astronoomia ajaloost n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
ASTRONOOMIA AJALOOST PowerPoint Presentation
Download Presentation
ASTRONOOMIA AJALOOST

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 28

ASTRONOOMIA AJALOOST - PowerPoint PPT Presentation


  • 276 Views
  • Uploaded on

ASTRONOOMIA AJALOOST. 2007. Astronoomia e. täheteadus:. Uurib taevakehade, nende süsteemide hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ja arengut Temal põhinevad orienteerumine ajas ja ruumis On umbes 2000 aastat vana – nii vanad on regulaarsed taevavaatlused. Vana-Kreeka.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'ASTRONOOMIA AJALOOST' - sabin


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
astronoomia e t heteadus
Astronoomia e. täheteadus:
  • Uurib taevakehade, nende süsteemide hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ja arengut
  • Temal põhinevad orienteerumine ajas ja ruumis
  • On umbes 2000 aastat vana – nii vanad on regulaarsed taevavaatlused
vana kreeka
Vana-Kreeka
  • Kirjeldati astronoomilisi nähtusi, nende sügavamat mõistmist ei olnud
  • Homeros kirjeldas osaliselt juba praegusi sodiaagimärke
  • Taevas on poolsfäär maaketta kohal
  • Puudus arusaam, kus asuvad tähed loojumise ja tõusu vahel
6 5 sajandil ekr sokratese eelne periood
6.-5. sajandil eKr (Sokratese-eelne periood)
  • Päikesekell
  • Thales Mileetosest ennustas 585 eKr päikesevarjutust
  • Anaximandros – postuleeris geotsentrilise maailmasüsteemi:

* Taevas on sfäär, mille keskel asub Maa

* Maa pole kerakujuline

  • Ptolemaios – geotsentrilise maailamasüsteemi kunstiline esitus
klassikalise ajaj rgu kreeka
Klassikalise ajajärgu Kreeka

Astronoomiaga tegeldi ilma astroloogilise tagapõhjata

  • Maa läbimõõdu ja ümbermõõdu väga täpne mõõtmine
  • Katse mõõta Päikese kauguse ja Kuu kauguse suhet – metoodika oli õige, tulemus 20 korda tegelikust väiksem
  • Töötati välja astronoomilised instrumendid, mida kasutati kuni pikksilma leiutamiseni 2000 aastat hiljem
  • Arutati heliotsentrilise maailamsüsteemi ideed, üldtunnustatuks jäi geotsentriline maailamsüsteem
slide7
Ptolemaios “Almagest” (150 pKr) oli antiikastronoomia kulminatsioon ja lõpetus. Raamatust sai astronoomia standardteos, mille tähekataloogile viitasid astronoomid renessansiajani välja
slide8
Vana-Roomas hinnati astronoomiat kui hariduse osa, kuid ei arendatud seda edasi. Kui üldse, siis harrastati seal pigem astroloogiat.

Antiikaegsed astronoomiateosed säilisid Bütsantsis

keskaeg
Keskaeg

8.-9. sajandil hakati jälle rohkem rõhku panema astronoomia õpetamisele

  • “Poeticon Astronomicon” – astronoomia standardteos hiliskeskaja lõpuni, sisaldas tähtkujude kirjeldusi
  • Kultuurivahetuses islamimaadega 12. sajandil jõudsid Aristotelese ja Ptolemaiose teosed läbi Bütsantsi uuesti Kesk-Euroopasse
slide10
Kõrgkeskajal tegeldi rohkem filosoofilis-teoloogiliste arutlustega astronoomia teemadel kui taevavaatlustega
  • Arutleti Ptolemaiose ja Aristotelese taasavastatud teoste üle
  • Trükiti astronoomia-alaseid raamatuid – Regiomontanuse “Calendarium”
  • Hiliskeskajal kandus haridus kloostrite seinte vahelt ülikoolidesse, tasapisi hakati vaatluste abil kontrollima seniavaldatud teostes sisalduvat
islamimaad
Islamimaad
  • Juhtivad teadlase olid sageli ka õueastronoomid või õuematemaatikud
  • Tehti täpseid taevavaatlusi
  • Koostati tähekatalooge
  • Reformiti kalendriaastat
  • Geotsentriline maailmasüsteem oli üldtunnustatud
  • Parandati antiikastronoomias leidunud vigu
  • Teherani (10. saj.) ja Samarkandi observatoorium (Ulugbek, 15. saj. algus) – oma aja parim
india
India
  • Sodiaagi jaotus 360 kraadiks ja 12 tähtkujuks
  • Aastas 360 päeva, kuid aastas 12
  • Päeva pikkus on sõltuvalt aastaajas 9,6 kuni 14,4 tundi pikk
  • Alates 1000. a. eKr. Tekkis detailne kosmoloogia jumalike loodusjõududega – taevas, päike, maa, kuu, tuli ja kaheksa ilmakaart. Maailm sai alguse pühast munast, mille koorest said alg-Maa, tähistaevas ja õhk selle vahel
hiina
Hiina

Hiina keisririigis oli neli eriti tähtsat ametikohta:

