1 / 57

Komplekseksam. Lõimitud ülesanded ja üldpädevused rahvusvahelises kontekstis.

Komplekseksam. Lõimitud ülesanded ja üldpädevused rahvusvahelises kontekstis. Einar Rull ÜHO nõunik Eksamikeskus. Kontekst. Ettekujutus komplekseksamist peaks arenema koos Kooli õppekavaga (üldosa+aineõpetus) Kooli arengukavaga Tehnoloogia arenguga (näiteks iPadide ostmisega)

faylinn
Download Presentation

Komplekseksam. Lõimitud ülesanded ja üldpädevused rahvusvahelises kontekstis.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Komplekseksam.Lõimitud ülesanded ja üldpädevused rahvusvahelises kontekstis. Einar Rull ÜHO nõunik Eksamikeskus

  2. Kontekst • Ettekujutus komplekseksamist peaks arenema koos • Kooli õppekavaga (üldosa+aineõpetus) • Kooli arengukavaga • Tehnoloogia arenguga (näiteks iPadide ostmisega) • Globaliseerumisega • Lokaalsete niššide leidmisega • Personaliseeritud ettekujutusega inimese rollist ja hariduse rollist • Ekspressiivsete ja instrumentaalsete vajaduste kompromissiga • Inimestel on paberid kuid puuduvad oskused, mille alusel tööle võtta, tööandjad teevad tasanduskursusi.

  3. Õpetamine • Meil on nüüd 220 eksamikeskust (võib jääda vähemaks) • Mõelda tuleb, mida on õpilastele otstarbekas õpetada • Üle kanda (kogu?) esivanemate kultuur • Hakkama saada oma ajastu väljakutsetega • Elukestev õpe • Õppida õppima • Koostööoskused • Arengule suunatud väärtused • Olulised isikuoskused • Ettevõtlikkus • Kommunikatsioonioskused • Matemaatika ja keelepädevusega tegelevad Innoves tehtavad eksamid

  4. Testimine seotud õppekavaga • Koolidel on oma õppekava • Arvestatud kohalike iseärasuste, võimaluste ja vajadustega • Mida soovivad tööandjad koolilt (küsime ka midagi vastu) • Millised on populaarsed kutsekoolid, ülikoolid • Milline on vilistlaste tagasiside • Diferentseerumine ja spetsialiseerumine oluline ellujäämiseks • Hindamine aitab juurutada õppekava • Eksamid kui saba, mis liputab koera • Saate näidata, et õppekava ja eksamiks õppimine pole kaks ise asja

  5. Seos üldosaga • Mõte oli, et üldosa seostatakse ainekavadega just kooli tasemel, miks mitte komplekseksami abiga • Õpetame kõige rohkem seda, mida meie õpilastele just elus vaja läheb • Arvestame, et õpilased on erinevad • Kui õpetaja ei tea, kuhu tema õpilased on välja jõudnud ning mis peaks olema nende järgmine väljakutse, hakatakse (kooli)eksamiteks drillima • Ka õppekava arenduskeskus on soovinud üldosa rakendumist testida

  6. Eksamite eesmärk • Eksamitel ei tohiks olla liiga palju eesmärke, sest siis ta ei täida neist ühtegi korralikult • Kas on teatud lävendi ületanud • Kas on õpilased on edasi liikunud • Võimaldab kõigil pingutada ja järjestab • Kas mõõdab õiget asja või mõõdab täpsemalt - dilemma • Suunab tähelepanu uutele asjadele • Väline autoriteet, kellega ei saa läbi rääkida • Saame infot, mis huvitab tööandjaid ja kõrgkoole • Ei pea mõõtma kogu õppekava

  7. Uue ja vana vahekord • Kõik me oleme mõne asjaga hariduses mitte rahul, vahel üsna kategooriliselt • Järelikult tuleks seda muuta • Samal ajal me oleme rahutud pidevate uuenduste pärast, ning ka seda üsna kategooriliselt • Vana asi ei suuda nii kaua püsida, et suudaks efekti anda • Kui me muudame, kaob võrdlemisevõimalus • Võiks olla standardite nõukogu, uuendatakse 5a järel, sest milleks õpetada lükatit?

