Märgistatud lõhelaste taaspüükide andmete analüüsi tulemused Eestis

1. Märgistatud lõhelaste taaspüükide andmete analüüsi tulemused Eestis Herki Tuus, Kunnar Klaas, Tiit Paaver Eesti Maaülikooli, Põlula Kalakasvatuskeskuse, Eesti Keskkonnaministeeriumi koostöös

2. Läänemere lõhelased sooritavad ulatuslikke rändeid. Eesti vetesse satub teiste riikide poolt asustatud kalu ja vastupidi – meie kalu püütakse teistes riikides.

3. Kasvatatud ja loodusesse asustatud lõhelaste noorjärke märgistatakse selleks, et välja selgitada asustatud kalade ränded ja asustamise tulemused. Märgistatud kalade taaspüügid näitavad KUI PALJU PÜÜTAKSE TEATUD PIIRKONNAS ASUSTATUD KALA MUJAL KUI KIIRESTI LÄHEVAD ASUSTATUD KALAD KODUVETEST ÄRA KUI RUTTU JÕUAVAD ASUSTATUD KALAD PÜÜKI MIS VANUSES NING KUI SUURENA PÖÖRDUVAD KALAD TAGASI KUDEMA MILLINE ON EKSIMINE KUDEMISJÕEGA JA RÄNDEMUSTRIGA KUI TIHTI EKSIB EESTISSE VÕÕRAS KALA KUI TIHTI EKSIVAD EESTIS ASUSTATUD KALAD KUDEJÕEGA ÜLDSE JA EESTI PIIRES MILLINE ON ASUSTATUD LÕHE TAASPÜÜGI PROTSENT JA MIS SEDA MÕJUTAB

4. Märgistatud kalade tagasipüüki mõjutavad paljud tegurid 1. Looduslikud ja tehnilised tegurid mõjutavad ellujäämist Asustusjõe looduslikud tingimused Asustuskalade vanus ja suurus asustamisel sh smoltifitseerumise protsent Asustamisaasta looduslikud tingimused jões ja meres Asustamise viis 2. Subjektiivsed tegurid mõjutavad tagasipüügi hinnangut Kalapüügi intensiivsus ja viisid ( lõhelastele suunatus) Saagi registreeritavus (ebaseadusliku püügi osa) Kalurite huvi märgiste tagastamise vastu

5. Käesolevas ettekandes püüdsime analüüsida märgistamise alusel saadud andmeid eeskätt Põlula Kalakasvatuskeskuse poolt asustatud lõhe rände ja taaspüügi kohta

6. Märgistusviisid Eestis kasutatakse praegu peamiselt kahte lõhelaste märgistamise viisi: Individuaalmärgistamine ja grupimärgistamine Carlini tüüpi individuaalmärgis on plastiklipik, mis kinnitatakse traadiga kala seljauime alla. Põlula Kalakasvatuskeskus märgistab Carlini märgistega aastas ca 6000 lõhe- ja ca 500 meriforelli noorkala

8. Grupimärgisena kasutatakse rasvauime ära lõikamist. Kõigil sobivas suuruses Põlulast asustatud 1 ja 2 aastastel lõhedel on seni rasvauim ära lõigatud, teistes Läänemere riikides on seda tehtud üksikjuhtudel

9. Pärast märgise tagastamise eest preemia kehtestamist tagastati Põlula KKK-sse 2004. aastal 70 kalamärgist, mis on 53 märgise võrra enam kui 2003. aastal. 01.01.2005-30.11.2005 tagastati juba 129 märgist. • Märgiste tagastajaid oli perioodil 2002-2004 20, 2004. a. 31 ning 2005. a. kuni 30.11.2005 80. Seega on märgiste tagastamise eest tasu maksmise ja tagastamise kaluritele tutvustamise kampaania end täielikult õigustanud

10. 2004 aastal käivitatud teavituskampaania tulemusena suurenes varem püütud kalamärgiste tagastamine. • Vanemate märgiste tagastamine annab märku varasemast kalurite vähesest teavitamisest ja rahalise preemia vajalikkusest märgiste tagastamisel eest Üks mees saatis 9 vanemat märgist korraga.

11. Kokku on püütud Läänemerest 433 Eesti märgisega lõhet. Enamus märgistatud kalu on püütud Soome lahest, kuid oluline osa ka Läänemere lõunaosast, vähem keskosast ja tühine hulk Botnia lahest.

13. 1.Aasta 2 pool 2.aasta 3.aasta Märgistatud lõhede tagasipüügid Läänemere eri osadest (merevanuse järgi). Soome lahe osa 1 aasta teisel poolel 64%, 2.a. 51% ja 3a. 74 %

14. Eesti jõgedesse asustatud märgistatud lõhede taaspüük jaotus riikide kaupa järgnevalt:

15. Kolmandik Eestis asustatud lõhedest püütakse välja avamerepüügil Läänemere lõunaosast. Eesti kalurid lõhe avamerepüüki seal ei teosta.

16. Osa Soome lahes püütud märgistega kaladest on püütud välja vahetult peale asustamist. Seega, aktiivse toitumise ja kasvu ajal püütakse Läänemere lõunaosast vähemalt pool selles vanuses kaladest.

17. Aastatel 1997-2000 Eestis asustatud märgistatud lõhe taaspüügid Läänemeres

18. Märgistusmeetodi mõju • On üldtuntud tõde, mida ka Eesti kogemus nüüd näitab, et üheaastasena asustatud lõhede tagasipüük on märgistamise andmete analüüsi alusel madalam kui kahe aastasena asustatud kaladel • Selle põhjuseks on samaaegselt • Aastaste kalade väiksem ellujäämus • Märgise suurem koormus aastasele kalale

20. TEISTE RIIKIDE LÕHEMÄRGISTE TAGASTAMINE EESTIS Seni on kalurite poolt tagastatud 6 Läänemere riigi kalamärgiseid. 2004. aastal tagastati Põlula KK-sse enim Soome märgiseid (32 tk), 2005 aastaks oli neid 73

21. Merfiforell • Meriforelli märgiseid on tagastatud veel liiga vähe et nende kohta järeldusi teha. • Välismaiste forellide püügid näitavad, et meriforell tuleb Eestisse mujalt küllalt tihti

22. Teistes maades asustatud märgisega meriforellide püügid Eestis

23. KOKKUVÕTE Eestis märgistatud lõhedest suur osa rändab Läänemere lõunaossa ja püütakse välja Taani ja Poola kalurite poolt Üheaastasena asustatud märgistatud lõhede tagasipüügi protsent on väiksem kui kahe aastasena asustatutel Eestisse satub üksikuid rändel eksinud lõhesid Poolast, Eesti lõhed eksivad Botnia lahte Märgiste tagastamise eest preemia maksmise sisse viimine 2004 ja ulatuslik teavituskampaania suurendas märgatavalt märgiste tagastamist (toodi ka väga vanu märgiseid) ja seejuures eriti välismaiste märgiste tagastamist Ka meriforellid teevad ulatuslikke rändeid, Eestisse on sattunud Poola ja Läti meriforelle. Soome lahes on väga sagedased Soomes asustatud meriforellide püügid Eesti rannikult, seejuures kummalise rändemustriga

24. Märgistatud lõhede esinemine saakides: • Venemaa lõhesid püütud vaid ühest kohast, 3 kuuga Tornio lõhe Pärnu lahte. Välismaa kaladest on meile sattunud vaid 37 lõhet (joonisel), 93 meriforelli, siigu 22

25. Tulemused • Eesti märgistega lõhede esinemine: