Fondide valik

1. Fondide valik Rait Kondor 20. veebruar 2007

2. Ettekande sisu • Erinevad varaklassid • Aktsiafondide liigid • Millest lähtuda aktsiafondide valikul

3. Miks investeerime? • kapitali säilitamiseks • tulu teenimiseks

4. Üksikaktsiad Aktsiafondid Alternatiivsed investeeringud Võlakirjad ja võlakirjafondid Rahaturu võlakirjad Deposiit Riski ja tulu suhe Joonisel on kasutatud erinevate finantsvarade tootluse ja riski suhet ajavahemikus 1970 kuni märts 1995. Allikas: Ibbotson Associates Milliseid varaklasse kasutada?

5. Fondid Investeerimisfond kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Mõned fondiliigid alusvara lõikes: • Aktsiafondid • Võlakirjafondid • Rahaturufondid • Segafondid • Toorainefondid • Kinnisvarafondid

6. Aktsiafondide peamine eelis võrreldes investeerimisega üksikaktsiatesse on üksikettevõte riski vähendamise võimalus. Aktsiafond investeerimisotsuste tegemine toimub vastavalt eelnevalt määratletud strateegiale Näiteks: JP Morgan Europe Strategic Value Fund; HSBC Pan European Equity Fund; East Capital Eastern European Fund; Trigoni Ida-Euroopa fond; Hansapanga Ida-Euroopa fond; SEB Nordic Fund Aktsiafondide liigid 1/2

7. Aktsiafondide liigid 2/2 2. Börsil kaubeldavad fondid (ETFs - exchange traded funds) - jagunevad kaheks vastavalt sellele, kas omavad aktiivset juhtimist või mitte. • Kinnised fondid (closed-end funds) – börsil kaubeldavad limiteeritud mahuga fondid, mis lähtuvad investeerimisel fondijuhi otsustest ning mille alusvara hind võib börsil kaubeldava osaku hinnast oluliselt erineda. Näiteks: Morgan Stanley Latin America Discovery Fund (NYSE: LDF) • Indeksfondid (index funds) – portfelli koosseis vastab mõne indeksi koosseisule ning fondiosaku hind järgib seetõttu indeksi liikumist ega sõltu fondijuhi otsustest. Näiteks: iShares MSCI Japan Index (AMEX: EWJ); Dow Jones STOXX Select Dividend 30 EX (XETRA: EXSH)

8. Fondide liigid

9. Millest alustada? • Määratle oma investeerimishorisont • alla 1 aasta • 1 – 5 aastat • üle 5 aasta • Määratle oma riskitase • Kas olen valmis nägema investeeringu väärtuse 20% suurust langust? • Määratle tootlussiht • Vara reaalväärtuse säilitamine (tootlussihiks inflatsioonimäär, Eestis 2006. a 4,4%); • Vara kasvatamine aktsiaturgude ajaloolise keskmisega võrdselt (12% aastas) • Vara kasvatamine kiiremini kui aktsiaturgude ajalooline keskmine (üle 12% aastas)

10. Riskide hajutamine • Fond hajutab üksikettevõtte riski investeerides paljudesse ettevõtetesse • Regiooni või majandussektori riski saab hajutada koostades portfelli erinevate regioonide või majandussektorite fondidest

11. Fondide valiku alused • Kas valida regionaalne või majandussektoril põhinev fond? • Sektoril põhinev fond on suures osas sõltuvuses regionaalsest aktsiaturust • Maailma erinevate regioonide makromajanduslik ja fiskaalpoliitiline pilt • Majanduskasv • Välisinvesteeringute sissevool • Riigi kulla- ja valuutareservid • Riigieelarve • Riigi baasintressimäär • Riigi aktsiaturu hinnatase (P/E suhtarv)

12. Arenenud turud (Developed markets) Arenenud tööstusriigid – Lääne-Euroopa riigid, USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa Peamine erinevus võrreldes arenevate turgudega: majanduslik rikkus stabiilne poliitika väiksem riskitase Arenevad turud (Emerging markets) Üleminekufaasis oleva majandusega riigid – Hiina, India, Venemaa, Brasiilia, Poola jt Peamine erinevus võrreldes arenevate turgudega: poliitika on ebastabiilsem turukõikumised on suuremad ehk risk on suurem Regioonide jaotus finantsturgudel 1/2

13. Regioonide jaotus finantsturgudel 2/2 ██Arenenud turud ██Arenevad turud Morgan Stanley Capital International All Country World Index’i järgi 2006. a

14. Fondi valikukriteeriumid 1/2 Lihtsamad valikukriteeriumid: • Fondi ajaloolise tootluse võrdlus – 3 aastat, 5 aastat jm. • võrreldes võrdlusindeksiga • võrreldes teiste samasse kategooriasse kuuluvate fondidega • Fondijuhi kogemus Kui fond on uus, siis tuleb otsus teha fondi prospekti põhjal, kus on fondi investeerimisstrateegia ning tingimused paika pandud

15. Fondi valikukriteeriumid 2/2 Muud valikukriteeriumid: • Alfa (Alpha) – näitab, kui palju suudab fondijuht turgu lüüa võttes arvesse fondis olevate aktsiate riskitaset. Positiivne alfa on lisatootlus, mis saadakse tavaliselt lisariski võtmisega turul. • Sharpe’i suhtarv – näitab, kas fondijuht on suutnud turgu lüüa tänu tarkadele investeerimisotsustele või lisariski võtmisega turul. Mida suurem on suhtarv, seda paremaks võib fondivalitseja oskusi hinnata.

16. Edukas fondijuht Näide: JP Morgan Europe Strategic Value Fund Tootlus kalendriaastas: Võrdlusindeks – FTSE World Europe Net

17. Vähemedukas fondijuht Näide: Templeton Japan Fund (võrdlusindeks MSCI Japan)

18. Kinnise fondi preemia/allahindluse näide 1/2 Baring’i Greater China Fund (GCH) 12 kuu fondiosaku hinnagraafik New Yorgi börsil (16.02.2007 seisuga) Allikas: www.stockcharts.com

19. Kinnise fondi preemia/allahindluse näide 2/2 Baring’i Greater China Fund (GCH) Viimase 12 kuu aktsiahinna ning alusvara hinna muutuse erinevus (31. jaanuar 2007 seisuga) Allikas: www.etfconnect.com

20. Infopakkujad Investeerimisfondide võrdlus: • www.morningstar.co.uk • Funds QuickRank • www.morningstar.fi – rohkem infot meie regioonis pakutavatest fondidest • Rahastohaku USA börsidel olevad kinnised fondid: www.etfconnect.com Indeksfondide pakkujad: USA-s: www.ishares.com Euroopas: www.indexchange.com www.lyxor.com www.easyetf.com Saksa börsil kaubeldavad indeksfondid: http://boerse-frankfurt.com/pip/dispatch/en/pip/private_investors/fonds/indexfonds