HERMANN HESSE

1. HERMANN HESSE (1877 – 1962) Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010

2. Hermann Hesse (1877 – 1962) • Saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. • Nobeli preemia laureaat (1946) • Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas.

3. Hermann Hesse loomingu eripära • 20. sajandi esimese poole oluliste romaanikirjanike hulgast tundis Hesse kõige vähem huvi tehnilise ja vormilise novaatorluse vastu. • Hesse jäi truuks traditsioonilisele jutustamisviilsile. • Hesse originaalsus seisneb teemades, mida ta oma loomingus kajastas ja mis muutsid ta hiljem paljudele Lääne-Euroopa ja Ameerika noortele kultusisikuks.

4. Hermann Hesse (1877 – 1962) elust • Misjonärist isa oli baltisakslane. • Isapoolne vanaisa oli lõpetanud Tartu ülikooli ja töötanud Paides kreisiarstina, onu olnud aga Oleviste koguduse pastor. • Hesse sai sügavalt religioosse kasvatuse, pietistidest* vanemad rõhutasid range moraali ja usulise vagaduse tähtsust. • Kodust sai Hesse huvi idamaade vastu: isa oli töötanud Indias, seal oli sündinud tema ema. Emapoolne vanaisa – polüglott ja haritlane – oli tema peamine lapsepõlveautoriteet. ____________________ * ld k pietas‘vagadus, jumalakartlikkus’

5. Hermann Hesse(1877 – 1962) elust II • Hesse ei suutnud kohaneda kooli autoritaarsusega ja oli peamiselt iseõppija. Kasutas vanaisa rikkalikku raamatukogu, töötas raamatukaupmehe ja arhivaarina. • Esimene edukas teos võimaldas jääda vabakutseliseks kirjanikuks. Hesse sünnikoht Calwi linnas

6. Hermann Hesse ... • ... veetis suurema osa elust üpris eraklikult Šveitsis Bodensee ääres ja hiljem Montagnolas. • ... võttis endale 1923 Šveitsi kodakondsuse. • ... tegi aastal 1911 reisi Indiasse.

7. Hesse Montagnolas

8. Hermann Hesse ... • ... kujunemist mõjutas I MS. See tähendas tuttava maailma ja ideaalide hävingut. Tema patsifistlik artikkel pälvis kriitikatulva isamaalistelt sõjapooldajatelt. Hesse kuulutati isamaareeturiks. • ... abielu oli õnnetu, 1916 suri ta isa, ta poeg oli haige ja naine tuli närvivapustuse tõttu paigutada vaimuhaiglasse.

9. Hermann Hesse kriisid • Kõik üleelamised viisid kirjaniku sügavasse kriisi ja mõjutasid ka loomingut. • Taas tasakaalu saavutada aitas psühhoanalüüs. Hesse sai kui uueks inimeseks ja küpses ka kirjanikuna. • 1946 – Nobeli preemia • 1962 – Hesse suri leukeemiasse.

10. Hermann Hesse kunstnikuna Päevalilled Montagnolas, 1927

11. Hesse mälestusmärk sünnilinnas Kalwis

12. Hermann hesse teosed

13. Hesse loomingu juured • Saksa romantism • India ja eriti Hiina mõttelugu • Nietzsche filosoofia • S. Freudi ja C. G. Jungi psühhoanalüüs • Isiklikud kriisid ja kogemused

14. Hesse teoste teemad • kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine; • vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikuist vabanemine; • tasakaalu leidmine iseendas; • enesearendamine, et leida oma tee.

15. Kujunemisromaanid • Žanri poolest on enamik Hesse teoseid kujunemisromaanid. • Oma teostega, eriti “Stepihundiga” muutis Hesse kujunemisromaani žanri: • muutis vormi, jutustamistehnikat, kompositsiooni; • lisas autobiograafilisi motiive, kaasaegse psühholoogia võtteid (Jungi psühhoanalüüs), sotsiaalset kriitikat (eelkõige väikekodanliku mõttemaailma ja piiratuse kriitika).

