TERVISHOIU RAHASTAMISET ARSTKONNA PILGU LÄBI - PowerPoint PPT Presentation

tervishoiu rahastamiset arstkonna pilgu l bi n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
TERVISHOIU RAHASTAMISET ARSTKONNA PILGU LÄBI PowerPoint Presentation
Download Presentation
TERVISHOIU RAHASTAMISET ARSTKONNA PILGU LÄBI

play fullscreen
1 / 20
TERVISHOIU RAHASTAMISET ARSTKONNA PILGU LÄBI
146 Views
Download Presentation
thy
Download Presentation

TERVISHOIU RAHASTAMISET ARSTKONNA PILGU LÄBI

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. TERVISHOIU RAHASTAMISET ARSTKONNA PILGU LÄBI Andres Kork EAL

  2. Arstid ja rahastamine Üldreeglina ei mõtle arst sellele, kui suure protsendi SKP-st riik tervishoiule eraldab.Kriteeriumiks on võimalus anda kvaliteetset arstiabi, teha seda õigeaegselt ja saada selle eest väärilist tasu.

  3. max Kvaliteet Finants-stabiilsus Kättesaadavus max max

  4. max Kõrge ravikvaliteet. Kvaliteet Finants-stabiilsus Kättesaadavus max max

  5. max Kättesaadavus prioriteediks. Kvaliteet Finants-stabiilsus Kättesaadavus max max

  6. max Rõhk rahalisele stabiilsusele. Kvaliteet Kättesaadavus Finants-stabiilsus max max

  7. Ideaalis peaksid olema kättesaadavus, ravikvaliteet ja rahastamine optimaalselt balansseeritud. Reaalselt on Eesti tervishoius aastaid peetud kõige olulisemaks rahalist stabiilsust. Avalikkus on pidanud oluliseks ka kättesaadavust, kuid ravikvaliteet on jäänud vaid arsti ja ravijuhi südametunnistuse asjaks. • Patsientide rahulolematus on tingitud Emori uuringu järgi eelkõige abi halvast kättesaadavusest ja mitmetest kvaliteediga seonduvatest probleemidest – seega kroonilisest alarahastatusest.

  8. Tervishoiukulutuste osakaal SKP-st • 1999 6,1 • 2002 5,1 • 2003 5,3 • 2004 5,4 (?) • 2006 ??? • Mõned autorid on väitnud, et tervishoiukulutuste %SKP-st ja tervishoiu tase ei ole korelatsioonis.See väide võib olla paikapidav vaid juhul, kui kulutuste osakaal ületab ca 7% SKP-st.

  9. Ei ole oluline, millist paljudest esitatud tervishoiu rahastamis-ettepanekutest kasutada, oluline on tuua tervishoidu lisaraha. Lisaraha toomine eeldab eelkõige tahet seda teha. Viimastel aastal räägitakse arstiabi rahavajadustest palju, kuid tõelist tegutsemissoovi ei näi olevat. Arutelud teemal, kas võtta raha stabilisatsioonireservist, maksude tõstmisest või mujalt viivad tähelepanu põhiprobleemilt eemale. Küll oleks aga vaja tõsiselt arutleda teemal kuidas lisaraha kasutada, palju seda peaks olema ja millises tempos peaksid kulutused tervishoiule tõusma Igasugune täiendav rahastamine peaks omama stabiilset iseloomu ja mitte sõltuma poliitilise võimu muutustest Täiendavast rahastamisest

  10. Paradoksid. Käesoleval aasta 7 kuuga kasvas sotsiaalmaksu laekumine ligi 15%, tõenäoliselt läheneb üleplaaniline laekumine aasta lõpuks 500. miljonile kroonile. Esmakordselt üle paljude aastate lõpetasid kesk- ja regionaalhaiglad plaaniliste haigete vastuvõtmise juba maikuus. Kolm suuremat haiglat Tallinnas kavatsevad rahapuudusel sulgeda üle 400 ravivoodi (üldse Tallinnas 2400 voodit).

