1 / 28

ASTRONOOMIA AJALOOST

ASTRONOOMIA AJALOOST. 2007. Astronoomia e. täheteadus:. Uurib taevakehade, nende süsteemide hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ja arengut Temal põhinevad orienteerumine ajas ja ruumis On umbes 2000 aastat vana – nii vanad on regulaarsed taevavaatlused. Vana-Kreeka.

sabin
Download Presentation

ASTRONOOMIA AJALOOST

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ASTRONOOMIA AJALOOST 2007

  2. Astronoomia e. täheteadus: • Uurib taevakehade, nende süsteemide hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ja arengut • Temal põhinevad orienteerumine ajas ja ruumis • On umbes 2000 aastat vana – nii vanad on regulaarsed taevavaatlused

  3. Vana-Kreeka • Kirjeldati astronoomilisi nähtusi, nende sügavamat mõistmist ei olnud • Homeros kirjeldas osaliselt juba praegusi sodiaagimärke • Taevas on poolsfäär maaketta kohal • Puudus arusaam, kus asuvad tähed loojumise ja tõusu vahel

  4. 6.-5. sajandil eKr (Sokratese-eelne periood) • Päikesekell • Thales Mileetosest ennustas 585 eKr päikesevarjutust • Anaximandros – postuleeris geotsentrilise maailmasüsteemi: * Taevas on sfäär, mille keskel asub Maa * Maa pole kerakujuline • Ptolemaios – geotsentrilise maailamasüsteemi kunstiline esitus

  5. Klassikalise ajajärgu Kreeka Astronoomiaga tegeldi ilma astroloogilise tagapõhjata • Maa läbimõõdu ja ümbermõõdu väga täpne mõõtmine • Katse mõõta Päikese kauguse ja Kuu kauguse suhet – metoodika oli õige, tulemus 20 korda tegelikust väiksem • Töötati välja astronoomilised instrumendid, mida kasutati kuni pikksilma leiutamiseni 2000 aastat hiljem • Arutati heliotsentrilise maailamsüsteemi ideed, üldtunnustatuks jäi geotsentriline maailamsüsteem

  6. Ptolemaiose geotsentrilise maailmasüsteemi kunstiline esitus

  7. Ptolemaios “Almagest” (150 pKr) oli antiikastronoomia kulminatsioon ja lõpetus. Raamatust sai astronoomia standardteos, mille tähekataloogile viitasid astronoomid renessansiajani välja

  8. Vana-Roomas hinnati astronoomiat kui hariduse osa, kuid ei arendatud seda edasi. Kui üldse, siis harrastati seal pigem astroloogiat. Antiikaegsed astronoomiateosed säilisid Bütsantsis

  9. Keskaeg 8.-9. sajandil hakati jälle rohkem rõhku panema astronoomia õpetamisele • “Poeticon Astronomicon” – astronoomia standardteos hiliskeskaja lõpuni, sisaldas tähtkujude kirjeldusi • Kultuurivahetuses islamimaadega 12. sajandil jõudsid Aristotelese ja Ptolemaiose teosed läbi Bütsantsi uuesti Kesk-Euroopasse

  10. Kõrgkeskajal tegeldi rohkem filosoofilis-teoloogiliste arutlustega astronoomia teemadel kui taevavaatlustega • Arutleti Ptolemaiose ja Aristotelese taasavastatud teoste üle • Trükiti astronoomia-alaseid raamatuid – Regiomontanuse “Calendarium” • Hiliskeskajal kandus haridus kloostrite seinte vahelt ülikoolidesse, tasapisi hakati vaatluste abil kontrollima seniavaldatud teostes sisalduvat

  11. Islamimaad • Juhtivad teadlase olid sageli ka õueastronoomid või õuematemaatikud • Tehti täpseid taevavaatlusi • Koostati tähekatalooge • Reformiti kalendriaastat • Geotsentriline maailmasüsteem oli üldtunnustatud • Parandati antiikastronoomias leidunud vigu • Teherani (10. saj.) ja Samarkandi observatoorium (Ulugbek, 15. saj. algus) – oma aja parim

  12. India • Sodiaagi jaotus 360 kraadiks ja 12 tähtkujuks • Aastas 360 päeva, kuid aastas 12 • Päeva pikkus on sõltuvalt aastaajas 9,6 kuni 14,4 tundi pikk • Alates 1000. a. eKr. Tekkis detailne kosmoloogia jumalike loodusjõududega – taevas, päike, maa, kuu, tuli ja kaheksa ilmakaart. Maailm sai alguse pühast munast, mille koorest said alg-Maa, tähistaevas ja õhk selle vahel

