1 / 18

Kohanimede ajaloost

Kohanimede ajaloost. Doktorikool 26.-27.08.2010 Marja Kallasmaa. Sissejuhatus. Kohanimi kui niisugune. Kohanimede osa keeleajloos. Üldine lähtekoht. Tunnustekimbud. Kohanime peamised tunnused. Nimi kui silt, kui märk, eesti keeles kui noomenifraas, mis tähistab konkreetset kohta.

raoul
Download Presentation

Kohanimede ajaloost

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kohanimede ajaloost Doktorikool 26.-27.08.2010 Marja Kallasmaa

  2. Sissejuhatus • Kohanimi kui niisugune. Kohanimede osa keeleajloos. • Üldine lähtekoht. Tunnustekimbud.

  3. Kohanime peamised tunnused • Nimi kui silt, kui märk, eesti keeles kui noomenifraas, mis tähistab konkreetset kohta. • Monoreferentsus • Kasutajaskonna olemasolu

  4. Nimekooslus • Kohanimekooslus on konkreetse territooriumi elanike poolt tarvitatavad kohanimed kogumina (moodustavad terviku). Ühik Eestis: küla

  5. Ajalooline nimeuurimine • Põhineb printsiibil nomen est omen. • Motiveeritus

  6. Eesti kohanimed ajaloos • Skandinaavia saagad ja kroonikad. • Vanavene kroonikad. • Hendriku Liivimaa kroonika. • Liber Census Daniae.

  7. Skandinaavia kroonikad • X saj. Eysysla ~Øysysla. Øy ‘saar’, sysla ‘maa, ala, piirkond’.

  8. Vanavene kroonikad • Tõlkelaenud: 1115/16 arvatav vaste nimele Otepää Медвежьяголова,14. saj. Vastseliina Новыйгородок. • Mugandused: Emajõgi: 1234 доОмовже ‘kuni Emajõeni’, Taheva:Таговесь.

  9. Vanavene kroonikad • Eesti kohanimesid on vene keelde võetud kas oluliselt samal kujul, nagu need esinevad eesti keeles, tõlgetena või rahvaetümoloogiliselt muudetult. Ilmneb tendents allutada eesti nimed vene keele süsteemile, teisalt on säilinud mitmesuguseid lõuna-eesti murde foneetilisi ja morfoloogilisi erijooni.

  10. Hendriku Liivimaa kroonika • Ugandi (Ugaunia, Ugania, Ungaunia, Ungania, Uggannia, Ungannia) < uga = ugalane ‘tömp, vaimselt loid inimene’ (Veske); ugama, ügama ‘segaselt, arusaamatult rääkima, pobisema, pudistama’. Läti Ugaunia < ne-sufiksilisest partitsiibist *ugavene ja igauns < *ügavene (Mägiste).

  11. Hendriku Liivimaa kroonika • Otepää (Odenpe, Odempe) nimele on Hendrik ise andnud paikapidava etümoloogia: id est Caput Ursi.

  12. Hendriku Liivimaa kroonika • Tartu (Tarbata, Tharbata, Tharbete, Darbete, castrum Tharbatense, provincia Tharbitenses). Vana substraatsõna tarvas arvatakse olevat käändunud ka tarvas : tarba.

  13. Hendriku Liivimaa kroonika • Sakala (Saccala, Saccale, Sackala, Sackale) vasteks on peetud sakas : sakka ‘känd’, sakkama ‘kände juurima’, nimi seostuks viljeldava maaga.

  14. Henriku Liivimaa kroonika • Arhailisus. • Puudub sisekadu. • Genitiivi n säilinud. • Lõpukaost esimesi märke, üldiselt see olemata. • Tuletussufiksitest produktiivseim -la (-le). • Tuletamata lihtnimes 2 silpi. • Palju liitnimesid.

  15. Taani hindamisraamat • Samuti esimesi kirjalikke ülestähendusi eesti keelest. • Suhteliselt tervikliku ala suhteliselt terviklik külanimekogu. • Enamik nimesid suure tõenäosusega kirja pandud täpselt tolleaegse häälduse järgi • Peegeldab 13. saj. nimekasutust.

  16. LCD • Laoküla: Laiduscæ < laid : laiu ‘väike saar’ (Johansen), murd gen ka lao. < in Laid(o), Leidfrid (Koit).

  17. LCD • Vasalemma: Wosilki, 14. saj Wasemule, Wazemule, Wassemule; 15. saj: Wassemul, Wasemule, Waszmull; 16. saj: Wassemhelt, Wasszemer, Wasmar, Waszmar, Wassamar; 17. saj Wasamar, Wassama, Waszma, Wasamehl, Waszema, Wassama; Wassallama;18. saj Wassameggi; 1840 Wassalem, Wasalemma.

  18. Probleemid etümologiseerimisel • Süstemaatiline regionaalne uurimus varjus. • Kohanimede hiline kirjapanek. • Mitmekeelse territooriumi nimevara mitmeti tõlgendatavus. • Puudub uurimus, mis asetaks keskaegse eesti või ka läänemeresoome isikunimevara laiemasse Euroopa konteksti.

More Related