Haridusreform - miks meil seda tarvis on? - PowerPoint PPT Presentation

rian
haridusreform miks meil seda tarvis on n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Haridusreform - miks meil seda tarvis on? PowerPoint Presentation
Download Presentation
Haridusreform - miks meil seda tarvis on?

play fullscreen
1 / 25
Download Presentation
Haridusreform - miks meil seda tarvis on?
262 Views
Download Presentation

Haridusreform - miks meil seda tarvis on?

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Haridusreform - miks meil seda tarvis on? IRL Hariduskonverents Tallinna Tehnikaülikoolis PEEP MÜHLS 24. august 2012

  2. Eesti Koostöö Kogu (EKK) • EKK tegeleb Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikeühenduste koostöövõrgustiku arendamisega • EKK sihiks on nimetatud organisatsioonide seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes • Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks ühinenud 75 organisatsiooni • Olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne

  3. Kaks põhiteemat • Inimvara ja rahvuslik kestlikkus • Inimvara kvaliteet ja haridus

  4. Maailma rahvastikujaotus 2011

  5. 22. sajandi algus Euroopas ÜRO 2011

  6. Eesti ja Euroopa Liit (Eurostati prognoos 2011) 2060 – rahvaarv suureneb 14 Euroopa Liidu riigis ja väheneb 13. Kogu Euroopa Liidus suureneb rahvaarv: 526 miljonit (2040), 517 miljonit (2060) Suhteliselt suureneb rahvaarv kõige enam Iirimaal (+46%), Luksemburgis (+45%) ja Küpros (+41%) Rahvaarv väheneb kõige rohkem Lätis (-26%), Bulgaarias (-27%), Leedus (-20%), Rumeenias (-20%), Saksamaal (-19%), Poolas (-14%); Eestis >10% Muudatused viivad selleni, et Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riigid on 2060. aastal Suurbritannia (79 miljonit) Prantsusmaa (74 miljonit) ja alles siis Saksamaa (66 miljonit). Järgnevad Itaalia (65 miljonit), Hispaania (52 miljonit)

  7. ÜRO 2011

  8. Eesti ja Balti riigid Eurostat, Tacitus Historical Atlas

  9. Eesti ja Põhjala Eurostat, Tacitus Historical Atlas

  10. Rahvastiku püramiid Statistikaamet 2012

  11. Eesti ja Euroopa Liit Eurostat/IVAR

  12. Suurim väljakutse – rahvuslik kestlikkus Eesti Inimaraengu Aruande 2011 võrdlusest ilmneb, et üheski Balti riigis ei ole seni veel õnnestunud kujundada terviklikku poliitikat, mis oleks suunatud rahvusliku kestlikkuse strateegiliste probleemide lahendamisele Kuigi on saavutatud mitmeid positiivseid nihkeid on tuleviku- väljavaated kõigil kolmel varjutatud niigi väikese rahvaarvu kahanemisest, mis nii Eesti kui Läti puhul võib juba ettenähtavas tulevikus viia inimvara allapoolerahvusriigi ja rahvuskultuuri arenguks ja kestlikkuseks vajalikku piiri Uued väljakutsed väikerahvaste kultuurilisele ja keelelisele kestlikkuseleglobaliseeruvas maailmas nõuavad uusi, mittetraditsioonilisi lähenemisviise – fookus inimvara kvaliteedile Ettepanek haridusreformiks ja hariduse sisu ümbermõtestamiseks

  13. Haridus – rahvusliku kestlikkuse ja inimvara kvaliteedi mõõtmena

  14. Haridusstrateegia eellugu • Töögrupid ja seminarid sügis 2007 - kevad 2008 • Harta Foorum – oktoober, 2008 • Harta Ettepanek Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule – oktoober, 2008 - Harta Ettepanek 2008: pikaajalise haridusstrateegia ja seejärel vastava seadusandluse ning efektiivse rahastamismudeli väljatöötamine • Olulise tähtusega riiklik küsimus Riigikogus - november, 2008

  15. Harta Foorum 2008

  16. Harta Ettepanek 2008

  17. Haridusstrateegia väljatöötamine • Kolmepoolne koostöö lepe Eesti Koostöö Kogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridusfoorumi vahel – september, 2009 - pariteetsetel alustel juhtkomisjon (Kalle Küttis, esimees; Mati Heidmets, Margit Sutrop, Andres Keevallik, Epp Rebane, Tiina Annus, Krista Loogma, Anu Toots, Olav Aarna) - 3 ekspertgruppi; kokku üle 200 eksperdi ja huvitatud osalise - 3 üleriigilist konverentsi/foorumit • Haridusstrateegia 2020 (projekt) ülendmine ministrile – juuni, 2011

  18. Haridusstrateegia 2020 projekt

  19. Eesti hariduse viis suurt väljakutset • Liikumine arengu-ja koostöökeskse õpikäsituse poole • Õpetaja positsioon ja maine tõus • Õppes osalemise kasv • Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatlise majandusega • Digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks. Arengut toetav hariduskorraldus

  20. Elukestev õpe eluviisiks • Koostööprojekt EKK, HTM, Innove jt • Kaks üleriigilist konverentsi, regionaalsed ja maakondlikud seminarid • Haridusstrateegia 2020 arutelud kõikides maakondades www.elu5x.ee

  21. Elukestva õppe konverents 2012

  22. Riikliku Haridusstrateegia algatamine • Ametlik ettepanek ministrile – jaanuar, 2012 • Hariduskonverents – aprill, 2012 • Harta Foorum – mai, 2012 • Harta Ettepanek haridusuuenduseks ning riikliku Haridustrateegia 2020 välja kujundamiseks

  23. Hariduskonverents 2012

  24. Ettepanekud • Vabariigi Valitsusele - Riikliku Haridustrateegia 2020 vastuvõtmine (2013) • HTM-ile - Arengu- ja koostöökeskne õpikäsitlus, õpetajate ja õpilaste töökoormuse vähendamine 1/5 võrra; - Uuendada õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korraldust - Virtuaalõppekeskonna välja kujundamine; pilootkoolide võrgustiku kujundamine uuenduslike õppimisviiside testimiseks; - Õpetajate töö ja tugisüsteemide rahastamise uued alused, etc • Ülikoolidele - Õpetajakoolituse ümberkorraldamine, tegevuskava 2012/2013 - Õppekavaarendusse kaasata rohkem tööandjaid ja rahvusvahelisi eksperte • Tööandjatele - Koostöös minsteeriumite ja ülikoolidega tööturu tulevikuvajaduste seire - Motivatsioonisüsteem ettevõtetele praktikakohtade loomiseks • Õpetajatele ja koolijuhtidele - Koostöövõrgustiku kujundamine uuenduslike õpetamispraktikate kaardistamiseks ja levitamiseks

  25. Tänan kaasa mõtlemast!Jõudu ja edu meile kõigile! www.kogu.ee