Kutsehariduse arengutest

1. Kutsehariduse arengutest

2. Kuidas kutseharidus areneb? Tegevuskava kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestis aastatel 2001–2004 Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005–2008 Kutsehariduse arengukava aastateks 2009–… • aluseks visioon Kutseharidus 2015, Narva seminari tulemused, tagasiside senitehtust ja analüüs lõppeva arengukava täitmisest • uue arengukava lähteülesanne suveks 2008 • uus arengukava peaks valmima suveks 2009

3. Paindlikkus kutsehariduses Kutseõppeliikide ja õppevormide uuendamine on avanud õppimisvõimalused kõigile soovijatele Muutunud on õppijad ja nende vajadused • suureneb täiskasvanud õppijate osakaal (esmases) tasemeõppes • suurenemas on vajadus täiendusõppe järele • järjest enam on õppimisraskustega ja puuetega õppijaid • kasvab vajadus tippspetsialistide ja juhtimis-oskustega töötajate järele • õppimise ja töötamise ühitamise vajadus kasvab • surve õppijate ja töötajate mobiilsuseks • surve koostöö tihendamiseks

4. Meil oli probleem

5. Meil on palju kutseõppeliike

6. Meil on töökohapõhine õppevorm ehk õpipoisiõpe Kaks pilootprojekti: • Phare 2002 programmist kuni 2005 ”Õpipoisi koolitus-programmide ja võrgustiku arendamine Kirde- ja Lõuna-Eestis ning saarte regioonis” • ESFi toel 2006-2008 „Töökohapõhise õppevormi rakendamine kutseharidussüsteemis“ Määrus “Töökohapõhise õppevormi rakendamise kord” ca 300 õpipoissi, 18 õppevaldkonda, 17 kooli ja hulk ettevõtteid

7. Vajadused ja võimalused Formaalselt oleme olukorras, kus tingimused kutseõppe paindlikuks korraldamiseks on loodud ning vastavad kutseõppe huvipoolte mitme-kesistunud vajadustele Reaalsuses on loodud võimalustest suur osa kasutamata, põhjused võivad olla: • harjumustes, tavades (juurdunud koolipõhine õpe, kõigile ühtemoodi) • kogemuste vähesuses, uut alustada pole lihtne • rahastamises (individualiseeritud õpe on kallim) • väheses teadlikkuses ja huvis (huvitatud osapooled ei saa kokku)

8. Kõige taga on kvaliteet Kooli kui organisatsiooni juhtimise ja toimimise kvaliteet • kohustuslik sisehindamine • vabatahtlik EKKA mudel • kvaliteedijuhtide pädevuskoolitus • koolijuhtide kompetentsimudel Kooli kui õppe- ja töökeskkonna kvaliteet • ERDFi investeeringud Õppimise ja õpetamise kvaliteet • sisuprogramm ja e-õppe programm • kutsete programm

9. Akrediteerimine Fookus on õppeprotsessil ning õppe- ja kasvatustöö tulemustel Põhineb õppekavarühmadel (ISCED 97 alusel) Laiapõhjalised akrediteerimiskomisjonid (tööandjate esindajad, kutsehariduse ja pedagoogika eksperdid) Seotud kohustusliku sisehindamisega Positiivne akrediteering pikendab koolitusluba Koolitusluba annab õiguse viia läbi tasemekoolitust ning väljastada tunnistusi 2013. aastaks täielikult ette valmistatud, rakendatud ning esimene ring läbi viidud

10. Raskuspunkt senini

11. Raskuspunkt edaspidi

12. Senini: Keskendumine mängumaa e kutseharidussüsteemi korrastamisele Edaspidi: Keskendumine põhiprotsessi e õppetöö parendamisele