Kutsehariduse maine – kuidas edasi ? Andres Pung Tallinn, 15. 11. 2013

1. Kutsehariduse maine – kuidas edasi? Andres Pung Tallinn, 15. 11. 2013

2. Turundamine – maine kujundamine • Ostetakse heaks peetavat kaupa, mis ei pruugi alati mitte hea kaup olla - tegelikult kvaliteedi kriteeriumid muutuvad ajas • Seda väärtustatakse ostjate poolt • Ostja jaoks hea kaup on tema jaoks kvaliteetne: • Moodne, trendikas, ajakohane • Ilus, esteetiline • Atraktiivne, tähelepanu äratav, seksikas • Vastupidav (?) • Otstarbekas (?) • Samas eri tarbijagrupid väärtustavad erinevaid kvaliteedikriteeriume • Kutsehariduse maine kujundamisel peaksime arvestama samade asjadega

3. Hariduse maine • Haridus: • Avalik hüve, üks ühiskonna arengumootoreid • Isiklik hüve, isiksuslik kvaliteet • Haridus kui selline ühiskonnas kõrgelt väärtustatud • Avaliku hüve väärtustamine algab ühiskonna tipust, peast • Samas haridus ei ole ühtne • Millist haridust väärtustas Eesti talupoeg? • Millist haridust väärtustati nõukaajal?

4. Kutsehariduse maine • Vastuoluline ajalooline taak • Pole olnud tugevaid tsunfte ja gilde • Vähe omamaiseid tööstureid ja kaupmehi • Nõukaaja vägivaldselt pealesurutud „tööliste ja talupoegade riik“ andis töölistele ja kolhoosnikele täiesti teistsuguse kuvandi, nagu töötegemiselegi (tööeetika!) • See ajalooline pärand ja postsovetlik suhtumine kummitab meid praegugi

5. Mida väärtustatakse? • Sõnades kõiki haridusliike ja tasemeid, tegelikult aga valdavalt gümnaasiumi- ja kõrgharidust • Ühiskondlik ja poliitiline debatt käib ikka nende ümber • Kutsehariduse mainele ei tule kasuks: • Eesti tootmise ja teeninduse madal tase, nii et sageli saab piirduda lühikese väljaõppega töökohal • Tööpuudus oskustöötajate ja teenindajate seas veel piisavalt suur • Palgatase madal

6. Mida väärtustatakse? • Haridus inimeste endi tõlgenduses ikka rohkem veel kui isiksuslik, mitte ühiskondlik väärtus • Kõrghariduse omamine omaette väärtus vaatamata sellele, et rakendutakse järjest rohkem madalamatel ametikohtadel • Ühiskond veel ei tunneta tasakaalustatud haridusstruktuuri ja tööjõustruktuuri järgi vajadust

7. Kuidas olukorda muuta? • Meil tehtud ära oluline eeltöö – füüsiline õppekeskkond on suures osas kvaliteetne ja kaasaegne • Sisu osas on samuti olulisi paranemise märke • Üha süvenev tööjõukriis (st kvalifitseeritud tööjõu puudus) sunnib ka valitsevaid ringkondi teemale tähelepanu pöörama • Senise tööviljakuse ja palgatasemega enam ei vea välja – inimesed lahkuvad • Eesti majandus vajab tegelikku restruktureerimist ja väärtusahelas tõusmist – muidu kukub sotsiaalsfäär kokku

8. Sõnumid ja sõnumiandjad • Kutseharidust väärtustav eestkõnelemine peab tulema kõige kõrgemalt tasemelt! • Seni on olnud selleks kõige kõrgemaks sõnumitoojaks meie oma minister • Arvamusliidrid peavad tulema taha • Ühiskond peab hakkama teadvustama, kust tuleb tegelik ühiskondlik rikkus • Ühiskond peab hakkama väärtustama meisterlikkust kõigil aladel ja tasemetel

9. Sõnumid • Ühiskond vajab väga hea kvalifikatsiooniga spetsialiste kõigil tasemetel • Andmete ja uuringute õige interpreteerimise olulisus – mis sõnumeid me tulemustest teeme ja edastame • Massiline kõrgharidus ei too õnne õuele, vaid ainult devalveerib seda edasi • Eesti ühiskond peab saama üle segregeerivast suhtumisest inimestesse nende ametikohtade järgi – iga inimene, kes teeb väga hästi oma tööd, peab olema väärtustatud!

10. Töömaailma esindajate roll • Kes on ikkagi kutsehariduse eestkõneleja? • Tööandjate, töövõtjate ja kutseliitude eriline roll kutsehariduse partneritena • Jagatud vastutus – kõik osapooled peavad panustama, ka mainekujundusse! • Tööandjate roll – juhtimine, tootlikkus, palgad • Tööandjate sõnumi väär tõlgendusvõimalus – sellepärast oluline, et kutsehariduse promoga tegeleks kogu töömaailm

11. Koolide endi roll • Otsustav kutsehariduse maine loomisel omas regioonis või valdkonnas • Ka kooli tasandil algab kõik juhtimisest • Kahjuks eri koolide maine erineb suuresti • Õppe kvaliteet ja ajakohasus on määravad • Õpetajad ja õpetamismeetodid peavad muutuma atraktiivseteks ja tänapäevasteks • Kuidas lõpetajad hakkama saavad – see on oluline signaal potentsiaalsetele õppimaasujatele • Vajalik kutsehariduse eestkõneleja olemasolu ka koolijuhi tasandil

12. Suurem nõudlikkus haridusvaldkonda! • Kõik konkureerivad kõigiga õppijate pärast • Eesti hariduses latid liiga madalal • Nõudlikkuse tase peab oluliselt tõusma, ka kutsehariduses • Samas peab iga inimene leidma võimetekohase õppimisvõimaluse ja vajaliku toe selleks • Tervikliku kavandamise vajadus • Palju õigem on järkjärguline kasvamine alt üles kui järsk kukkumine ülevalt alla! • Šveitsi näide

13. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! PANEME SELJAD KOKKU – AINULT ÜHESKOOS SAAB MAINET OTSUSTAVALT TÕSTA!