Hindamise põhimõtted väljundipõhise õppekava kontekstis

1. 15.09.2010 Hindamise põhimõtted väljundipõhise õppekava kontekstis Kaie Piiskop Eksamikeskus September 2010

2. 15.09.2010 Muutused hindamise kontseptsioonis • Kutsehariduse sisuprogrammi raames moodustati Eksamikeskuse direktori 7. mai 2010 käskkirjaga nr 68 hindamise kontseptsiooni töörühm, kelle põhiülesandeks on perioodil 26.04.2010.a kuni 31.10.2010.a. välja töötada kutsehariduse hindamise põhimõtted ja kontseptsioon õpitulemuste hindamise ühtse metoodika rakendamiseks. • Töörühma kuulusid Eksamikeskuse spetsialistid, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, kutseõppeasutuste esindajad, eksperdid • Töörühma peamised ettepanekud on välja toodud käesolevas ettekandes

3. 15.09.2010 Senised regulatsioonid hindamisele • Eristav hindamine - 5 palline skaala (erisused määratletud %) Kutseõppes hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud määruses sätestatud 5-pallise skaala järgi “5” 90 – 100% ………………….. “1” 0 – 19% • Õpetaja teadmised õpilase peas. • Mitteeristav hindamine “arvestatud” ja “mittearvestatud”

4. 15.09.2010 • Üleminek väljundipõhistele õppekavadele muudab oluliselt hindamise sisu

5. 15.09.2010 Riiklike õppekavade arendamine Õpiväljundid on kirjeldatud baastasemel ehk lävendi tasemel lähtuvalt uuenenud kutsestandarditest Üldharidusõpingud on integreeritud kutseõppesse Võtmepädevused elukestva õppe toetajana

6. Kutseõppekavadel on oht keskenduda erialastele oskustele, nii et üldpädevused ja võtmeoskused, erialaste oskustega toimetamine nn reaalses maailmas ning isiksuse terviklik toetamine jäävad tahaplaanile. Hiljem peale lõpetamist aga mõjutab tööturul toimetulekut just see, kuivõrd õpivõimeline, paindlik ja terviklik inimene on. Seepärast tasub rohkem tähelepanu pöörata elukestva õppe oskuste arendamisele, sest nendest sõltub, kuivõrd konkurentsivõimeline elus ollakse. Allikas: Eksperthinnang kutsehariduse õppekavadele 15.09.2010

7. Seega toetamaks elukestva õppe põhimõtteid, peame kutsehariduses looma suurema sidususe üldharidusega. Parimal viisil saab võtmeoskuste kujundamine toimuda läbi integreeritud üld- ja kutseharidusliku õppe võimaluste laiendamise. 15.09.2010

8. 15.09.2010 Võtmeoskused 1) emakeeleoskus; 2) võõrkeelteoskus; 3) matemaatikaoskus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest; 4) infotehnoloogiline pädevus; 5) õppimisoskus; 6) sotsiaalne ja kodanikupädevus; 7) algatusvõime ja ettevõtlikkus; 8) kultuuriteadlikkus ja kultuuriline väljendusoskus.

9. 15.09.2010 Väljatöötamisel olevad muudatused riiklikes õppekavades • Riiklikes õppekavades fikseeritakse üldharidusainete kohustuslik/kokkulepitud osa (20 õn). Väljundipõhiste kirjelduste koostamise aluseks on gümnaasiumi riiklik õppekava ja elukestva õppe võtmepädevused. • Lisaks fikseeritud kohustuslikule osale on üldharidusaineid vähemalt 20 õn mahus integreeritud eriala põhiõpingute moodulitesse.

10. 15.09.2010 Seos gümnaasiumi riikliku õppekavaga • Kohustuslik osa ja lisa-aasta katavad gümnaasiumi kohustusliku mahu, integreeritud osa saab käsitleda kui gümnaasiumi suunaõpet.

11. Hindamine on protsess, mille käigus kogutakse tõendeid ja tehakse otsuseid selle kohta, kas õpiväljundid on omandatud hinnata võib väga erinevate meetoditega erinevad hindajad Kujundav hindamine Kokkuvõttev hindamine 15.09.2010

12. Kujundava hindamise käigus antakse õppijale tagasisidet, mis toetab õppija õpiväljundite omandamist õppeprotsessi jooksul. Kujundav hindamine on väljendatud üldjuhul suuliselt ja selle eesmärgiks on õppeprotsessi korrigeerida enne kokkuvõtvat hindamist.Kujundav hindamine ei mõjuta lõpphinnet. 15.09.2010

13. Kokkuvõtva hindamise käigus antakse õppijale ja teistele huvipooltele infot õpiväljundite omandatuse kohta. 15.09.2010

14. 15.09.2010 Kokkuvõttev hindamine võib olla • Mitteeristav • Eristav

15. 15.09.2010 Mitteeristav hindamine On kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite omandatuse taset pole võimalik või vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävend, mille ületamise korral hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga ”mittearvestatud”

16. 15.09.2010 Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul määratakse õpiväljundite saavutatuse tase numbrilise hindena. Eristava hindamise skaalas on 3 positiivset ja 1 negatiivne hinne. Eristava hindamise puhul kirjeldatakse hindamiskriteeriumid vastavalt hindamisskaalale.

17. 15.09.2010 Hindamisskaalad • 1) Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: 1)  («5») – «väga hea» – õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine • 2)  («4») – «hea» – õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende eesmärgipärane kasutamine • 3)  («3») – «rahuldav» – kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel • 4)  («2») – «puudulik» – õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel..

18. 15.09.2010 VÕTA • Varem hindamata õpitu ja töökogemusest õpituu arvestamisel antakse mitteeristava hindamisega hinnang taotleja teadmiste ja oskuste vastavuse kohta õpiväljunditele • Varem hinnatud õpingute arvestamine sõltub hindamissüsteemidest.

19. 15.09.2010 Õpingute lõpetamine kutseõppes • Õpingud loetakse lõpetatuks, kui KÕIK õpiväljundid on hinnatud vähemalt õppekava lävendikriteeriumide tasemel • Hariduslike erivajadustega õppijatele, kellele on individuaalse õppekavaga sätestatud kohandatud nõuded, on lõpetamise aluseks antud õppekavas nõutavate õpiväljundite saavutatus.