Riigi raamatupidamise ldeeskiri

1. Eve Marima Riigi raamatupidamise üldeeskiri Kinnisvara investeeringud, materiaalne põhivara

2. Eve Marima Kinnisvarainvesteeringud Lähtutakse üldeeskirja erinõudest (konto 154000) ja RTJ 6 Kinnisvarainvesteering on maa või hoone (või osa hoonest), mida renditakse välja konsolideerimisgruppi mitte kuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõstmise eemärgil ning ükski konsolideerimisgrupi üksus ei kasuta oma põhitegevuses

3. Eve Marima Kinnisvarainvesteeringud (2) Võimalik osaliselt investeering ja osaliselt oma kasutus kui osad on eraldi võõrandatavad. Kui osad ei ole eraldi võõrandatavad siis on kogu objekt materiaalne põhivara Ümberklassifitseerimised on võimalikud kui muutub kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk

4. Eve Marima

5. Eve Marima Kinnisvarainvesteeringud (3) Arvestus nagu materiaalsel põhivaral, soetusmaksumus miinus kulum meetodil Toimus ühekordne ümberhindamine üldeeskirja 2005. a. lõpuks § 45 nõuete järgi Kinnisvarainvesteeringu kulud kajastatakse teistel kontodel kui materiaalse põhivaraga seotud kulud Kinnisvarainvesteeringu müügi korral on müügihind K 381000, müügiga seotud kulud D 381001 ja investeeringu jääkväärtus müügihetkel D 381010

6. Eve Marima Kinnisvarainvesteering - ümberhindlus Erandina on lubatud kinnisvarainvesteeringu ümberhindlus kui vara on soetatud enne 1995 aastat või puuduvad korrektsed andmed soetusmaksumuse kohta Regulaarne ümberhindlus pole lubatud Ümberhindluse atesteeritud eksperdi poolt kinnitab tegevjuhtkond Maa ümberhindlus toimub maksustamishinna järgi

7. Eve Marima Kinnisvarainvesteeringud – ümberhindlus (2) Ümberhindluses kasutatakse kontogruppi 2904, põhivara ümberhindluse reserv Ümberhinnatud väärtus loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid Netoümberhindlus antakse aruandeperioodi lõpus üle RM bilanssi

8. Eve Marima Materiaalne põhivara Arvestatakse lähtuvalt RTJ 5 (kontorühm 155) Amortisatsioon või väärtuse langus ja mahakandmine kontorühmas 611, müügist saadus kasum või kahjum kontogrupis 3811 Materiaalne põhivara-vara mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmisel või administratiivsetel eesmärkidel pikema perioodi jooksul kui 1 aasta

9. Eve Marima Materiaalne põhivara (2) Maa ja hooned, mida hoitakse renditulu teenimise eesmärgil ei ole materiaalne põhivara, vaid kinnisvarainvesteering Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumus miinus kulum meetodil Kapitaliseerimise alampiir on 30 000 krooni ( ilma käibemaksuta), v.a. maa

10. Eve Marima Materiaalne põhivara Soetusmaksumusse arvestatakse: Varaobjekti projekteerimise ja muud sarnased kulud, vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palga maksud, vara valmistamisega seotud materjali kulu ja kasutatud seadmete amortisatsioon, transpordikulud seoses vara viimisega kasutuskohta, vara asukoha ettevalmistamise kulud, vara tulevase demonteerimisega seotud hinnangulised kulud RTJ 8 järgi

11. Eve Marima Materiaalne põhivara Soetusmaksumusse ei arvestata: Koolituskulusid, lähetuskulusid, laenu intressikulu, käibemaksu ja lõivusid Kogum – kui varade maksumus eraldi on alla alampiiri ning kasulik eluiga on samaväärne, varad on kogumina kasutusel Kui põhivara komponentidel on erinev eluiga, siis kajastada eraldi objektidena ja amortiseerida vastavalt objekti elueale

12. Eve Marima Materiaalne põhivara Vahetustehingud- sarnaste objektide vahetusel tulu ja kulu ei kajastata. Erinevate objektide vahetusel loetakse saadud vara soetusmaksumuseks vara õiglast väärtust, vahe kajastatakse kasumi või kahjumina Omavalmistatud põhivara maksumuses palk ja maksukulud (kontorühma 507 kaudu), materjalid, transpordi ja muud kulud kantakse otse põhivarasse