  8. Standardite säilitamise tagajärjed • Tulemuste inflatsioon – kui järjest rohkem õpilasi saab kõrgeid punkte, kõrgkoolid mures • Tulemuste püsimine – tagajärjena eksam tundub raske ning keegi ei vali seda eksamit • Suure hajumise puhul on võimalik mõlemad – keskmine tulemus langeb ning tipp on halvemini eristatud • Kui standardid on lastud madalaks, siis nende range järgmine ei edenda süsteemi • Tulge meie kooli – saate lihtsasti läbi

  9. Dilemma • Kas kõik õpilased pingutavad või vaid kõige paremad õpilased pingutavad • Kohalik versioon: kas vaevalt kolmesid saavad ja need neljased õpilased, kes soovivad tingimata viit saada, pingutavad (üle) • Õpilased arenevad vaid lähema arengu tsoonis • Kvalifikatsioonid pole andnud oskusi (väljendusoskust, koostööoskust, loomingulisust)

  10. Mõtestamine • Mõtet on testida asju, millele me oskame tähendust anda • Näiteks senine ühiskonnaõpetuse riigieksam • Numbrid toetavad, kuid pole kogu vastus • Tase peab olema vastavuses sellega, mida kool jaksab efektiivselt teha • Tihti puudub õpetajatel sõnavara õppekavast rääkimiseks • Tänapäeva „relvastuse võidujooks“ toimub hariduses

  11. Võrreldavus • Kui on 220 eksamikeskust, kas nende tulemused peaksid olema võrreldavad – vastasel juhul omab tähendust tulemuste ankurdamisel vaid kooli nimi • Eksamid on seotud hariduse standardiga • Hindamisoskused klassidesse – parandab märkimisväärselt ka õpetamise taset • Hindamine on kõige kõrgemat tüüpi õpetaja oskused • Tulemuseks enesekindel ennasttäiustav süsteem

  12. Vahelduseks rahvusvahelisi edetabeleid, Tööga seotud ja mitte seotud haridus aastates

  13. Noorte (15-24) tööpuuduse edetabeleid, Protsent ja suhe 25-64 vanustesse töötutesse

  14. LõimingLõimitud õppekavaga testide ajalugu • Küsimus – kui tuleb midagi uut, milliseid oskusi ja jooni on vaja õpilastel kasvatada, et nad leiaksid hõivet (Austraalia, ACER) 1992 • Selle pinnalt arendati välja lõimitud õppekavaga testid, mis on suunatud kõrgemat järku mõtlemist arendavatele probleemidele, järgnevad näited pärinevad allikast: http://www.iaea.info/documents/paper_2b7130e3.pdf

  15. Näide 1 Ülaltoodud karikatuuriga soovitakse öelda, et A Kõik põhineb geomeetrilistele kujunditele, isegi TV B Televisioon vastandub teistele fundamentaalsetele nähtustele C Geomeetrilised kujundid on lõputult paindlikud D Televisioon on muutunud fundamentaalseks

  16. Näide 2 Käesoleva karikatuuriga soovitakse öelda, et raketid on A keeruline tehnoloogial B labane tehnoloogia C täpselt kontrollitud tehnoloogia D ohtlik tehnoloogia

  17. Näide 3Pildi ja luuletusetõlgendamine Nighthawks (inglise keel) Julie O’Callaghan kirjutas luuletuse Edward Hopperi maali Nighthawks (1942) ainetel The heat and the dark drive us from apartments down empty streets to the all night diner where the fluorescent lights illuminate us like tropical fish in a fish tank. We sit side by side listening to glasses clink, the waiter whistling, and stare at the concrete outside. Not looking at our watches or counting the cigarettes and cups of coffee. O’Callaghan gives an impression of the diner as a soothing retreat. a kind of exposure. *** potentially explosive. glamorous and stylish. O’Callaghan’s poem presents the customers in the diner as A relaxed and relieved. B anxious and nervous. C vigilant and expectant. D vacant and uncommunicative. ***

  18. Näide 4 Ülesanne inglise keele ja Ühiskonnaõpetuse lõimimiseks Küsimused: Which one of the following is best described as a practical rather than a moral kind of theory? A Interest theories *** B Humanist theories C Natural law theories D Supernatural law theories Describing human rights as a ‘contract’ suggests that human rights A cannot be cancelled. B have a moral but not a legal force. C have a moral force above the law. D are an agreement that has the force of law. *** Which of the following pairs of human rights theories have the most in common? A Humanist theories and Biological theories B Biological theories and Supernatural law theories C Interest theories and Biological theories *** D Supernatural theories and Interest theories