  • Õueastronoom –süstemaatilised taevavaatlused
  • Peaastroloog – ülestähenduste tegemine
  • Peameteoroloog – ilma ja päikesevarjutuste ennustaja
  • Ajahoidja – kronoloogia eest vastutav
slide14
Kasutati algelisi vaatlusseadmeid nagu Vana-Kreekaski
  • Koostati tähekaardid, mida kasutati merenavigatsioonis
  • Qingi dünasiya ajal ehitati jesuiitide juhtimisel tähetorn
ameerika vanad k rgkultuurid
Ameerika vanad kõrgkultuurid
  • Indiaanlased - kultusehitised ja tähetornid on säilinud, kirjutised on hävinud
  • Maajad
  • Aasta pikkus oli täpsem kui Gregoriuse kalendris
  • Kuu faasid ja Veenuse positsioonid olid arvutatud paljudeks sajanditeks
  • Teadaoleva viie planeedi tiirlemisperioodid olid olid teada mõneminutilise täpsusega
  • Kuu pikkus vastab tänapäevastele väärtustele ülitäpselt
renessans
Renessans

Klassikaline astronoomia jõudis õitsenguni

  • Teadus universumi geomeetrilisest ehitusest –tegeldi tähtede ja planeetide asendite ja nende arvutamisega
  • Taevakehade liikumise füüsikalisi põhjusi ei uuritud
  • Astronoomiaalased teadmised olid astroloogiale eelduseks

Euroopa astronoomia uus tõus algas 16. sajandil

euroopa nimekaid astronoome
Euroopa nimekaid astronoome

Aristoteles ja Ptolemaios

  • Geotsentriline maailmasüsteem.
  • Universum on lõplik.
  • Maa ümber on kontsentrilised taevasfäärid
slide18
Mikolaj Kopernik (1473 Torun)
  • Heliotsentriline maailmasüsteem
  • Maa pöörlemine ümber oma telje
giordano bruno 1548
Giordano Bruno(1548)
  • Universumi keskpunkt pole Maa ega Päike, universumil polegi keskpunkti
  • Päike on vaid üks paljudest omasugustest
  • Planeete, ka asustatuid, on palju
  • Kogu universum on ühtne süsteem
galileo galilei 1564
Galileo Galilei (1564)
  • Ehitas 1609. aastal esimese pikkslima
  • Avastas neli Jupiteri kaaslast, Kuu mäed
  • Uuris Veenust – faasid nagu Kuul
  • Avastas Päikese plekid, Päikese pöörlemise ja Linnutee tähestruktuuri
  • Tõestas vaatlustega Koperniku oletused
tucho brahe 1546
Tucho Brahe (1546)
  • Vaatles supernoova plahvatust Kassiopeia tähtkujus 1572.a.
  • Sisustas kaks tähetorni
  • Üritas määrata taevakehade kaugusi Maast
  • Tema koolkond mõjutas astronoomia arengut Tartu Ülikoolis
johannes kepler 1571
Johannes Kepler (1571)
  • Planeetide liikumise kolm seadust, mis põhjendavad matemaatiliselt Koperniku teooriat

Isaac Newton (1643)

  • Klassikalise mehaanika rajaja
  • Põhjendas teoreetiliseltKepleri seadused ja täpsustas neid
  • Seletas taevakehade liikumise häiritused, Maa pretsessioonid ja looded
eesti astronoomia
Eesti astronoomia

1802 taasavati Tartu Ülikool

1805 -1807 - ajutine observatoorium

1807-1809 - teine ajutine observatoorium

1810 - Tartu tähetorn alustas tööd

1814 – Tartu Tähetornis alustati regulaarseid vaatlusi

1820 – 1839 – Tartu Tähetorn oli oma kuulsuse tipul

1963 – avati Tõravere observatoorium

friedrich georg wilhelm struwe 1773
Friedrich Georg Wilhelm Struwe(1773)
  • Alates 1820. aastast Tartu Tähetorni direktor
  • Uuris kaksiktähti
  • Määras esmakordselt maailmas kauguse täheni
  • Aastast 1839 Pulkovo observatooriumi direktor
  • Juhtis Maa meridiaani mõõtmisi
taavet rootsm e 1885
Taavet Rootsmäe (1885)
  • Rahvusliku astronoomia rajaja
  • Koostas koos Juhan Langiga esimese eestikeelse astronoomia õpiku
ernst pik 1893
Ernst Öpik (1893)
  • Kõigi aegade kuulsaim eesti astronoom
  • Kaasosaline paljudes rahvusvahelistes projektides

Uurimisvaldkonnad:

  • Valged kääbused
  • Kaugus Andromeda udukoguni
  • Galaktikate struktuur ja teke
aksel kipper 1907
Aksel Kipper (1907)
  • Pärastsõjaaegse astronoomia taastaja, üks Tõravere observatooriumi rajajatest

Uurimisvaldkonnad:

  • Tähtedevaheline aine
  • Tähesüsteemide areng
grigori kusmin 1917
Grigori Kusmin (1917)
  • Tähtedevaheline aine

Jaan Einasto (1929)

  • Galaktikasüsteemide ehitus ja kinemaatika
  • Varjatud mass universumis