13. Eve Marima Materiaalne põhivara –näide(1) Näide: Asutus soetab arvutustehnikat Arvuti 32 000 kr. põhivara CD-d 300 kr. kantakse kuluks Printer 4 000 kr. kantakse kuluks, lülitatakse bilansiväliselt arvestatavate objektide nimekirja Kanded soetamisel: D 155500 TP.., TT.., R01 IT seadmed 32 000 K 201010 TP.. Kohustused põhivara eest 32 000

14. Eve Marima Materiaalne põhivara- näide (2) D 551400, TP.., TT.. IT riistvara 4 300 K 201000, TP.. võlad toodete 4 300 ja teenuste eest Kanded tasumine D 201010 Kohustused põhivara eest 32 000 D 201000 Võlad toodete ja teenuste.. 4 300 K 700000 TP 014001 Siirded eelarvest 36 300

15. Eve Marima Materiaalne põhivara – näide (3) KOV müüb bilansis materiaalse põhivarana kajastatud hoone, mille soetusmaksumus oli 1,5 milj. kr. Jääkmaksumus 0,7 milj. kr., müügihind 2,0 Kanded müük: D 103010 nõue müüdud põhivara eest 2,0 K 381110 müügitulu, hooned 2,0 D 155110 hoonete kogunenud kulum 0,8 D 381112 hoone jääkmaksumus 0,7 K 155100 hoone 1,5

16. Eve Marima Materiaalne põhivara arvestuse kaardid ( digi) peavad kajastama Kasutusele võtmise aeg Soetusmaksumus Vastustav isik Inventarinumber Registrikood (kui on) Komplekti tunnus Parendused ja nende aeg Amortisatsiooni norm Kogunenud kulum ja kulumi kanne

17. Eve Marima Materiaalse põhivara arvestus Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventuurinumbrita, kantakse peale inventarinumber (kleepimise, graveerimise, vms teel), mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile. .

18. Eve Marima Materiaalse põhivara arvestus Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust, et tagada sihtfinantseerimise kandmine tuluks põhivara kasuliku eluea jooksul (üldeeskirja § 27 ainult kasumit teenivad ). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus

19. Eve Marima Materiaalne põhivara- amortiseerimine Amortiseerimine- üldjuhul lineaarne meetod Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui kulumit Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseeritakse edasi Kui kasutusest eemaldatakse lõplikult, kantakse bilansist välja või kajastatakse netorealiseerimismaksumuses varude all

20. Eve Marima Materiaalne põhivara- amortiseerimine

21. Eve Marima Materiaalne põhivara- ümberhindlus Erandina lubatud enne 1995 aastat soetatud varale ja varale millel puuduvad andmed soetusmaksumusest Regulaarne ümberhindlus pole lubatud Ümberhindluse teeb atesteeritud ekspert, kinnitab juhtkond Maa ümberhindlus toimub maksustamishinna järgi Kasutatakse kontogruppi 2904, põhivara ümberhindluse reserv

22. Eve Marima Materiaalne põhivara – ümberhindlus (2) Ümberhinnatud väärtus loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja kulum elimineeritakse, vastaskontodeks grupp 2904 Neto ümberhindlus antakse aruandeperioodi lõpus üle RM bilanssi Põhivara ümberhindlus õiglasesse väärtusesse pidi olema läbiviidud hiljemalt 31.12.2005., edaspidi erandid.

23. Eve Marima Materiaalne põhivara ümberhindlus-näide (1) Näide: Koolihoone eelmise sajandi algusest on bilansis soetusmaksumusega 3 milj. kr. ja jääkväärtusega 1 milj. kr. Juurdeehitus, mis anti RRK-le üle 2006 aastal, ümberkorralduste ja restruktueerimise käigus leiab kajastamist bilansiväliselt kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumusest. RRK viib läbi hindamise kinnisvara spetsialistide poolt, mille tulemusena selgub koolihoone väärtus 8 milj. kr., juurdeehituse õiglane väärtus 20 milj. kr.

24. Eve Marima Materiaalne põhivara-ümberhindlus näide (2) Juurdeehitus: D 155100 hooned soetusmaksumuses 20 K 290400 ümberhinnatud soet. maksumus 20 Koolihoone D 155100 hooned soetusmaksumus 8 K 290400 ümberhinnatud soet. maksumus 8 D 290401 mahakantud jääkväärtus 1 K 155100 hooned soetusmaksumuses 3 D 155110 hoonetele kogunenud kulum 2

25. Eve Marima Materiaalne põhivara erisused Ei ole kohustuslik jälgida põhivara kapitaliseerimise alampiiri ega arvestada kulumit - avalikes raamatukogudes ( põhitegevus) - Kunstiväärtused, museaalid mille väärtus ei vähene - Maa Ei amortiseerita, väärtuse langusel ( hävimine, kadumine, kahjustumine) viiakse läbi allahindlus, või mahakandmine

