1 / 25

Rahvastiku paiknemine ja tihedus

Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Koostaja: Ülle Liiber. http://www.mumbailocal.net/965/people-of-mumbai/. Kuidas mõõta rahvastiku tihedust?. Palaval suvepäeval on Pärnu rannas ligi 23 000 inimest. Iga inimese kohta tuleb keskmiselt 3 m 2 liivaranda. Suurema osa aastast on rand siiski tühi.

tambre
Download Presentation

Rahvastiku paiknemine ja tihedus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rahvastiku paiknemine ja tihedus Koostaja: Ülle Liiber http://www.mumbailocal.net/965/people-of-mumbai/

  2. Kuidas mõõta rahvastiku tihedust? Palaval suvepäeval on Pärnu rannas ligi 23 000 inimest. Iga inimese kohta tuleb keskmiselt 3 m2 liivaranda. Suurema osa aastast on rand siiski tühi. V. Vlassovhttp://www.ohtuleht.ee/436176 http://pilt.delfi.ee/picture/6062249/ http://pilt.delfi.ee/picture/11493303/

  3. Kuidas mõõta rahvastiku tihedust? Päevasel ajal on kesklinn rahvast täis ja sageli ei jätku ruumi ei inimestele ega autodele. Hilisõhtuks on kesklinn aga autodest ja inimestest tühi. Rahvastiku paiknemine ja tihedus on ajas ja ruumis väga muutuvad. V. Vlassovhttp://www.ohtuleht.ee/436176 http://pilt.delfi.ee/picture/6062249/ http://pilt.delfi.ee/picture/11493303/

  4. Rahvastiku tihedus tavapärase mõistena • Rahvastikutihedus ehk asustustihedus näitabinimeste arvu teatud pinnaühiku (tavalislt km2) kohta. • Rahvastiku tihedust arvutatakse • Tavaliselt arvutatakse rahvastiku keskmine tihedus riigi, maakonna või linna/valla ühe km2 kohta. • Maailma keskmine rahvastiku tihedus on 45,3 in/km2 kohta. • Ligi 90% rahvastikust elab vaid 10%-lMaa territooriumist. http://cdn.zmescience.com/wp-content/uploads/2011/08/world-population-day.jpg

  5. Kus elavad inimesed kõige tihedamalt? Monaco • Suurlinnades. Indias Mumbais elab 14 mln elanikku ja rahvastiku keskmine tihedus on 29 650 in/km2 • Väike- ja linnriikides. Monacos, mille pindala on vaid 1,95 km2 elab 33000 inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 16 923 in/km2 • Riikide mõnes piirkonnas. Hiinas Macaus on rahvastiku keskmine tihedus 18 500 in/km2 kohta. • Mõnedes riikides. Suurima rahvastiku tihedusega riik on Bangladesh, kus elab 2 200 in/km2 kohta. Macau Andmed. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_population_density Monaco. http://www.travelglobep.com/category/europe/monaco/ Macau. http://www.jaunted.com/country/mo

  6. Iga kontinendi kõige tihedama asustusega kohad St Peterburg Los Angeles Karachi Kolkata Kairo Shenzhen Mumbai Kinshasa Santiago Mumbai 14 mln, 29 650 in/km2 Kolkata 12,7 mln, 23,900 in/km2 Karachi 9,8 mln, 18 900 in/km2 Shenzhen 8 mln, 17 150 in/km2 Kinshasa 5 mln, 10 650 in/km2 Kairo 12,2 mln, 9400 in/km2 St Peterburg 5,3 mln, 8550 in/km2 Santiago 5,4 mln, 8400 in/km2 Ateena 3,7 mln, 5400 in/km2 Los Angeles 11,7 mln, 2750 in/km2 http://www.theglobaleducationproject.org/earth/human-conditions.php

  7. Kus on kõige tihedama asustusega piirkonnad? 5. 8. 3. 9. 2. 7. 1. 6. 4. 10. http://www.theglobaleducationproject.org/earth/human-conditions.php