16. Hesse peategelased ... • ... on kõik enese otsinguil ja püüdlevad harmoonia poole; • ... on jõudnud ummikusse ja peavad midagi oma elus või mõttemaailmas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks; • ... usuvad nagu Hessegi, et igapäevase maailma varjus on ülima ühtsuse maailm, kus kõik vastuolud on lepitatud; see igaveste väärtuste maailm eksisteerib sõltumatuna igapäevasest; • ... püüdlevad selle maailma ja harmoonia poole; • ...peavad vabanema väikekodanlikust mugavusest ja turvalisusest, et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsiooniline või isegi amoraalne see pole. Ainult enesega leppides suudavad nad meelerahu leida. • ...peavad õppima nägema maailma terviklikkust; • ... peavad kannatustes näitama oma inimlikku väärtust.

17. Hermann ja Ninon Hesse (Hesse kolmas abikaasa) Kuigi Ninon oli kirjutanud Hessele kirja pärast romaani „Peter Camenzind“ lugemist aastal 1910, kohtus ta Hessega alles 1922. Nad hakkasid koos elama 1927 ja abiellusid 1931. Ninon ei mänginud Hermann Hesse elus olulist rolli mitte ainult tema eluarmastusena, vaid ta aitas ka tal jätkata tööd, kui kirjaniku oma silmad olid väga viletsaks jäänud. Ninon luges talle ette, kirjutas tema dikteerimise järgi, kogus ja toimetas Hesse kirjutisi ja kirju pärast tema surma aastal 1962.

18. Vaimne teejuht • Nagu kujunemisromaanidele omane, on Hesse teostes otsijatel tavaliselt vaimne teejuht, kes avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud. • Otsija ei saa lihtsalt üle võtta oma õpetaja maailmanägemist, vaid peab leidma ainult temale sobiva olemise viisi. • Hesse väärtustab vaimsust: vaimsus ületab aja, vaimukultuuri ei saa hävitada.

19. Hesse teoseid I • “Peter Camenzind" (romaan, 1904, e.k 1952 Torontos pealkirjaga "Mägede poeg"; Mati Sirkeli uues tõlkes pealkirjaga "Peter Camenzind" 2007) – Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse; arenguromaani kangelane ei suuda kohaneda eluga ning otsib oma tõelist olemust; • “Ratta all” (jutustus, 1906) – ajendiks isiklik draama, koolipõlve hingeline ahistus; • “Gertrud” (1910, e.k 1997); • “Rosshalde” (romaan, 1914) – väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi, arutleb kunstnikuabielu võimalikkuse üle; • “Knulp: kolm lugu Knulpist” (1915, e.k 1997); • “Pilk kaosesse” (esseekogu, 1920); Kirjastus Monokkel, 1997 http://www.hot.ee/monokkel/pages/g.htm

20. Hesse teoseid II • “Siddhartha” (jutustus, 1922, e.k 1986 ja 2004) Hermann Hesse “Siddhartha” ja “Hommikumaaränd” esindavad tema kirjanikuläkitust vahest ehedaimal kujul ning samas kokkusurutuimalt ja elegantseimalt, seda mitte üksnes lühiduse mõttes. “Siddhartast” on saanud üks 20. sajandi saksa kirjanduse enimtõlgitud teoseid. • “Demian” (romaan, 1919, e.k 1994), alapealkiri “Ühe nooruse lugu”. Teost võib pidada koguni terve põlvkonna, 1914. aastal kahekümnesena sõtta läinud noorte kodanlastest intellektuaalide looks. • "Klingsori viimane suvi" (1920, e.k 1965) • "Supelsaks" (1925, e.k 2003) • "Nürnbergi reis" (1927)

21. Hesse teoseid III • “Stepihunt” (romaan, 1927, e.k 1973, 1993 ja kahes trükis 2002) • “Narziss ja Goldmund” (romaan, 1930, e.k 1995 ja 1996). Teost on nimetatud Hesse sündmustikurohkeimaks ja ka Freudi psühhoanalüüsi teooriast enim mõjutatud teoseks. Pealkirja nimede taga on õpetlane, vaimulik ja askeet Narziss ning kunstiandeline boheemlane, rännu- ja naistehimuline Goldmund. Keskaega paigutatud tegevustikus on pilte kloostri-, mõisa-, talu- ja linnaelust, kirjeldatakse Goldmundi ainulist võimet naisi vallutada. Vt Monkkel, 1995

22. Hesse teoseid IV • "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) • "Hommikumaaränd" (jutustus, 1932, e.k 1986 ja 2004) • "Klaaspärlimäng” (1943, e.k 1976 ja 2005) • "Astmed" (luulevalimik; 1961) • Eesti keeles on ilmunud veel proosavalimikud • “Eelkevad" (1929); • "Unenäokingitus" (1970); • "Lõputu unenägu: muinasjutte, autobiograafilist" (1990); • esseevalimik "Fantaasiad" (1995); • tsitaadivalimik "Võluri sõnad" (2000); • kogumik "Muusika: tähelepanekud, luuletused, retsensioonid ja kirjad" (2005).

