vabahariduse roll elukestva ppe s steemis eesti t nane olukord n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord PowerPoint Presentation
Download Presentation
Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 20

Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord - PowerPoint PPT Presentation


  • 179 Views
  • Uploaded on

Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord. Raul Eamets Tartu Ülikool. Olukorrast rindel: tööturu üldised näitajad. Tööturg: tööpuudus. Probleemsed tegevusalad. Tegevusalad, kus palgakasv oli kiirem kui tootlikkuse kasv, kasumlikkus vähenes ja hõive langes (2000-2007)

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord' - dextra


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
probleemsed tegevusalad
Probleemsed tegevusalad

Tegevusalad, kus palgakasv oli kiirem kui tootlikkuse kasv, kasumlikkus vähenes ja hõive langes (2000-2007)

  • Tekstiilitööstus
  • Riietusesemete tootmine
  • Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine
  • Kummi- ja plasttoodete tootmine
  • Paberi- ja pabertoodete tootmine
  • Transpordivahendite tootmine
  • Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine
  • Veondus, laondus ja side
  • Ehitus
  • Ehitusmaterjalide tootmine
k rgharitute osakaal h ives ja skp per capita 2007
Kõrgharitute osakaal hõives ja SKP per capita, 2007.

*Taani 2004. aasta, Kreeka 2005. aasta andmed

ametite jaotus
Ametite jaotus

Valgekraed Sinikraed

Eesti 44,8% Eesti 55,2%

EL(15) 51,2% EL(15) 48,8%

slide7
Haridus, see on keeruline…

Lisaks formaalharidusele ei saa unustada ka teisi hariduse liike

- Vahe mitteformaalse ja formaalse hariduse vahel väheneb

- Vahe vabahariduse ja tööalase koolituse vahel väheneb

eesti olukorrast
Eesti olukorrast

EAKL tellitud uuring turvalise paindlikkuse indikaatoritest: täitjad Tartu ülikool ja Praxis

Elukestev õpe

1. Eesti täiskasvanute koolitus 2007

valimi maht on 3968

  • tasemeõpingutes osalemine
  • koolitustel osalemine
  • enesetäiendamine

2. Eesti Tööjõu uuring (ETU)

elukestvas ppes osalemine
Elukestvas õppes osalemine

Joonis 5. Vähemasti ühes elukestva õppe vormis osalenute jagunemine õppevormiti.

ebav rdus ja elukestev pe
Ebavõrdus ja elukestev õpe

* 25-64- aastaste, kes küsitlusele eelneva 4 nädala jooksul õppisid või osalesid koolitusel, osakaal kogu elanikkonnast.

** Kõrgeima ja madalaima sissetulekukvintiili sissetulekute suhe.

kokkuv tteks
Kokkuvõtteks
  • Tööandjate suhtumine töötaja töö kõrvalt õppimise osas on pigem tõrjuv kui toetav.
  • Tasemeõpingutes osalemise põhjused on pigem isiklikud kui tööga otseselt seotud. Olulisimateks motivaatoriteks tasemeõpingutes osalemiseks on soov saada haridustaset tõendav dokument ning arendada end huvipakkuval erialal.
  • Koolitustel osalemise põhjused on valdavalt tööalased, selgelt domineerib soov teha oma tööd paremini ja parandada karjääriväljavaateid.
  • Eri elukestva õppe vormides osalemine on nõrgalt korreleeritud.
kokkuv tteks 2
Kokkuvõtteks (2)
  • Tõenäosus elukestvas õppes osaleda on kõrgem haritumatel, noorematel, eesti keele valdajatel, juhtivtöötajatel ja spetsialistidel, erasektori töötajatel ning välisomanduses osavates ettevõtetes hõivatutel.
  • Ligi pooled nendest, kes ei soovinud elukestvas õppes osaleda, toovad peamise põhjusena välja, et neil ei ole ei eraelus ja töös täiendavaid õpinguid vaja. Iga kolmanda jaoks on takistuseks õppimise liigkõrge hind.
  • Neil, kes sooviksid end täiendada, on sagedamini takistuseks koolituse/õppimise maksumus, perekondlikud kohustused ning õppeasutuse kaugus elukohas
tulevik
Tulevik?
  • Piirid erioskuste ja üldiste teadmiste vahel ähmastuvad
  • Elanikkond vananeb: potentsiaalne klientuur kasvab
  • Majanduskriis peaks tekitama täiendavaid õppijaid: pikaajaline töötus jääb meid painama pikemaks perioodiks
  • Vabahariduse areng seotud üldise kolmanda sektori arenguga, kodanikuühiskonnani meil veel pikk tee käia
  • VÕTA: süsteem areneb vaevaliselt, ülikoolid ei taha kaotada raha, õppijate arv ju väheneb, samas võimaldab see tuua kõrghariduse juurde täiendavaid inimesi
  • Vabaharidus kui integratsiooni vahend?