  8. Kuidas kujutatakse rahvastiku tihedust kaartidel? • Rahvastiku paiknemist ja tihedust saab kõige paremini iseloomustada temaatiliste kaartide abil. • Kaardi kujutusviisi valikust sõltub, kui detailse ja tõetruu ülevaate saame. • Rahvastiku tiheduse kujutamiseks kasutatakse: • horopleetkaarte • punktkaarte • ruutkaarte • .. Kaart: http://media.maps.com/magellan/Images/k3worldpop.gif

  9. Horopleetkaart • On kaart, kus mingi näitaja - antud juhul riigi rahvastiku tihedus - on väärtuste alusel jaotatud kindlatesse vahemikesse. • Väärtuste vahemikke kujutatakse erinevate värvitoonidega. • Väiksema väärtusega vahemikke kujutatakse heledama ning suuremate väärtustega vahemikke tumedama tooniga. • Kui jaotusvahemik on halvasti valitud, siis saame rahvastiku paiknemisest ebaõige ettekujutuse. Antud näite puhul satuvad ühte gruppi riigid, kus keskmine tihedus on 150 in/km2 kui ka 299 in/km2 Kaart http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:World_population_density_map.PNG

  10. Punktkaart • Punktkaardil tähistab iga punkt näitaja kindlat väärtust teatud piirkonnas. • Juuresoleval kaardil tähistab 1 punkt 100 000 inimest. • Neis piirkondades, kus on rohkem rahvast, on ka punkte rohkem. • Punktkaart annab küll hea ülevaate rahvastiku paiknemisest, kuid sellelt on raske välja lugeda, kui suur on rahvastiku tihedus erinevates piirkondades. http://media.maps.com/magellan/Images/k3worldpop.gif

  11. Ruutkaart • Ruutkaardil on kujutatav ala jagatud korrapärasteks ruutudeks. • Iga ruudu värvitoon valitakse vastavalt sellele, kui palju inimesi selles ruudus elab. • Eelnevalt moodustatakse väärtusvahemikud ja vastavalt sellele värvitakse ruudud. • Hõredamalt asustatud piirkonnad on heledamad ja tihedalt asustatud alad tumedamad. Pariisi ümbrus suurendatult http://www.theglobaleducationproject.org/earth/human-conditions.php

  12. Öine satelliidipilt Hea ülevaate tihedamalt asustatud aladest saab öiselt satelliidipildilt. 5. 2. 6. 3. 1. 4. 7. Miks numbritega tähistatud piirkondades on väga hõre asustus?

  13. Kombineeritud kaardid Öise satelliidipildi ja reljeefikaardi kombinatsioon annab lisainfot rahvastiku paiknemise kohta. http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.htm

  14. LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID Miks paikneb rahvastik ebaühtlaselt? • Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud paljud tegurid. • Need tegurid on ka omavahel tihedalt seotud. • Erinevatel ajaperioodidel on ühe või teise teguri olulisus muutunud.

  15. Mis tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid, palju päikesepaistet jne. Hõreda asustusega on piirkonnad, kus on aastas vähe sademeid (kõrbed) või on väga pikk kuivaperiood, väga suur õhuniiskus (ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad).

  16. Mis tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus, Ganges jt), kus on kujunenud paks ja huumusrikas mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarad Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt. Niisutuspõllud Niiluse deltaalal Maailma suurim teemanti-kaevandus Mirnõi Ida-Siberis http://www.realmagick.com/irrigation-ditches http://humourcafe.blogspot.com/2007/12/biggest-diamond-mining-unit.html

  17. Mis tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? Sotsiaal-majanduslikud tegurid Arenenud riigid ja piirkonnad, kus on suur töökohtade valik ja kõrged palgad meelitavad aina uusi inimesi juurde. Näiteks USA-sse, Saksamaale, Suurbritanniasse suundub igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad.

