Teooria praktikast

1. Teooria praktikast Mari Tikerpuu Kutsehariduse talitus Haridus- ja Teadusministeerium Õppekava arendus kui tootearendus Atlantise konverentsikeskus 27.oktoober 2007, Tartu

2. Milleks praktika ettevõttes? Mis on kooli ülesanded? Kuidas praktikat mõttekalt ja lihtsalt korraldada? Millest tuleb juttu..

3. Esimesena eesmärgist.. Pekka Ruohotie (2002) võtab kutsehariduse peamise eesmärgi kokku järgnevalt: • Õppima õppimine on baasoskus, mis on vajalik pidevate muutuste protsessis kohanemiseks, paindlikkuseks, tehnoloogiliseks innovatsiooniks. • Muutustustega kohanemine eeldab usku oma võimetesse,suutlikkust oma arusaamu ja käitumisviise muuta. • Kutseharidus peab toetama õppija eneseregulatsiooni arengut (iseseisev õppija). • Suurimaks väljakutseks on eelkõige riskigrupist õppurite sellesisulise arengu toetamine tööellu sisenemiseks.

4. Raul Eamets, EKEÜ sügis 2007 Tööturu paindlikkus näitab, kui kiiresti tööturg suudab reageerida üldistele muutustele majanduses. tööaja paindlikkus palga paindlikkus funktsionaalne paindlikkus – kui lihtne on inimesi ühelt töökohalt teisele üle viia. Tänapäevane ümberlülitusoskus. Ametite osakaal, kus õpetatakse mingeid oskusi, kaob ära. Kutseõppe paindlikkus näitab, kui kiiresti suudab kutseõppeasutus reageerida üldistele muutustele tööturul Õppekoormuse- ja vormi valik Kutseõppeliigi valik Funktsionaalne paindlikkus kutseõppes tähendab seda, et lisaks erialaõppele on kutseõppe protsessis tarvilik enam lahti mõtestada nn üldoskuste (võtmeoskuste) arendamine. Suutlikkus kiirelt kohaneda, ümber orienteeruda, valmisolek õppida lisaks ning ümber.. Tööturu vs kutseõppe paindlikkus

5. Kutseõppe eesmärgid = praktika eesmärgid Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (Kutseharidusstandard § 2)

6. Funktsionaalne paindlikkus kutseõppes tähendab seda, et lisaks erialaõppele on kutseõppe protsessis tarvilik enam tähelepanu pühendada nn üldoskuste(võtmeoskuste) arendamisele. Suutlikkus kiirelt kohaneda, ümber orienteeruda, õppida lisaks ning ümber, kui vaja Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (Kutseharidusstandard § 2) Funktsionaalne paindlikkus kui kutseõppe eesmärk?

7. Praktika eesmärgid tööandja pilgu läbiEttevõttejuhendajate seminaril, sept 2007 Tartu Kutsehariduskeskus • Teoorias õpitu kinnistamine • Veendumine valitud kutse sobivuses • Töökeskkonnaga kohanemine • Praktilise kogemuse omandamine, meeskonnatööks ettevalmistumine • Kohuse- ja vastutustunde kujunemine • Veendumus, et õpitud teadmiste ja oskustega on võimalik teenida raha

8. Mis on siin keerulist ?T.Griffiths jt (2001) • Muutus teadmistepõhiste töövormide suunas koos üldoskuste tähtsustamisega seab tööandja ja kutseõpetajad uute probleemide ringi ette. Vaja on teadvustada, kuidas toetada õppija üldoskuste arendamist spetsiifilises õpikontekstis. • Keerulisus peitub asjaolus, et üldoskuste olemust ja taset on keeruline määratleda võttes seejuures arvesse ka konkreetse töökoha võimalusi. Teine oluline aspekt puudutab teadlikult õppijale võimaluste loomist teooria ja praktika ühildamiseks.

9. Koolil on vastutus..tingimuste loomise eest • Süsteemkooli tasandil välja töötada (koostööskeemid, dokumendid, erinevate osapoolte ettevalmistus) • Tagadakvaliteetne protsess, stjuhendaminekoolis ja ettevõttes • Tagasiside (sh hindamise)toelmuudatuste sisseviimineterviksüsteemi

10. Dokumendisüsteemi loomise põhimõte: nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik! Mida arvestada? • Valmisolek ? • Võimalused (aeg, inimesed) ? • Seadusandlik raamistik ...