26. Eve Marima Materiaalne põhivara- erisused( järg) Ei amortiseerita - maa Keelpillid ( erandjuhtudel) Ilma püsiva väärtuseta kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjektid ja väljavahetamisele kuuluvad muuseumieksponaadis amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul

27. Eve Marima Materiaalne põhivara- parendused, remont ja hooldus Kapitaliseeritakse kui : pikendab järelejäänud kasulikku tööiga ja Tõstab kvaliteeti või tootmise potentsiaali üle esialgse taseme, mitte ainult ei taasta seda Maksumus vähemalt 30 000 krooni - Varaobjektile tehtud parenduse arvelevõtmisel määratakse objektile uus eluiga, lähtudes tehtud parenduste mahust

28. Eve Marima Parendused, remont ja hooldus Ei kapitaliseerita kui: -taastamise eemärgil on teostatud remondi- ja hoolduskulud parendustega kaasnevaid demonteerimis- ja lammutuskulusid

29. Eve Marima Materiaalne põhivara- väärtuse langus Allahindlus viiakse läbi väärtuse langusel: osaline või täielik demonteerimine Lammutamine Hävimine Kahjustumine Kadumine Allahindlus kajastatakse koos amortisatsiooniga

30. Eve Marima Vara väärtuse langus (2) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga aastainventuuri ajal.

31. Eve Marima Materiaalne põhivara- väärtuse languse tühistamine- näide Näide: Asutus soetas põhivara 100 000 krooni eest, 01.01.2007., jaan. 2008 selgus. Et vara väärtus on 50 000 krooni. Amortisatsiooni arvestati 20%. Aasta hiljem selgus, et vara väärtus on tõusnud ja otsustati varasem allahindlus tühistada. Kui allahindlust poleks toimunud oleks vara bilansiline maksumus kaks aastat hiljem 60 000, ( - 20 % kummalgi aastal 100 000 kroonist)

32. Eve Marima Materiaalne põhivara- allahindluse tühistamine- näide Vara jääkmaksumus aasta pärast allahindlust on 37 500, seda eeldusel, et pärast allahindlust oli amortisatsioon 25% 12 500 50 000- 12 500= 37 500; Allahindlust saame tühistada summas: 60 000-37 500= 225000 Seega saame tühistada allahindlust nii, et vara maksumus ei ületa esialgse soetusmaksumuse baasil leitud arvestuslikku jääkväärtust ( 60 000)

33. Eve Marima Materiaalne põhivara- mahakandmine Põhivara kantakse maha kui: - põhivara ei eksisteeri (kadunud, hävinud) - mahakandmise otsuse alusel enne utiliseerimist või hävitamist - põhivara komplekt, vähendatakse komplekti soetusmaksumust mahakantavate varade eeldatava soetusmaksumuse võrra Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas “Riigivaraseadusega”. Põhivarade mahakandmised kinnitab tegevjuhtkond

34. Eve Marima Materiaalne põhivara- mahakandmine- näide Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks ( kontorühm 611, 613) Näide: RKK bilansis olev bürooinventar kogumist soetusmaksumusega 30 000 kr. ja jääkmaksumusega 10 000 kr. Otsustati maha kanda kui mitte kasutatav.

35. Eve Marima Materiaalne põhivara- mahakandmine- näide (2) Raamatupidamises tehakse mahakandmisakti alusel kanded: D 611605 muu põhivara amortisatsioon 10 K 155605 muu amortiseeritav põhivara 30 D 155615 muule amortiseeritavale põhivarale kogunenud kulum 20

36. Eve Marima Põhivara müük Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üle antud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi. Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 ja 3813 (va siirete korral).

37. Eve Marima Põhivara tasuta võõrandamine Riigi, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelist põhivara tasuta võõrandamist mis toimub vastavalt Riigivaraseadusele, kajastatakse mittesihtotstarbelise finantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas

38. Eve Marima Riigivara müügist laekunud tulud ja müügiga seotud kulude hüvitamine Riigivara võõrandamise kord //RT I 1995,22,327 p 75 on aluseks kulud, mida saab valitseja otsusel müügisummast maha arvata, peavad ületama osavõtumaksudest laekunud summat. See tähendab, et kui osavõtumaksud katavad müügikulud, ei saa müügikulusid müügisummast tagasi taotleda

39. Eve Marima Immateriaalne põhivara Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis ainult siis kui : - vara on RRK poolt kontrollitav - on tõenäoline, et RRK saab objekti kasutamisest tulevikus tulu või hoiab kokku kulusid; - vara soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav

40. Eve Marima Immateriaalne põhivara Kapitaliseerimise alampiir on 30 000 Immateriaalset põhiavara kajastatakse soetusmaksumus miinus kulum meetodil Immateriaalset põhivara pole lubatud ümberhinnata Näide: tarkvara soetus hinnaga 2 milj. kr. D 156000 Tarkvara soetusmaksumus 2 milj. kr. K 201010 võlad hankijale põhivara eest 2 milj. kr.