23. Hesse kirjutuslaud (Museum Gaienhofen)

24. “Klaaspärlimäng” (1943, e.k 1976 , 2005) • Hermann Hesse peateose “Klaaspärlimäng” idee ja kirjutamise algus langevad 1931. aastasse, aega vahetult enne natsismi võimuletulekut Saksamaal. Teos, mis valmis enam kui kümme aastat hiljem, jutustab inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu ees. • Josef Knechti fiktiivsest elukäigust ja järelejäänud kirjatöödest on aja jooksul saanud kultusteos, 20. sajandi vaimse ajaloo lahutamatu osa. Hesse loodud Kastaalia on 25. sajandi utoopiline riik, otsekui lääne kultuuritradistsioonide arengu lõppjaam, kokkuvõte. Sotsiaalse ja poliitilise kriitika tõttu võib teost nimetada ka antiutoopiaks. • Teoses arutleb autor, kas vaimsus ja teadmised peavad teenima inimeste huve või peaksid inimesed teenima vaimu.

25. Hermann Hesse Autor Ernst Würtenberger, 1905

26. H. Hesse – romantik ja eksistentsialist • Hesse tegelased ei sobi ümbrusesse, ei suuda kohaneda reeglitega nagu romantilised kangelased. • Romantikutelt pärineb usk metafüüsilisse terviklikkuse ideaali. • Armastus aitab tegelastel end vaimselt ja kõlbeliselt vabaks murda – seegi on mõnevõrra romantiline ja idealistlik. • Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujuteldu, reaalse ja irreaalse vahel, pidevat võimalustemängu. Hessele tundus, et tegelikkuse pärast ei pruugi muret tunda, kuid maagiata pole see maailm talutav. • Vabaduse saavutamine ja sellega kaasneva vastutuse tajumine on eksistentsialistlikud teemad. • Hesse on humanist, ta tunneb inimese ees aukartust ja armastab teda.

27. “Stepihunt”... • ...on totaalse – isikliku, loomingulise ja ajastu – kriisi väljendus, sügavalt autobiograafiline teos, püüd anda inimelule “kõrge ja vaimustav mõte”. • H. Hesse: “Ma loobusin juba aastate eest esteetilisest auahnusest ja ei kirjuta enam kirjandust, vaid pihtimusi, nii nagu uppuja või mürgitatu ei tegele oma soenguga või hääle modulatsioonidega, vaid lihtsalt karjub.” 1927

28. “Stepihunt” (1927) ja tema aeg • Inflatsioonitõbine Saksamaa, närvilised ja eksalteeritud “kahekümnendad”. Paljugi on romaani üle kandunud otse ajalehest; tunda on saksa ekspressionismi mõju: nn liburomantika poetiseerimine, “minamäss” jm; sümbolites on otsene Sigmund Freudi ja psühhoanalüütika mõju. Teost võiks nimetada intellektuaalseks romaaniks. 1927

29. Harry Haller Villem Valgi tõlgenduses (2011)

30. “Stepihundi” kompositsioon • Romaan on meisterliku kompositsiooniga. • Hesse on teadlikult jälginud sonaadi kompositsiooni. Romaani kolm osa vastavad sonaadi osadele: • 1) sissejuhatus; 2) tegelik sündmustik; 3) “maagiline teater”. • Ka kolmekordsel sissejuhatusel (väljaandja eessõna, Halleri käsikirja algus, traktaat) on sonaadivorm: ekspositsioon, töötlus, repriis (sonaadivormi kolmas, lõpetav osa). Ekspositsiooni kontrasteeruv teema (hunt – inimene) leiab lahenduse repriisis, "Stepihundi"-luuletus oleks kooda (lõpposa) rollis. • “Maagiline teater” on nagu teema variatsioonidega. Kindlad motiivid põimuvad terves teoses, kindlustades tema ühtsust.

31. “Stepihunt”... • ...leidis ilmudes nii poolt- kui ka vastuhääli, kuid langes varsti järgmise romaani “Narziss ja Goldmund” varju; • ...taasavastati II MS järgses Ameerikas ja Jaapanis;tõeline Hesse-buum langeb 1960. aastate lõppu: Hessest sai psühhedeeliliste elamuste meisterjuht ja “Stepihundist” massväljaandeline hipi-taskupiibel.