  19. Ülesanne 5 Vägivald ja TV Debatt: kas vägivald televisioonis soodustab vägivalda reaalses elus? Sea igale küsimusele vastavusse üks väidetest (A – D), mis kõige paremini iseloomustab küsimuse iseloomu. A on kõige tõenäolisemalt väite toetajate argument B on kõige tõenäolisemalt väite vastustajate argument C võib olla nii toetajate kui vastaliste argument D pole sobiv argument ei toetajatele ega vastalistele Küsimus 1: Inimestel pole probleeme reaalsuse ja fantaasia vahel vahe tegemisega Küsimus 2: Vägivald pole mingil juhul aktsepteeritav Küsimus 3: Vägivalda sisaldav meelelahutus muudab inimesed vägivalla suhtes ükskõikseks Küsimus 4: TV ulatuslik levik ja vahetu mõju teevad sellest eriti mõjuvõimsa mõjutusvahendi

  20. Eric Mayeri üldpädevused 1992Õnnelikuks eluks ja hästifunktsioneerivaks ühiskonnaksNendest lähtuvalt töötati välja soorituskriteeriumid Efektiivseks kohanemiseks ja osalemiseks kujunevates mustrites (need sõnastatud kolmel tasemel, pädevused tööhõiveks on veel eraldi) • Informatsiooni kogumine, analüüsimine ja organiseerimine • Ideede ja informatsiooni kommunikatsioon • Oma tegevuse planeerimine ja organiseerimine • Meeskonnatöö, suhtlemisoskus • Probleemide lahendamine • Matemaatiliste ideede ja tehnikate praktiline kasutamine • Tehnoloogia kasutamine

  21. Lisaks Mayeri pädevustele nimetatakse nelja oskust Pädevused tööhõiveks(generic skills 2002) • Ettevõtlikkus, initsiatiivikus • Produktiivsed harmoonilised suhted • Enesekontrolli ja toimetuleku oskused • Õpioskused ja veel lisaks 13 isiksuse omadust Lojaalsus, Eneseesitlusoskus, Terve mõistus (mõistlikkus), Positiivne enesehinnang, Huumorimeel, Surve talumine, Paindlikkus, Pühendumus, Ausus ja kombekus, Entusiasm, Usaldusväärsus, Tasakaalustatud töö- ja kodune elu, Motiveeritus Iga eriala lõimib pädevused omal moel, samas raske hinnata

  22. Austraallased võtsid mõõtu inglaste Key Skills käsitlusest: • Kommunikatsioon (emakeel, võõrkeel) • Numbrite rakendamine • IKT • Probleemide lahendamine • Õppimise ja esinemise parandamine • Koostöö Inglastele on huvi pakkunud mõtlemisoskuse, õpioskuste ja isikukohaste oskuste arendamine teistes riikides http://www.inca.org.uk/pdf/Skills_probe_final_report.pdf

  23. Mis oli Mayeri pädevustes puudu? • Suhtumine väärtustesse ja hoiakutesse • Isikuomaduste dimensioon • Kultuuriline dimensioon • Alusoskuste olulisus • Õpioskused • Uues skeemis (Tasmaania) on neli ringi pädevusi: • Tööharjumused • Ettevõtlikkus, loovus, innovatsioon • Suhtlemisoskused • Õppimise, mõtlemise ja kohanemise oskused • Neid ühendab isiklik autonoomia, enesejuhtimine

  24. Mõtlemisoskus, uurimisoskus ja reflektiivne mõtlemine Tasmaanias • Mõtlemisoskus (põhjendamisoskus, loominguline mõtlemine, inimeksistentsi oluliste küsimuste üle järele mõtlemine, oskus väiteid ja teooriaid ümber lükata, mõista keele olulist osa mõtlemisel, arendada kriitilise mõtlemise oskusi, eristada arvamust ja fakti) • Uurimisoskus (küsimuste esitamine, probleemide määratlemine, informatsiooni kogumine ja selle hindamine, võimaluste kaalumine, järelduste tegemine) • Reflektiivne mõtlemine (oma uskumuste ja ideede kriitiline hindamine)

  25. Mõtlemisoskus Wisconsinis (USA) koosneb: • Probleemide lahendamine • Tõenduspõhine otsustuste tegemine • Kriitiline mõtlemine • Loominguline mõtlemine • Analüütiline mõtlemine • Erineva keskkonna visualiseerimine • Hüpoteeside püstitamine ja kontrollimine • Õpitu kandmine uude olukorda Eesmärk: et osaleda tööhõives.

