Peatüki struktuur ja autorid

1. Peatükis analüüsitud elukvaliteedi eri komponente – õnnetunnet/rahulolu, tööturu võimalusi, poliitikate kujundamises kaasarääkimist takistavad-soodustavad hoiakuid “rohujuure” tasandil. Kas (vaikimisi) ootus, et noore põlvkonna pealetulekuga rahvuslik lõhe Eestis väheneb ja Eesti Vabariigi taassünniga tekkinud kohanemisprobleemid järkjärgult kaovad, on õigustatud või on tekkimas pajudele Euroopa industriaalühiskondadele iseloomulik “kolmanda põlvkonna probleem”? Rahvusvaheline kontekst, Eesti sarnasuse/eripära väljatoomine.

2. Peatüki struktuur ja autorid 4.2. Üldine eluga rahulolu – etniliste vähemuste ja enamuse hinnangud Eestis ja teistes EL riikides (Anu Masso) 4.3.Muutunud poliitiline ja majandussüsteem - põhirahvuse ja venekeelse elanikkonna hinnangud Eestis, Lätis ja Leedus (Peeter Vihalemm) 4.4.Poliitiline osalus ja demokraatia toetuspind – etnilised erisused (Piret Ehin) 4.5.Tööturu võimalused eestlaste ja venekeelse elanikkonna jaoks (Kristina Lindemann ja Ellu Saar)

3. Poliitikates kaasarääkimine - eeldused “rohujuure” tasandil R.Rose’i Balti Baromeeter, TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi “Mina.Maailm.Meedia” uuring, Integratsiooni Monitooring 2008. Võrreldes Läti ja Leeduga muutusid Eesti venekeelse elanikkonna hinnangud uuelemajandussüsteemile ja poliitilisele korrale siirdeperioodi esimesel kümnendil üha positiivsemaks (2004-ks hindas 74% majandussüsteemi ja 64% poliitilist režiimi positiivselt). Samas oli kõrgelt hinnatud ka “vana” nõukogude süsteemi ning toetus demokraatiale polnud just laialdane (kolmandik leidis, et oleks parem, kui vabaneksime parlamendist ja valimistest). (2005)-2008 selge “tagasikäik” - kasvanud ühiskonnas toimunud muutuste üle kurvastajate hulk (+14%), kahanenud end poliitilises mõttes Eesti rahva hulka kuuluvaks pidajate hulk (-22%), vähene on usaldus Eesti riigi suhtes (23%).

4. Poliitikates kaasarääkimine - eeldused “rohujuure” tasandil II Hoiakulisel tasandil peetakse valimisi, vabatahtlikke ühendusi, allkirjade kogumist jm küll oluliseks osalusvõimaluseks, kuid teatav stigmatiseeriv hoiak (eestlastel paremad võimalused, minusugusest ei sõltu midagi) tõenäoliselt takistab osalemist. Seega - subjektiivsed eeldused poliitikate kujundamises “kaasa rääkida” pole head ja see võib luua küllalt hea kasvulava ka “tänavademokraatiale”. Noored on vanemate-vanavanematega võrreldes siiski veidi optimistlikumad, suurema poliitilise enesekindlusega, sotsiaalselt usaldavamad. Eesti olukord küllalt sarnane paljude postkommunistlike riikidega, kuid liberaalse, indiviidikeskse “eduideoloogia” sotsiaalne toetuspind on suhteliselt suur.

5. Võimalused tööturul Tööjõuturu-uuringu andmete analüüs viitab, et inimese etniline taust võib tänases Eestis olla tööalase karjääri piiraja. Tõenäosus osutuda ametiredeli tipp-positsioonil olevaks on mitte-eestlastel eestlaste omast väiksem ka juhul, inimene omab Eesti kodakondsust (1,82 korda väiksem) ja oskavad hästi eesti keelt (1,55 korda väiksem). Mitte-eestlastest noortel, kes oskavad hästi eesti keelt ja omavad Eesti kodakondsust, on eestlastest eakaaslastega võrreldes 1,61 korda väiksem tõenäosus osutuda ametiredeli tipus olevaks. Pole alust usul, et vene noored hellitavad lootust Läände emigreeruda – vaid iga viies vene noor arvab, et ta leiaks vajadusel välismaal sobiva töö. Nooremas vene emakeelega põlvkonnas olemas/tekkimas rahulolematus tööturu võimalustega, kuna sarnase haridustaseme ja muude võrdsete eelduste korral jäädakse eestlastele tööturukonkurentsis alla.

