slide1 l.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
TAIMESTIKU JA LOOMASTIKU MÕJU ÜHISKONDADE TEKKES PowerPoint Presentation
Download Presentation
TAIMESTIKU JA LOOMASTIKU MÕJU ÜHISKONDADE TEKKES

Loading in 2 Seconds...

  share
play fullscreen
1 / 67
Download Presentation

TAIMESTIKU JA LOOMASTIKU MÕJU ÜHISKONDADE TEKKES - PowerPoint PPT Presentation

vincenzo
260 Views
Download Presentation

TAIMESTIKU JA LOOMASTIKU MÕJU ÜHISKONDADE TEKKES

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. TAIMESTIKU JA LOOMASTIKU MÕJU ÜHISKONDADE TEKKES Kersti Veskimets

  2. Miks kuulub tänapäeva rikkus ja võim Euraasiast pärit rahvastele? Miks aastaks 1500 olid Euraasiast pärit rahvastel terasrelvad ja nakkushaigused, millega alistati kivi- ja puurelvi kasutavad suguharud mujal maailmas? Teame hästi, et põllumajanduse tekkest kasvasid välja riigid. Kas mõjutasid geograafilised tegurid?Taime- ja loomaliigid? Inimgruppide geneetilised eripärad? Juhuslikkus?

  3. Uus-Guinea elanikud http://www.acrossindonesia.com/dani%20choir.JPG

  4. Miks hakati toiduaineid kasvatama? Põllupidajad kulutavad pigem rohkem aega kui kütid-korilased… Missugused tegurid jätsid küttimise-koriluse konkurentsivõimest ilma ja kallutasid selle toiduainete tootmise suunas? I Põhjus Loodusest saadava loomsetoidu vähenemine.

  5. Miks algas suurte loomade väljasuremine? 50 000 aastat tagasi olid pärisinimestel viskeodad, vibud, nooled – tõhusad riistad, millega ohutust kaugusest jahti pidada. Samuti naasklid, uuritsad, ning nöörist võrgud, püünised lindude ja kalade püügiks. Selline varustus, mis oli tuhandete aastate jooksul tekkinud, suurendas inimeste arvukust. Inimesed otsisid uusi jahimaid…

  6. …ja levisid Aafrikast välja Aasiasse, 60 000 - 50 000 a. tagasi jõuti Austraaliasse.35 000 a. tagasi Uus-Guineasse.Peagi – 10 000 aastaga, kadusid Austraalias jaanalinnu-laadsed linnud, hiidpüütonid

  7. Diprotodon – vombatilaadne, kaalus 2,5 tonni 1,8 m kõrgust 3,5 m pikkust

  8. Hiidkänguru – 3 m pikkune

  9. Megalania – 5 -7 m pikkune suurim maismaakrokodill, kes iial elanud

  10. Inimeste saabumisega Põhja-Ameerikasse 18 000 a. tagasi algas kiire megafauna väljasuremine. Ajavahemikul 17 000 – 12 000 a. hävisid: erinevad mammutid ja elevandid kaamelite kõik liigid ja 10 hobuse liiki suured laisikud, mõõkhambulised tiigrid, lõvid, suured hundid ja leopardid, 4 m siruulatusega raisakotkad ja veel vähemalt 20 suurt imetaja liiki

  11. Väljasurnud kaamel ja hobune

  12. Mõõkhambuline tiiger ja suur hunt

  13. Lõuna-Ameerikas kadusid hiidlaisik (6 m) ja hiidvöölane

  14. Hiidlaisik - megatherium

  15. Teratornis - raisakotkas

  16. Miks Aafrikas suured loomad välja ei surnud? Miks Aafrika loomi ei ole kodustatud? http://img146.imageshack.us/img146/3517/lionandzebra9wk.jpg https://www.msu.edu/~parke164/zebra%20lion.jpeg.gif

  17. Ka Euraasias hävitati mitmed suurimetajad… http://www.no-pest.com/WoolyMammoth.jpg

  18. II PõhjusKuna ulukite arv vähenes, hakkas suurenema looduslikult kasvavate söödavate taimede kättesaadavus

  19. Kuidas muistsed inimesed oma teadmatuses taimi kultuuristasid? Algas seejuba 10 000 a. tagasi. Nagu teame, taimed levitavad seemneid loomade abil… Ka meie oleme loomad.

  20. Esimesedpõllumajanduslaborid olid inimese süljelarakad, prügihunnikud ja käimlakohad. Seal laborites olid igal juhul söödavate taimede seemned. Aga inimene oli ju korjanud need valikuliselt: Suurus, maitse, õlirikkus (oliivipuu), pikad kiud (lina).

  21. Teosintest on saanud mais. Hernetera on muutunud 10 korda raskemaks jne. http://www.nature.com/nrg/journal/v2/n5/fig_tab/nrg0501_370a_F5.html

  22. Oliivipuud kodustati juba 6000 a. tagasi.

  23. Lina kodustati 9000 a. tagasi.Puuvill hiljem

  24. Valides vaid soovitud omadustega isendeid, levitasid inimesed neid enese teadmata, kuid taimedes toimusid ka täiesti tahtmatud muutused: levisid mutantsed vormid, mille - kaunad ise ei avane (hernes, lääts, lina, magun), - terad ei varise (metsnisu ja metsoder) - seemned ei olnud mürgised (mandlipuu) jne. Kas tegemist on 10 000 aasta vanuse geenitehnoloogia?

  25. Mandlipuu oli kultuuristatud juba 5000 a. tagasi vaatamata mürgistele seemnetele.

  26. 2500 8500 7500 5000 3500 3000 3500 7000 Iseseisvalt põllukultuuride kasvatamisega alustanud piirkonnad (e. Kr.)