  11. Arst ei saa aru. • Rahalistel põhjustel järjekorras ootajate arv on võrreldes 2004. aasta sama perioodiga vähenenud ja moodustab 1% järjekorras ootajatest.(Haigekassa I p.a.aruandest). • 1% eriarstiabi eelarvest on ca 40 miljonit krooni, ambulatoorse eriarstiabi eelarvest alla 20 miljoni krooni. Miks ei võiks lubada raviasutustel teha ambulatoorset ravi fikseeritud ravijuhu hinnaga nõudlusele vastavas mahus? • Ambulatoorsete järjekordade lühendamine võimaldaks oluliselt säästa hospitaliseerimiste vähenemise ja pikkadest järjekordadest tingitud haigete mitteilmumise vähenemise arvelt.

  12. Esmatasandi rahastamisest. • Perearstikeskuste rajamine on viinud olulises mahus raha tervishoiuteenuse osutamisest kõrvale. • Maal eeldab perearsti töökoha sisseseadmine ca 300 000 kroonilist investeeringut, linnades veelgi rohkem. • Elukohta vahetaval või pensionile siirduval perearstil ei ole võimalik kulutusi tagasi saada, keegi ei ole huvitatud a nende kasutatud aparatuuri ostmisest.

  13. Ettepanekuid esmatasandi rahastamise osas. • Maakondadele tuleks teha kohustus ja tagada rahastamine perearstide varustamiseks ruumide ja aparatuuriga. Vastasel korral on mitmedki piirkonnad peagi ilma perearstideta. • Haiglatele tuleks anda õigus võtta tööle perearste ja saada vastavalt nimistule rahastamine haigekassast. • Mõlemad ettepanekud vabastaksid perearstid vajadusest võtta suuri majanduslikke riske ja võimaldaksid kasutada optimaalsemalt diagnostilist aparatuuri.

  14. Eriarstiabi rahastamisest. • Haiglad on eraõiguslikud juriidilised isikud ( AS, SA), mida finantseerib haigekassa ja mille ülesandeks on teenida kasumit. • Tegelikud ravivajadused ega olulise eelistamine ebaolulisele tänaseid haiglaid majanduslikus mõttes ei huvita. Raviasutuste struktuur püütakse sageli viia selliseks, et saaks teha võimalikult palju võimalikult kasumlikke protseduure. • Siit ka pidevad pinged juhtkonna ja meedikute vahel – iga arst tahab, et haige saaks korraliku ravi, juhtkond on aga huvitatud eelkõige sissetulekust. • Tulemuseks on vastuolu maksumaksja huvide ja süsteemi vahel – maksumaksja soovib saada vajalikku ravi mõistlikul aja jooksul ja vajalikus mahus, kasutusel olev majandusmehhanism töötab aga sellele vastu.

  15. Eriarstiabi rahastamine Tuleks kaaluda üld- ja keskhaiglatele vastutuspiirkonna loomist ja vastavalt nendepearahasüsteemile üleviimist. Eesmärgid: Tõsta raviasutuse huvi terve inimese vastu • Haigusi ennetavate meetmete rakendamine • Komplekse ravi rakendamine, kordus-hospitaliseerimise vähendamine • Eriarstiabi kättesaadavuse parandamine • Bürokraatia vähendamine

  16. Arstide lahkumine ja palgalepe. • 2004. aastal võttis dokumendid välismaale tööleminekuks Tervishoiuametist 451 meditsiinitöötajat. • 2005.aasta I p.a. 135 meedikut. • Miks on lahkujate arv nii järsult vähenenud ja kas see on seotud palgaleppega ei ole teada.

  17. Tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga: 1999 IV kvartal 97% keskmisest 2002 IV kvartal 82% keskmisest 2005 II kvartal 98% keskmisest

  18. Statistika mängud.

  19. Eesmärgid palgaläbirääkimistel. • Saavutada arstide minimaalpalgaks lähema kolme aasta jooksul kahe keskmise palga tase. • Viia õdede minimaalpalk suuremaks keskmisest palgast • Ülaltoodud eesmärkide saavutamine võimaldaks tõenäoliselt kindlustada vajalikus mahus arstiabi andmise lähiaastatel.

  20. TÄNAN!