Norra-Eesti Teaduskoostöö Programmi seminar Riigihanked

1. Norra-Eesti Teaduskoostöö Programmi seminar Riigihanked Aldo Välba Rahandusministeeriumi ekspert 12.11.2013

2. Riigihangete hankemenetluse korraldamise kohustus • Riigihanke piirmäär asjade ja teenuste ostmisel 40 000 eurot, ehitustööde tellimisel 250 000 eurot • Rahvusvaheline piirmäär vastavalt alates 130 000 eurot ja 5 000 000 eurot • Lihthanke piirmäär asjade ja teenuste ostmisel 10 000 eurot, ehitustööde tellimisel 30 000 eurot

3. Riigihanke menetlusliigi valik • Üldjuhul tuleb valida avatud, piiratud või (alla RV piirmäära korral) väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus või võistlev dialoog. • NB!Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine on erandlik ja peab olema igakordselt põhjendatud

4. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hm • Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse korraldamise aluseks ei saa olla majanduslikud põhjendused või asjaolu, et raha võib kaduma minna, kui seda teatud tähtajaks ära ei kasutata • Põhjendused selle menetlusliigi valikuks peavad olemas olema enne menetluse alustamist ja need peavad olema kirjalikud

5. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hm • Põhjendused saavad olla näiteks: • Tehniline vajadus, mida rahuldab ainult üks, patendiga kaitstud toode, mida valmistab ainult üks tootja; • ostetav seade on ainuke, mis olemasoleva seadmega ühildub;

6. Riigihanked alla lihthanke piirmäära • Asutusel peab olema sisekord (RHS § 131), mis peaks muuhulgas määratlema summad ja pakkumuste arvu. • Kas toetuse andmist reguleeriv dokument esitab tingimusi? • Halduskoormus – tuleb tõendada. • Võrdlus võib olla tehtud ka internetis (kontrolljälg!).

7. Tehnilise kirjelduse koostamine • RHS § 33 lg 7: Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi /…/. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine /…/ ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge «või sellega samaväärne».

8. Tehnilise kirjelduse koostamine • Ei või kasutada ka selliseid termineid ja lühendeid, mis on seostatavad ainult ühe tootja, kaubamärgi, toote vms-ga. • Ei ole lubatud nõuda ka täpseid toote parameetrid, va juhul kui see on vältimatult vajalik.

9. Kvalifitseerimise tingimused Suurim vigade allikas riigihangete korraldamisel on kvalifitseerimis-tingimused: nende seadmine ja kvalifikatsiooni hindamine

10. Kvalifitseerimise tingimused • Üldreegel – mida vähem on kvalifitseerimise tingimusi, seda väiksem tõenäosus on vigade tekkeks. • Hankija võib pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealuse pädevuse kontrollimiseks kehtestada hanketeates ainult RHS §-dest 40 ja 41 tulenevaid kvalifitseerimise tingimusi. • Nii RHS § 40 kui 41 alusel tuleb kehtestada vähemalt üks tingimus. • Igale tingimusele peab vastama dokument, mida pakkuja peab esitama

11. Kvalifitseerimise tingimused • Kvalifitseerimise tingimused esitatakse ainult HT-s.

12. Osadeks jaotamine RHS § 23: • “Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks” • Osadeks võib alati jaotada, kui kõikide osade suhtes kasutatakse nö liidetud maksumuse järgset menetlusliiki

13. Osadeks jaotamine • Kui on üks projekt ja sarnased hanke esemed (ostud), tuleb üldjuhul maksumused liita

14. Hindamiskriteeriumid • Hindamiskriteeriumiks on kas a) ainult hind või b) majanduslik soodsus (hind + muud komponendid. • RHS kohaselt (§ 31 lg 3) peaks hindama majanduslikku soodsust. Odavaima hinna kasutamine peaks olema erand, mitte reegel.

15. Hindamiskriteeriumid • Majandusliku soodsuse kriteeriumid peavad olema mõõdetavad ja reaalselt võrreldavad (n tarneaeg, garantii pikkus, hoolduse reageerimise aeg vms) • “Kvaliteet” ei ole iseenesest objektiivne kriteerium, va kui see mõiste on konkreetsete näitajatega sisustatud.

16. Raamlepingud • Raamlepingud ei ole hankelepingud! Hankeleping on vastastikuste varaliste kohustustega leping (RHS § 4 lg 1). Raamlepingus varalised kohustused üldjuhul puuduvad – seal on sätestatud võimalused selleks. • Raamleping on võimalus, mitte kohustus.

17. Raamlepingud • Kui raamleping on sõlmitud ja selle raames soovitakse saada pakkumusi hankelepingu sõlmimiseks, tuleb pakkumusi küsida kõigilt raamlepingu partneritelt. • Võimalik on jagada raamleping osadeks, sarnaselt hankelepinguga.

18. Hankelepingu muutmine • Hankelepingu muutmine saab olla ainult erandlik. • Tõendada tuleb, et muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine (RHS § 69 lg 3).

19. Hankelepingu muutmine • Hankelepingu muutmine ei ole seotud lepingu pikkusega. • Suurem osa lepingu (ebaseaduslikke) muudatusi on tehtud, tingituna puudulikust ettevalmistusest või kiirustamisest. • Kui sündmused on ettenägematud ja objektiivsed, on võimalik lepingut muuta.

20. Riigihanke korraldamise sisseostmine • Riigihanget võib korraldada hankija eest ainult teine hankija • Riigihanke toiminguid võib volitada läbi viima iga isikut • Enamasti kasutatakse teist varianti, kus sõlmitakse eraõigusliku isikuga leping toimingute tegemiseks. • NB!Vastutus otsuste eest jääb alati hankijale

21. Riigihanke korraldamise sisseostmine • Nii struktuurifondidest kui koostööprogrammidest finantseeritavate riigihangete rikkumiste ilmnemisel nõutakse tagasi osa toetust (või kuni 100%). • Kui sisse ostetud riigihanke toimingute läbiviija eksib, ei lähe tagasinõue mitte eksimuse tekitaja vaid hankija (toetuse saaja) vastu. • Seega oleks mõistlik riigihanke toimingute delegeerimisel ette näha vastutus ka toimingute läbiviijale (otsene sanktsioon või vastutuskindlustus).

22. Tänan tähelepanu eest! Küsimused?