  18. Rahvastiku paiknemine Rootsis • Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 in/km2. • Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. • Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. • Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa, kus elab 25 kuni 250 in/ km2 kohta. • Põhjuseks on soodsam kliima ja tasandikuline reljeef (hea põllumajanduse ja asustuse arenguks). http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=SWE#

  19. Rahvastiku paiknemine Rootsis • Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km2 kohta. • Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis- ja transpordi-tingimused on soodsamad. • Kõige hõredamalt on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on karmi kliima ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. Stockholm Küla Rootsi põhjaosas http://sb.westfordk12.us/pages/6mweb/6mss/travelpages/green10/gjon/index.html http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=SWE#

  20. Rahvastiku paiknemine Brasiilias • Brasiilias elab 192,3 mln inimest. • Rahvastiku keskmine tihedus on 22 in/km2 kohta. • 50% Brasiilia rahvastikust elab riigi idaosas, umbes 500 km laiusel alal rannikust sisemaa suunas. http://www.chenyingke.com/2011/1556/

  21. Rahvastiku paiknemine Brasiilias Tihedama asustusega alad • Kiiresti arenev kirdeosa. Rauamaagi ja boksiidi kaevandamine. Metallurgia-tööstus. Hea ühendus Amazonase piirkonnaga. Puidutööstus. Fortaleza Recife • Mitmed idaranniku piirkonnad on väga tiheda asustusega 250-1000 in/km2, linnades üle 1000 in/km2. • Soe ja niiske kliima on elamiseks sobiv, head sadamakohad on soodustanud kaubavahetust ja tööstuse arengut. Salvador Brasília Rio de Janeiro São Paulo Porto Alegre • Uue pealinna Brasília ümbrus. Ehitati 1960. aastatel, et arendada välja ka riigi sisealasid. http://www.chenyingke.com/2011/1556/

  22. Rahvastiku paiknemine Brasiilias Hõredama asustusega alad • Riigi põhja-, lääne- ja keskosa on hõreda asustusega 1-4 in/km2 kohta. • Palav ja väga niiske kliima, vihmametsad, Amazonase jõgikonna üleujutatav ala, väheviljakad mullad, halb ühendus ülejäänud riigiga. • Trans-Amazonase maantee rajamise nind metsade mahavõtmise ja puidu ekspordiga seoses on ühendus rannikualadega paranenud. Manaus • Erandiks on Manause ümbrus, kus on tihedam asustus. 19. saj lõpus andis arengule tõuke kautšukibuum, 1980. aastatel turism ja vabasadama staatus. http://www.chenyingke.com/2011/1556/

  23. Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis Eestis on rahvastiku keskmine tihedus 30,9 in/km2 kohta (2011.a. andmetel). Kõige tihedamalt elatakse Tartus 2673 in/km2 kohta ja Tallinnas 2529 in/km2 kohta. Maakonnakeskustes jääb keskmine rahvastiku tihedus 1000-1500 in/km2 vahemikku. http://www.stat.ee/ http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Linnad_ja_linnastumine/

  24. Rahvastiku tihedus Hiinas • Iseloomustage rahvastiku paiknemist ja tihedust Hiinas. • Mis kaardi kujutusviisi on kasutatud? http://www.china-mike.com/china-travel-tips/tourist-maps/china-population-maps/

  25. Teemaga seotud lingid Interaktiivne maailma rahvastiku tiheduse kaart http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/ Rahvastiku tiheduse kaardikiht Google Earth’is http://www.gearthblog.com/blog/archives/2007/12/population_maps_for_google_earth.html Suurima rahvastiku tihedusega linnad http://www.citymayors.com/statistics/largest-cities-density-125.html Riikide pingerida rahvastiku tiheduse põhjal http://www.nationmaster.com/graph/geo_pop_den-geography-population-density Huvitavaid rahvastiku paiknemise kaarte http://www.viewsoftheworld.net/

More Related