Elukestva õppe terviksüsteemi kujundamine

1. Elukestva õppe terviksüsteemi kujundamine Olav Aarna

2. Töörühma koosseis • Olav Aarna • Tiina Annus • Marika Kirch • Anu Toots • Eimar Veldre • Ene-Mall Vernik-Tuubel

3. Töörühmale seatud eesmärk • Luua kooskõlastatud arusaam Eestile sobivast elukestva õppe korraldusest, mis aitaks kaasa Eesti haridussüsteemi (elukestva õppe süsteemi) tihedamale seostatusele ühiskonna ja majandusarengu vajadustega ning õppurite ootuste ja eelistustega Kvaliteet – olemi (näit. hariduse) oluliste omaduste kogumi vastavuse määr huvirühmade ootustele ja vajadustele (ISO 9000)

4. Võtmeteema Elukestva õppe kvaliteedi tagamine Strateegiline eesmärk 2020: • Toimib elukestva õppe kvaliteedi tagamise terviklik süsteem, mis hõlmab kõiki haridussektoreid (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, täiskasvanuharidus, huviharidus, ...)

5. Kvaliteedi tagamine Elukestva õppe kvaliteedisüsteem Kvalifikatsioonisüsteem Kutsesüsteem

6. Strateegiline eesmärk 2020 • Toimib elukestva õppe pikaajalise ja keskpika perspektiiviga kavandamise terviklik, erinevaid sihtgruppe kaasav süsteem • Loodud on elukestva õppe õigusliku reguleerimise terviklik süsteem • Loodud on elukestva õppe erinevate sihtrühmade vajadusi rahuldav ja efektiivselt toimiv õppeasutuste võrk • Loodud on elukestva õppe rahastamise mudel, mis tagab õpivõimaluste õiglase kättesaadavuse erinevatele sihtrühmadele

7. Terviklikkuse mõõtmed • Inimestele nende vajadustele ja võimetele vastavate elukestva õppe võimaluste loomine (kvaliteedikultuur) • Eesti elukestva õppe süsteemi osade tõhusa koostoimimise tagamine (koostöökultuur) • Eesti tulemuslik lülitumine Euroopa ühise elukestva õppe ruumi arengutesse Kvalifikatsioon = ametlikult tunnustatud kompetentsus

8. Euroopa kontekst • Elukestva õppe süsteem hõlmab formaalset õpet selle erinevates liikides ning tasemetel, samuti mitteformaalset ja informaalset õpet • Euroopa ühtse elukestva õppe ruumi väljaarendamine ja elukestva õppe süsteemide kujundamine liikmesriikides • Õpiväljundite põhine (pädevuspõhine) lähenemisviis • Mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamine kvalifikatsioonina või selle osana • Kvalifikatsioonide usaldusväärsuse (kvaliteedi) tagamiseühtsed põhimõtted

9. Kompetentsuse ring Oodatav kompetentsus ÜHI SKOND Riik- likud õppe- kavad Kompe- tentsuse stan- dardid Tege- vused Õppe- kavad Päde- vused Õ P E KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM Kvali- fikats-i tunnis- tused Vastavus- hindamine Õpitulemuste hindamine Kvalifikat- siooni andmine Tegelik kompetentsus

10. Järgmised sammud (1) • Haridusvaldkonna õiguslik regulatsioon kujundatakse õppijakeskseks, st lähtuvaks õppeliikidest ja –tasemetest, mitte õppeasutuse liikidest

11. Järgmised sammud (2) • Kõigile lastele luuakse riiklikult tagatud võimalused alushariduse omandamiseks • Riigi ja omavalitsuste koostöös viiakse lõpule kodulähedaste põhikoolide (ja nendega integreeritud alusharidusasutuste) ningsuuremates keskustes asuvate ja mitmeid valikuvõimalusi pakkuvate gümnaasiumite üle-Eestilise võrgustiku kujundamine koos vastava koolitranspordi süsteemi väljaarendamisega

12. Järgmised sammud (3) • Üle vaadatakse riigieksamite süsteem ning kaalutakse selle asendamist või täiendamist üldpädevuste taseme hindamisega • Üldhariduse välishindamise eesmärgid ja roll vaadatakse üle ning riigi ja maakondliku taseme kontrollivas funktsioonis olevate ametnike tööprofiil muudetakse õpilaste ja koolide arengut toetavaks • Arendatakse välja pilootkoolide võrgustik, sihiks pedagoogilise mitmekesisuse toetamine ja rahvusvaheliselt levinud innovaatiliste õppimisviiside testimine

13. Järgmised sammud (4) • Haridusotsuste põhjendatuse tagamiseks käivitatakse tellimuspõhine haridusuuringute süsteem, mille raames toimub haridussektori võtmeprobleemide (ühiskonna vajadused, efektiivsus, juurdepääs, rahvusvaheline võrdlus, prognoosid ja seire) analüüs ning sellel põhinev haridusstrateegia rakendusplaani korrigeerimine • HTM-s arendatakse välja haridusuuringute tellija kompetents

14. Tänan!