  27. Miks ei tekkinud maaviljelus nii viljakates piirkondades nagu California, Euroopa, Edala-Austraalia, lähisekvatoriaalne Aafrika? Vastus: Kütid-korilased ei saa kodustada ainult ühte või kahte taime ja siis lõpetada rändlemine. Vajalik on terve pakett looduslikke taimi, mis varustaksid süsivesikute, valkude, õli ja kiududega.

  28. Parim komplekt oli Lähi-Idas Viljaka Poolkuu alal, sest: 1. Suur pindala – soodustab divergentsi Lähtetaimedeks olid lisaks nisule ja odrale lääts, hernes, kikerhernes, mägi-seahernes ja lina. 2. Kõige suuremad kliimamuutused – kujunes palju üheaastaseid taimi. Enamus (32) maailma 56-st suure-seemnelisest kõrrelisest on pärit Viljaka Poolkuu alalt.

  29. Viljakas Poolkuu

  30. Vahemerelise kliima piirkondade ja suureseemneliste rohttaimede jaotumine maailmas 1 4 32 6 5 4 2 2

  31. 3. Kõrguste vahe soodustab divergentsi ning teraviljade küpsemisterineval ajal… 4. Koduloomade eellased - kitsed, lambad, sead, veised – tähtsaimad ka tänapäeval. 5. Sai välja kujuneda korralik pakett: 3 teravilja süsivesikute allikana, ka valke palju 4 20-25%-lise valgusisaldusega kaunvilja 4 kodulooma 1 kiu- ja õliallikas (seemnes 40%) - lina

  32. Mõned näited teistest põllumajandusega algust teinud piirkondadest: Ida-Ameerika (4500.a. tagasi) Looduses ei olnud suureseemnelisi kõrrelisi. Olid: kõrvitsad – söödi ainult seemneid ja saadi anumaid; päevalill, iiva ja hanemalts – söödi ainult seemneid (üliväikesed, haisevad ja tekitavad allergiat) Peatoiduks olid väikesed metsloomad, linnud, kalad, limused, pähklid. Ei olnud veoloomi, ei leiutatud ratast. Miks ei olnud?

  33. Iiva http://www.alabamaplants.com/Greenopp/Iva_annua_page.html

  34. Hanemalts

  35. Linnurohi

  36. Paelrohi

  37. Uus-Guineas oli 9000 a. tagasi alanud maaviljelus: suhkruroog, teatud banaanid, pähklipuu taro, juurviljad, jamss ja lehtviljad. Kuid ei olnud ühtegi valgurikast teravilja, ei olnud ühtegi kodustatavat suurimetajat, keda vedama panna või süüa (inimsöömine) ning töö toimub endiselt käsitsi.

  38. Valguvaesus - kwashiorkor http://www.bio.ilstu.edu/armstrong/syllabi/cassava/cassava8.jpg http://www.gnomz.com/blogz_images/kwashiorkor.jpg

  39. Taro

  40. Saagopalm http://www.da-academy. org/dagardens_sago1.html http://www.acrossindonesia.com/Irian_Photo_Gallery.htm

  41. Hiina jamss

  42. Troopilises Lääne-Aafrikas bantud (neegrid) alustasid iseseisva põllundusega 5000 a. tagasi, nemad vallutasid kogu troopilise Aafrika pügmeedelt ja khoisanidelt.

  43. Aafrika hirss

  44. Sorgo

  45. Õlipalm annab väga suure saagi http://www.medalliontrees.com/pix/african_oil_palm.jpg http://www.palmplantations.com.au/oilpalmseeds/535kgoilpalm.jpg

  46. LOOMADE KODUSTAMINE Miks Põhja-Ameerikas ja Austraalias ei olnud suuri koduloomi? Miks Lõuna-Ameerikas oli ainult üks? Miks aafriklased ei ole kodustanud sebrat? Miks Euraasias kodustati viis metsveise liiki (tarvas, vesipühvel, jakk, gaur, banteng), aga ameerika piisonit ja aafrika pühvlit mitte? Miks muflon Euraasias kodustati, aga P-Ameerika lumelammast mitte?

  47. Suured koduloomad on mõjutanud ühiskondade teket Liha, piim,vill, sõnnik, veojõud, ratas, “sõjavanker“ jne! Tuhanded aastad tagasi hakati kasutama suurimetajaid veojõuna: hobused, eeslid, jakid, põhjapõdrad, üks- ja kaksküürkaamelid, ka laama. Juba 6000 a. tagasi vallutasid indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad tänu hobustele Lääne-Euroopa.

  48. Kui leiutati sõjavanker (3800 a. tagasi), toimus Lähis-Idas, Vahemere piirkonnas ja Hiinas sõjapidamise revolutsioon. Pärast sadula ja jaluste leiutamist terrori-seerisid hunnid jt, Aasia steppide rahvad Rooma keisririiki. Lõpuks, 13.-14.s. vallutasid mongolid suurema osa Aasiast ja Venemaa. Paljuski tänu hobustele kukutasid hispaanlased 16.s. võimsad asteekide ja inkade impeeriumid.

  49. Suurimetajate kodustamine oli lõppenud 4500 a. tagasi. Kõik 148 liiki olid piisavalt testitud (toiduvalik, kasvukiirus, vangistuses paljunemine, karjaline eluviis, tige iseloom, „nõrganärvilisus“ jne) Äravalituks said 14 liiki. Edela-Aasias oli nendest seitse! Ameerikas üks, Aafrikas ja Austraalias mitte ühtegi.