32. “Stepihunt” kinolinal • Fred Haines ekraniseering(1974)Max Von Sydow’ga peaosas järgib Hesse romaani peaaegu sõna-sõnalt.

33. “Stepihunt” kinolinal

34. “Stepihunt” kinolinal

35. “Stepihunt” kinolinal • 1974 http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://366weirdmovies.files.wordpress.com/2009/03/steppenwolf.jpg&imgrefurl=http://366weirdmovies.wordpress.com/2009/03/24/15-steppenwolf-1974/&usg=__4ZTi9fSXrEjEj6Bc1FeU-__kqNs=&h=342&w=450&sz=49&hl=et&start=35&um=1&itbs=1&tbnid=aGJ5ircJmC0_zM:&tbnh=97&tbnw=127&prev=/images%3Fq%3Dhesse%2Bsteppenwolf%26ndsp%3D18%26hl%3Det%26rlz%3D1T4ADBF_enEE306EE307%26sa%3DN%26start%3D18%26um%3D1

36. Harry Haller • Harry Haller (vrd Hermann Hesse), mees, kellele aimub teistsuguse eksistentsi võimalikkus, kuid liigne kinniolemine tühiselt välistes pisiprobleemides, “tegelikkuses”, vabastava huumori puudumine ning oma minadepuntra lihtsustatud mõistmine üksnes toore kaksikjaotuse (hunt – inimene) kaudu teeb talle võimatuks kodunemise “maagilises teatris”. • Harry Haller kogeb iseenda paljusust ning näeb, millist teed tuleb käia, et pääseda “surematute” hulka. • Tema teejuhtideks on Pablo ja Hermine.

37. Harry Haller • Harry teeb läbi mitmeid arenguetappe: • 1) oma alateadvuslike komplekside teadvustamine, “hundiloomuse” tunnustamine toimib tervendavalt; • 2) “meeltekasvatus” Hermine, Pablo ja Maria juhendamisel muudab tunnetuse tegelikkuseks; • 3) “maagiline teater” loob tingimused, et kontrollida omandatu kindlust. • Harry ei jõua kõigejaatamiseni, ei tunnista kaost, ei saa “maagiliseks inimeseks” (selliseks pidas Hesse vürst Mõškinit Dostojevski “Idioodis”), kuid ta on valmis jätkama otsinguid, läbima veel kord sisemist ja välist põrgut.

38. “Stepihunt”

39. Maagiline teater

40. Loe • Toomas Liiv, "Hesse hiidnaise jube armunaeratus" ("Narziss ja Goldmund") – Eesti Päevaleht 5. veebruar 1996 • Ilmar Vene, Uusaja sügisel (Narziss ja Goldmund) – Postimees, 21. veebruar 1996, lk 14 • Jaak Kärdi, "Ühe pihtimuse konspekt" (Gertrud) – Postimees 26. november 1997, lk 15 • Jaak Kärdi, "Eluga lõpparvet tegev rändur ehk kolm lugu Knulpist" – Postimees 2. veebruar 1998, lk 16 • Mati Sirkel, "Hermann Hessele tagasi mõeldes" – Eesti Päevaleht-Arkaadia, 10. mai 2002, lk 14 • Krista Räni, Paljastused tervisevetel (Supelsaks) – Postimees 13. juuni 2003, lk 22

41. Allikad • Maris Sinka, Hermann Hesse.– XX sajandi kirjanikke, Avita, 2003, lk 70–81 • Jüri Talvet, Maailmakirjandus 2, Koolibri, 1999, lk 268–271 • Mati Sirkeli järelsõna. – “Stepihunt”, Tallinn, 1993 • S. Beesley, S. Joughin, 20. sajandi kirjandus, Varrak, 2001, lk 18–19 • J. Scholl, Romaanid. 20. sajand, sari “50 klassikut”, Tea, 2005, lk 74–79 • Interneti-avarused

42. Pilte 1920. aastate Saksamaalt

43. Hüperinflatsioon 1923

44. Hüperinflatsioon 1923

45. Hüperinflatsioon 1923 Teatri- ja kinopileteid võis osta toiduainete eest

46. Hüperinflatsioon 1923 Rahaga köeti ahju – puud olid kallimad

47. Film „Metropolis“ 1926