  13. Hiina Hiina keisririigis oli neli eriti tähtsat ametikohta: • Õueastronoom –süstemaatilised taevavaatlused • Peaastroloog – ülestähenduste tegemine • Peameteoroloog – ilma ja päikesevarjutuste ennustaja • Ajahoidja – kronoloogia eest vastutav

  14. Kasutati algelisi vaatlusseadmeid nagu Vana-Kreekaski • Koostati tähekaardid, mida kasutati merenavigatsioonis • Qingi dünasiya ajal ehitati jesuiitide juhtimisel tähetorn

  15. Ameerika vanad kõrgkultuurid • Indiaanlased - kultusehitised ja tähetornid on säilinud, kirjutised on hävinud • Maajad • Aasta pikkus oli täpsem kui Gregoriuse kalendris • Kuu faasid ja Veenuse positsioonid olid arvutatud paljudeks sajanditeks • Teadaoleva viie planeedi tiirlemisperioodid olid olid teada mõneminutilise täpsusega • Kuu pikkus vastab tänapäevastele väärtustele ülitäpselt

  16. Renessans Klassikaline astronoomia jõudis õitsenguni • Teadus universumi geomeetrilisest ehitusest –tegeldi tähtede ja planeetide asendite ja nende arvutamisega • Taevakehade liikumise füüsikalisi põhjusi ei uuritud • Astronoomiaalased teadmised olid astroloogiale eelduseks Euroopa astronoomia uus tõus algas 16. sajandil

  17. Euroopa nimekaid astronoome Aristoteles ja Ptolemaios • Geotsentriline maailmasüsteem. • Universum on lõplik. • Maa ümber on kontsentrilised taevasfäärid

  18. Mikolaj Kopernik (1473 Torun) • Heliotsentriline maailmasüsteem • Maa pöörlemine ümber oma telje

  19. Giordano Bruno(1548) • Universumi keskpunkt pole Maa ega Päike, universumil polegi keskpunkti • Päike on vaid üks paljudest omasugustest • Planeete, ka asustatuid, on palju • Kogu universum on ühtne süsteem

  20. Galileo Galilei (1564) • Ehitas 1609. aastal esimese pikkslima • Avastas neli Jupiteri kaaslast, Kuu mäed • Uuris Veenust – faasid nagu Kuul • Avastas Päikese plekid, Päikese pöörlemise ja Linnutee tähestruktuuri • Tõestas vaatlustega Koperniku oletused

  21. Tucho Brahe (1546) • Vaatles supernoova plahvatust Kassiopeia tähtkujus 1572.a. • Sisustas kaks tähetorni • Üritas määrata taevakehade kaugusi Maast • Tema koolkond mõjutas astronoomia arengut Tartu Ülikoolis

  22. Johannes Kepler (1571) • Planeetide liikumise kolm seadust, mis põhjendavad matemaatiliselt Koperniku teooriat Isaac Newton (1643) • Klassikalise mehaanika rajaja • Põhjendas teoreetiliseltKepleri seadused ja täpsustas neid • Seletas taevakehade liikumise häiritused, Maa pretsessioonid ja looded

  23. Eesti astronoomia 1802 taasavati Tartu Ülikool 1805 -1807 - ajutine observatoorium 1807-1809 - teine ajutine observatoorium 1810 - Tartu tähetorn alustas tööd 1814 – Tartu Tähetornis alustati regulaarseid vaatlusi 1820 – 1839 – Tartu Tähetorn oli oma kuulsuse tipul 1963 – avati Tõravere observatoorium

  24. Friedrich Georg Wilhelm Struwe(1773) • Alates 1820. aastast Tartu Tähetorni direktor • Uuris kaksiktähti • Määras esmakordselt maailmas kauguse täheni • Aastast 1839 Pulkovo observatooriumi direktor • Juhtis Maa meridiaani mõõtmisi

  25. Taavet Rootsmäe (1885) • Rahvusliku astronoomia rajaja • Koostas koos Juhan Langiga esimese eestikeelse astronoomia õpiku

  26. Ernst Öpik (1893) • Kõigi aegade kuulsaim eesti astronoom • Kaasosaline paljudes rahvusvahelistes projektides Uurimisvaldkonnad: • Valged kääbused • Kaugus Andromeda udukoguni • Galaktikate struktuur ja teke

  27. Aksel Kipper (1907) • Pärastsõjaaegse astronoomia taastaja, üks Tõravere observatooriumi rajajatest Uurimisvaldkonnad: • Tähtedevaheline aine • Tähesüsteemide areng

  28. Grigori Kusmin (1917) • Tähtedevaheline aine Jaan Einasto (1929) • Galaktikasüsteemide ehitus ja kinemaatika • Varjatud mass universumis

More Related