6. Eluga rahulolu etnilised eripärad Eestis I Euroopa Sotsiaaluuring 2006 – andmed 25 riigi kohta – eraldi tehtud analüüs etniliste vähemuste ja enamusgrupi osas, Eesti andmeid kõrvutatud Euroopa riikide enamus ja vähemusgruppide keskmiste näitajatega. Eesti on elanike üldise rahulolu pingereas viimases kolmandikus (17-s) Eestlased rahulolevamad, kui venelased jt etnilistesse gruppidesse kuuluvad inimesed (Euroopas üldiselt sama tendents, kuigi on ka erandeid). Eesti eripära – tugev seos vastaja etnilise tausta ja eluga rahulolu vahel (mujal olulisem töö olemasolu). Eestis omistatakse eluga rahulolematuse korral “süüd” riigile harvemini, kui Euroopa heaoluriikides (hinnang riigi toimimisele mõjutab rahulolu koondhinnangut vähem, kui nt Soomes, Taanis, Rootsis, Suurbritannias; Saksamaal jm) – määravam “sisemine” õnnetunne.

7. Eluga rahulolu etnilised eripärad Eestis II Üks rahulolematuse põhjusi – nõrgem sotsiaalne integreeritus võrreldes analoogsete keskmiste näitajatega Euroopa vähemuste kohta (nt kõrge sotsiaalse kapitaliga inimeste osakaal Eestis 22%, Euroopas keskmiselt 40%), samuti sagedasemtajutud ebavõrdne kohtlemine (Eestis 40%, Euroopas keskmiselt 26%). Euroopa “muster” nii vähemus- kui enamusgrupis - keskealiste põlvkond eluga sagedamini rahul, kui noored (keskealised hõivanud paremad positsioonid, mille tõttu noored “ei pääse marjamaale”) Eestis see ei kehti, noored ja keskealised samavõrra eluga rahul. Vahe enamus- ja vähemusgrupi hinnangutes küllalt suur, kuid väikese vähenemise tendentsiga nooremas põlvkonnas (30% 24%)

8. Kokkuvõtteks I Euroopa kujuteldaval vähemuste-enamuste suhete ”kaardil” on Eesti küllaltki pingeline piirkond, kusjuures põlvkondade vahetus olukorda oluliselt ei leevenda. Eesti Vabariigis sotsialiseerunud noored on oma vanemate ja vanavanematega võrreldes küll mõneti integreerunumad – nende sotsiaalne kapital on kõrgem, suur osa neist on poliitiliselt enesekindlamad ja usaldavamad ning eluga üldse rohkem rahul, kuid probleeme võib tekkida tööturul – noorte ootused on kõrgemad kui võimalused. (Kujuteldavad) eestlaste paremad võimalused võivad tekitada trotsi ja diskrimineerimise tunnet. On tõenäoline, et ka Eestis võib välja kujuneda nn. “kolmanda põlvkonna probleem” noored tunnevad pettumust ja tõrjutust ning selle pinnal hakkab arenema protesti-identiteet.

9. Kokkuvõtteks II • Paljudes Euroopa riikides eluga rahulolu seotud otsesemalt tööturuga, Eestis on (vähemasti 2006 aastani) suurem “kaal” inimestevahelistel suhetel ja kultuuril (k.a. etniline taust). • Tööturu jt poliitikate eesmärk – luua sotsiaalse kapitali ja enesekindluse arenguks soodne keskkond (et tööturul ning avalikus sfääris tõesti valitseksid liberaalsed põhimõtted). • Loogiline jätk Eesti senisele integratsioonistrateegiale, mis lähtunud indiviidi valikute ja vastutuse printsiibist ja hoidunud kollektiivsetest õigustest. • Fookus – noored.