11. Kooli õppekava. Praktikadokumendid neljas koolis.

12. Kooli praktikakava Individuaalne praktikaplaan (kolmepoolse lepingu lisa) Erialapraktika kava Hierarhiline paberimajandus

13. Kooli praktikakava(= praktika piibel) Kohustuslik sisu: • Praktikakorralduse põhimõtted, eesmärk ja ülesanded. • Praktika juhendamise korraldus (õigused, kohustused, ülesanded, vastutus). • Hindamise põhimõtted, kasutatavad meetodid. • Tööohutust puudutavad nõuded. Soovituslik sisu: • Praktikaettevõtte sobivuse hindamine. Kes, kuidas, millal. • Praktika alustamise- ja lõpetamise üldised tingimused. • Praktikajuhendajate koolitus. • Kommunikatsioon kooli ja ettevõtte ning õppija vahel. • Ressursside määratlemine (aja-, inim- kui finantsressurss).

14. Erialapraktika kava(= töövahend ettevõttele ja eriala juhtivõpetajatele) • Õppekavarühma, riikliku õppekava ja kooliõppekava nimetus. • Praktika nimetus (näiteks vaatluspraktika; I, II või III semestri tootmispraktika vms), eesmärk, õppeülesanded ja õppekava raames saavutatavad tulemused. • Seniste õpingute käigus omandatud teadmised ja oskused ning läbitud moodulid ja teemad (kooliõppekava alusel). • Hindamise põhimõtted ning iga praktika lõikes sobilik meetod/viis/vorm hinde kujunemiseks. Iga-aastaselt uuendatav osa: • Praktika aeg ja kestvus. • Eelhinnatud ettevõtted, ettevõttepoolsed juhendajad, kel on vastav väljaõpe. • Koolipoolsed praktikajuhendajad rühmade/kursuste lõikes täpsustamaks juhendajate vastutust.

15. Individuaalne praktikaplaan(= töövahend õppijale ja ettevõttepoolsele juhendajale!!) • Praktika üldandmed (tuginedes erialapraktika kavale – nimetus / üldeesmärk). • Läbitud õpingud võib esitada väljavõttena õppekavast (soovitavalt oskustepõhised kirjeldused). • Juhendajate ülesanded ja vastutus. • Hindamispõhimõtted, hindamine praktika ajal ja –järgselt (kuidas). Uuendatav: • Andmed praktikandi ja praktikajuhendajate kohta. • Praktika eesmärk, õppeülesanded ja oodatavad tulemused. • NB! Erisus lepingust - Individuaalne praktikaplaan on juhis, mida muudetakse vastavalt vajadusele praktika käigus.

16. Kolmepoolne leping (kohustuslik) § 1) praktika alustamise ja lõpetamise aeg; 2) praktika kestus; 3) praktika toimumise koht ja aadress; 4) kooli õppekavast tulenevate ja individuaalsete praktikaülesannete loetelu (siia lisatakse viide lepingu lisaks olevale individuaalsele praktikaplaanile); 5) praktikal viibiva õpilase õigused ja kohustused; 6) praktikaettevõtte või -asutuse õigused ja kohustused; 7) kooli õigused ja kohustused; 8) andmed praktikaettevõtte või -asutuse ja juhendaja ning koolipoolse juhendaja kohta; 9) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord; 10) vaidluste lahendamise kord.

17. Raamleping • Raamleping on kooli ja ettevõtte vaheline dokument pikaajalise koostööleppe sõlmimiseks, milles peaks kajastuma järgmised aspektid: • ettevõtte nimetus, aadress; • kontaktisik ettevõttes (ees- ja perenimi, kontakttelefon); • valdkond/eriala(d), millel praktikante vastu võetakse; • kooli ja ettevõtte õigused ja kohustused (sh ettevõtte- ja koolipoolsete juhendajate väljaõppe tagamine); • Igal aastal uuendatav dokument, kus täpsustatakse praktika aeg õppeaasta lõikes, praktikale siirduvate õppijate arv, finantskokkulepped jms.

18. Luua ühisosa, ühist arusaamist Praktikakorralduse raamistik

19. Kooli ülesanne on ..tagada eesmärkide saavutamine; st keskkond, mis soodustaks iseseisva õppija arenemist, kes oskaks seada oma tegevusele mõtestatult eesmärke ning jõuda soovitud tulemusteni. Seda nii edasises õppes kui tööelus. Teooriaõpingud ja praktika ettevõttes tagavad kutseõppe terviklikkuse.