  26. Probleemide lahendamine Queenslandis koosneb: • Kriitiline, loominguline, reflektiivne ja loogiline mõtlemine • Ettekujutusvõime, initsiatiivi ja paindlikkuse kasutamine • Probleemide identifitseerimine, kirjeldamine ja ümberdefineerimine • Probleemi mitmekülgne analüüs • Seoste ja suhete tuvastamine • Ideede kritiseerimine ning uute ideede arendamine • Innovaatiliste ja originaalsete ideede otsimine • Kujundamine ja teostamine • Ideede ja lahenduste kohasuse kontrollimine, kogemusepõhiste järelduste tegemine • Protsesside ja lahenduste hindamine

  27. Kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine • Probleemide lahendamine on Taani, Hongkongi, Uus-Meremaa ja Queenslandi õppekavades • Kriitiline mõtlemine on Hongkongi, Soome, Queenslandi õppekavades • Kriitilise hinnangu andmine on Soome põhikooli õppekava üks põhilisest kahest ülesandest • Queenslandis on kriitilise analüüsi oskus üks põhilisi tulevikku suunatud oskustest

  28. Kognitiivsed oskused olulised Soomes ja Ungaris • Kognitiivsete oskuste parandamiseks Ungaris on • Kronoloogilise lähenemise kasutamine • Probleemide lahendamine • Eritasemel tähenduste tuvastamise analüütilised tehnikad • Loogika • Induktsioon • Deduktsioon • Järeldamine • Analüüs • Süntees

  29. Elukestva õppimise oskused Olulised õppekavas Soomes, Hongkongis ja Uus-Meremaal, kuid mitte Taanis. Need sisaldavad • Funktsionaalset lugemisoskust • Funktsionaalset arvutusoskust • IKT • Probleemide lahendamine • Koostöövõime • Efektiivne verbaalne kommunikatsioon • Sõnavarapädevus • Võõrkeeltepädevus

  30. Hongkongi seitse õpieesmärki • Tervislik elustiil • Teadmiste sügavus • Õpioskused • Keeleoskused • Lugemisharjumus • Rahvuslik identiteet • Vastutustunne

  31. Üldpädevuste testiminehttp://www.inca.org.uk/pdf/Skills_probe_final_report.pdf • Ei testi: Soome, Taani, Ungari ja Singapur • Plaanib hakata testima: Norra ja Holland • Testivad: Hongkong, Queensland (Austraallia), Uus-Meremaa, Tasmaania (Austraalia) ja Wisconsin (USA)

  32. Hongkong • On vähendatud eksamite hulka, et parandada õpilaste keeleoskust ja olulisi põhioskusi • Rõhk on kõrgemat järku mõtlemisel ning põhiteadmiste rakendamisel • Lisaks uued pädevused: kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö ja enesejuhtimine • Tähelepanu rakendamisel ja arusaamisel, loomingulisusel

  33. Austraalia lõimitud testid seotudkõrgemat järku mõtlemisega Higher Order Thinking (HOT) Põhineb Bloomi taksonoomia ülemisel otsal: designing, construction, planning, producing, inventing, checking, hypothesing, crytiquing, experimenting, judging, comparing, organising, deconstructiong, interrogating, finding Eesmärk: õpilaste kaasamine mõtlemise kõrgemal tasemel, sarnane Võgotski õppimise teise staadiumiga

  34. Resnick 1987 Raamatus „Haridus ja mõtlema õpetamine“ Mittealgoritmiline mõtlemine: • On palju lahendusi • Nüansseeritud interpreteerimine • Mitmete kriteeriumide kasutamine • Ebakindlus • Mõtlemise eneseregulatsioon • Tähenduste leidmine korratuses • Pingutus

  35. Lipman 1991 • Kõrgemat järku mõtlemine (KJM) ei põhine madalamat järku mõtlemisel • KJM ei kaasne kõrgema taseme arengugaga • On orgaaniline osa lugemisest, matemaatikast jt ainetest • Pigem on see igasugune hea mõtlemine

  36. KJM hindamine Austraalias • Testitakse isegi valikvastustega küsimustega ning lühivastustega • Põhineb lõimitud õppekavale (Cross Curricular test) • Testib üldoskusi (Key Competences), minimaliseerib eelteadmiste osa, peab oskama diagramme, tabeleid ja jooniseid koostada, seletusi kirjeldada, 600 sõnaline kirjand õpilase poolt valitud žanris alustekstide (materjalide) põhjal • Hindab mõtlemist

  37. Erinevus psühhomeetrilistest testidest Psühhomeetrilises testis mõõdetakse u. 30 korda sama konstrukti, näiteks • verbaalseid võimeid - sõnavara tundmine ja lugemine • kvantitatiivseid võimeid – madala verbaalse komponendiga numbritega opereerimine • abstraktset mõtlemist - mitteverbaalne, loogilis-deduktiivne mõtlemine, sisaldab sümboleid Lõimitud õppekavaga test (cross-curricular test) – võime aru saada ja leida mõtet (mis on kõrgemat järku mõtlemine)

