo Pension 50 Performance Seesami Kasvu pf. 6% LHV Aktsiapf. 4% ERGO Tuleviku pf. 2% 0% 3.0% 4.0% 5.0% 6.0% 7.0% Standard Deviation Eesti II samba pensionifondide risk ja tootlus: progressiivsed fondid Viimase kolme aasta kuiste tootluste keskmine ning tootluse standardhälve seisuga 31. oktoober 2005. Toodud on viie viimase kuu statistika. Allikas: Hansa Investeerimisfondid, 2005

  19. Ökonofüüsika – täpsemad tulemused • Normaaljaotus ei ole korrektne väärtpaberite tulumäära kirjeldamisel • Keerulisemad jaotused nagu astmeseadused • Peamine probleem seisneb suurte kõikumiste (krahhid) kirjeldamisel – normaaljaotus annab nende tõenäosuseks nulli! • Aegridades on mälu – sündmused on sõltuvad • Multifraktaalsed protsessid

  20. Rakendus: Portfelli optimeerimine arvestades suuri kõikumisi • Mõiste “risk” on jagatud kaheks: • Gaussi- ehk kõikumise risk • Mitte-Gaussi ehk kukkumise risk • Pakutud meetod minimeerib suuri kukkumisi • Normaaljaotuse tuum: kõik kõikumised on alla seatud parameetri (näiteks alla kolme standardhälbe) • Portfelli risk minimeeritakse suuremaid kõikumisi arvestades

  21. Kokkuvõte • Riskivaba ehk kindel tootlus on väga madal • Ainus võimalus tootlust suurendada on ära anda kindlust ehk suurendada määramatust • Oluline on leida nende riskide hindamiseks õiged skaalad • Igasugune tootlus kätkeb endas alati mingeid riske • Riskide õige hindamine suurendab tootlust • Riskide täpsem määramine viib paremale arusaamisele tootlusest

  22. Allikad: • Risk analysis, R.Wilson, Am. J. Phys. 70 (2002) 475-481 • Defining risk, G.A. Holton, Fin. Anal. J. 60 (2002) 19-25 • Theory of financial risks, JP.Bouchaud & M.Potters (Cambridge UP, Cambridge, 2000) • Üldistatud mastaabi-invariantsus majanduslikes aegridades, Robert Kitt, Doktoriväitekiri, TTÜ, 2005

More Related