slide1
Download
Skip this Video
Download Presentation
GBS JA RASEDUS

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 12

GBS JA RASEDUS - PowerPoint PPT Presentation


  • 144 Views
  • Uploaded on

GBS JA RASEDUS. HÄLI METS Tallinna Keskhaigla Naistekliinik oktoober 2001. MIKS JÄTKUVALT PÄEVAKORRAS? - perinataalse infektsiooni peamine põhjus sagedus 1,8 last 1000 elussünni kohta ( 0,5 - 8,0 juhtu 1000 kohta ) - neonataalse surma juhtivaks põhjuseks

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'GBS JA RASEDUS' - rudyard-dale


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1
GBS JA RASEDUS

HÄLI METS

Tallinna Keskhaigla Naistekliinik

oktoober 2001

slide2
MIKS JÄTKUVALT PÄEVAKORRAS?

- perinataalse infektsiooni peamine põhjus

sagedus 1,8 last 1000 elussünni kohta

( 0,5 - 8,0 juhtu 1000 kohta )

- neonataalse surma juhtivaks põhjuseks

( 30% juhtudest )

- põhjustab kongenitaalset pneumooniat,

sepsist ja meningiiti

- varase algusega GBS sepsise suremus 15%

- hilise algusega GBS sepsise suremus 10%

slide3
- GBS leitakse 15 - 40% rasedatest

- võib põhjustada PROM, põieinfektsiooni,

chorioamnioniiti, sünnitusjärgset metroendometriiti

nahainfektsiooni, septilist vaagna tromboflebiiti,

endokardiiti ja sepsist

- vertikaalne transmissioon vastsündinule esineb

40-73% rasedatest,

kuid ainult 1-2% lastest haigestub

- 1 infitseeritud laps 50- 100 koloniseeritud ema kohta

slide4
- kui meditsiiniprobleem avastati juba 1930 ndatel

- alates 1970 ndatest on üritatud ravida

1973 FRANCOSI jt. - GBS ravi raseduse ajal

tulemus ei olnud hea

1979 YOW jt. - sünnitusaegne ravi katkestab

vertikaalse transmissiooni

1986 BOYER ja GOTOFF - sünnitusaegne ravi

hoiab ära vastsündinu varase sepsise

slide5
SKRIINING

- raseduse 35 - 37 nädalal

- külv võtta tupe alumisest kolmandikust

lateraalselt seinalt

JA anorektaalsest piirkonnast

slide6
RAVIPÕHIMÕTTED

1992 AAP juhised , mis põhinesid prenataalsel

skriiningul ja riskifaktorite arvestamisel

1993 ACOG juhised arvestati sünnitusabi riske

teadmata koloniseeritust

1997 AAP ja CDC instruktsioonid arvestades nii

koloniseeritust kui riskifaktoreid

TULEMUS

varase neonataalse sepsise sagedus

1993 1,7 juhtu 1000 elussünni kohta

1998 0,6 juhtu 1000 elussünni kohta ( langus 21% )

slide7
KÕIK RASEDAD NAISED

RISKIFAKTORID

SÜNNITUS < 37 NÄDALA

GBS BAKTERIUURIA RASEDUSE AJAL

EELMISEL LAPSEL GBS HAIGUS

TÄISKANTUD RASEDUS

RISKIFAKTORID PUUDUVAD

RAVIDA

SÜNNITUSEL

POSITIIVNE

GBS 35-37 NÄDALAL

TEADMATA

NEGATIIVNE

EI RAVI

PAKU RAVI

PROM > 18 TUNNI

T > 38 SÜNNITUSEL

PROM < 18 TUNNI

T < 38 SÜNNITUSEL

RAVIDA

SÜNNITUSEL

EI RAVI

slide8
KÕIK RASEDAD NAISED

RISKIFAKTORID PUUDUVAD

RISKIFAKTORID

SÜNNITUS < 37 NÄDALA

PROM > 18 TUNNI

T SÜNNITUSEL > 38

EELMINE LAPS GBS HAIGUSEGA

GBS BAKTERIUURIA RASEDUSE AJAL

EI VAJA RAVI

RAVI SÜNNITUSEL

slide9
RAVI

- valikravim Penicillin G 5 milj.

seejärel 2,5milj. iga 4 tunni järel

- Ampicillin 2 gr i/v,

seejärel 1-2 gr iga 4-6 tunni järel

- allergia korral alternatiivid-

Clindamycini 600 ( 900 ) mg i/v iga 8 tunni järel

Erytomycini 500 mg i/v iga 6 tunni järel

PUUDUS- esineb 7 - 15% Erytrom. resistentseid

3 - 13% Clindam. resistentseid tüvesid

- Cefazolini 2 gr i/v, edasi 1 gr iga 4 tunni järel

slide10
PROFÜLAKTIKAT LOETAKSE ADEKVAATSEKS,

KUI ON TEHTUD 2 JA ENAM DOOSI,

MILLEST ESIMENE VÄHEMALT 4 TUNDI ENNE

SÜNNITUST.

slide11
TULEVIK???

GBS VAKTSIIN

slide12
NB!

HULGALISED UURINGUD ON NÄIDANUD:

IGA RATSIONAALNE KEMOPROFÜLAKTIKA

SÜNNITUSEL ON “ COST BENEFICIAL “

VÕRRELDES PASSIIVSE OOTAMISEGA

ad