  38. Ülikooli valmiduse testid (pole CC) Näiteks ScholasticAptitude Test 1926 sisaldab • Definitsioonid, aritmeetika, klassifitseerimine • Kunstlik keel, vastandsõnad, numbrijadad • Analoogiad, loogilised järeldused, lugemiskiirus Uus nimi ScholasticAssessment Test 1994 Nüüd on nimi SAT Reasonong Test, mis koosneb matemaatika ja kriitilise lugemise osast, hiljuti lisati kirjutamise osa

  39. Cross-curricular testid Austraalias • 1964 CommonwealthSeniorSecondaryExaminations • Polnud ei intelligentsustest ega võimekustest • Ei põhinenud ainekavadele • Põhines oskustel, mis kaasnevad hea õpetamise ja huviga õppimisega • Sisaldas • Kirjalikku eneseväljendust (WrittenExpressions) • Kvantitatiivset mõtlemist (QuantitativeThinking) • Arusaamine ja tõlgendamine (Comprehension and Interpretation) loodusteadustes • Arusaamine ja tõlgendamine (Comprehension and Interpretation) ühiskonnateadustes • Teadmiste kasutamine üle-õppekavaliselt (newgeneralabilitytesting) Sellest arenes välja AustralianScholasticAptitudeTest ülikooli astumiseks 1974

  40. ASAT ülikooli astumise testina mõõtis • Matemaatilist ja teaduslikku mõtlemist (RMS) • Humanitaar- , kunstide ja ühiskonnateaduslikku mõtlemist (HASS) CSSE ja ASAT kujundasid õppekavaülese lähenemise Neid kasutatakse nii õpilaste testimiseks kui hindamise ühtlustamises

  41. AST mõõdab • arusaamisoskust • tõlgendusoskust • mõtlemisoskust võimalikult paljudes õppekavavaldkondades. Ülesannete kirjutamiseks on eraldi spetsialistid

  42. CC-test praegu • 70-80 valikvastustega küsimust • 120-180 minutit kestus • Jaguneb matemaatika-loodusteaduste-tehnoloogia (MST) ja humantities, arts and socialscience (HASS) osaks • Sisaldavad kirjutamisosa Neid on omakorda kahesuguseid • AST (ACT Scaling Test) - sisaldab ka lühivastuseid • General Achievement Test - ei sisalda lühivastuseid

  43. Queenslandi Core Skills Testkui lõimitud testi näide • Arendati välja ASAT programmist. • Mõõdab common curriculum elements, 49 testitavat elementi, mis figureerisid rohkem kui ühe ainekava kirjelduses. Vastusena nõutakse lühivastust, graafikut, tabelit. • Kasutati Bloomi terminoloogiat. • QCST pidi olema laiem test kui AST. • Sisaldas kõrgemat järku mõtlemist (HOT) sisaldavaid ülesandeid, tundmatuid stiimuleid jne.

  44. Common Curriculum ElementsQueenslandis (nummerdus originaalist) 1 Recognising letters, words and other symbols 2 Finding material in an indexed collection 3 Recalling/remembering 4 Interpreting the meaning of words or other symbols 5 Interpreting the meaning of pictures/illustrations 6 Interpreting the meaning of tables or diagrams or maps or graphs 7 Translating from one form to another 9 Using correct spelling, punctuation, grammar 10 Using vocabulary appropriate to a context

  45. 11-20 11 Summarising/condensing written text 12 Compiling lists/statistics 13 Recording/noting data 14 Compiling results in a tabular form 15 Graphing 16 Calculating with or without calculators 17 Estimating numerical magnitude 18 Approximating a numerical value 19 Substituting in formulae 20 Setting out/presenting/arranging/displaying

  46. 21-30 21 Structuring/organising extended written text 22 Structuring/organising a mathematical argument 26 Explaining to others 27 Expounding a viewpoint 28 Empathising 29 Comparing, contrasting 30 Classifying

  47. 31-38

  48. 41-49 41 Hypothesising 42 Criticising 43 Analysing 44 Synthesising 45 Judging/evaluating 46 Creating/composing/devising 48 Justifying 49 Perceiving patterns

  49. 50-60 50 Graphicalising 51 Identifying shapes in two and three dimensions 52 Searching and locating items/information 53 Observing systematically 55 Gesturing 57 Manipulating/operating/using equipment 60 Sketching/drawing

  50. Uus-Meremaa essential skills test Kasutatakse rikkalikke kujundava hindamise ülesandeid, et hinnata teadmisi, oskusi, strateegiaid ning arusaamist teatud osa läbimise järel. Ülesanded on kalibreeritud hindamisjuhendiga õpilaste ja nende gruppide üldpädevuste hindamiseks.

More Related