41. Eve Marima Lõpetamata ehitus ja muud etapiviisilised soetused Kasutatakse kontot 155910 materiaalse põhivara etapiviisilisteks soetusteks Konto 156910 immateriaalse põhivara etapiviisilisteks soetusteks Kapitaliseerimise põhimõtted samad kui tavalisel põhivara soetusel Amortiseerimine alates kasutusele võtmisest

42. Eve Marima Ettemaksed põhivara eest Ettemaksed materiaalse põhivara eest konto 155920 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest konto 156920 - kajastatakse esmaselt vastava ettemaksu summa ülekandmisel kui ettemaks on suurem kui 30 000 - ettemaks põhivara eest kajastatakse varana kui vara on üleantud asutuse kasutusse - tehtud ettemaksete saldosid tuleb perioodiliselt inventeerida

43. Eve Marima Bioloogilised varad RTJ 7 järgi Taimed ja istandused ( 157 000) Mets ( 157010) Loomad ( 157020) Ettemaksed bioloogiliste varade eest (157090) Alampiir 30 000, kogumina käsitlus lubatud Tulud, kulud, amortisatsioon ja allhindlused – kontorühm 614

44. Eve Marima Bioloogilised varad ( 2) Kajastamine õiglase väärtuses kui õiglase väärtuse hindamiseks on võimalik kasutada usaldusväärseid meetodeid Kui õiglase väärtuse hindamine pole võimalik, kuna kasvatamine ei toimu müügiks, kajastamine soetusmaksumus- kulum ja allahindlused Kui bioloogiliste varade õiglast väärtust pole võimalik hinnata ja soetusmaksumus pole teada kajastatakse nullväärtuses

45. Eve Marima Bioloogilised varad (3) Riigimetsa hindab õiglasesse väärtusesse Riigimetsa Majandamise Keskus ja võtab arvele Keskkonnaministeerium Maavarade ja muude mittearendatavate bioloogiliste ressursside kohta puudub usaldusväärne hinnang varade õiglase väärtuse osas, siis kajastatakse bilansiväliselt ( konto 912000)

46. Eve Marima Bioloogilised varad (4) RRK soetab ostab matsakinnistu. Hinnanguliselt moodustab kinnistu väärtusest 10% maa ja 90 % mets, soetus- maksumus kokku 100 milj. kr. D 157010 mets 90 D 155000 maa 10 K 700000 siirded eelarvest 100

47. Eve Marima Bioloogilised varad ( 5) Toimub kasvava metsa väärtuse uus hindamine selgub, et õiglane väärtus on 95 milj. kr. D 157010 mets 5 K 614010 bioloogiliste varade väärtuse muutus 5 Maa kajastatakse jätkuvalt soetusmaksumuses Mets raiuti ja müüdi 100 milj. eest

48. Eve Marima Bioloogilised varad (6) D 71001 siirded eelarvesse 100 K 381410 Tulu metsa müügist 100 D 381412 Müüdud metsa jääkväärtus 95 K 157010 Mets 95

49. Eve Marima Riigi omandis oleva vara kasutust reguleerib Riigivara seadus Seaduse ülesanne – kindlaks määrata riigi omandis oleva vara valitsejad ja riigivara valitsemise alused. Riigi vara – riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Uus Riigivara seadus jõustus 01.01.2010.a. Riigivara register lõpetab tegevuse, asendamine riigikinnisvara registriga

50. Eve Marima Riigivara kasutamine Riigivara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks, 2) riigivõimu teostamise otstarbeks, 3) tulu saamiseks.

51. Eve Marima Riigivara võib võõrandada, kui: - vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks; - vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, riigivõimu teostamise ja tulu saamise otstarbeks; - vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks;

52. Eve Marima Riigivara võib võõrandada vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; vara on vajalik välisriigile kinnisasjana diplomaatiliste, konsulaar- või kaubandusesinduste tarbeks; võõrandamine on ettenähtud seadusega või toimub kohtuotsuse alusel

53. Eve Marima Riigivara võõrandamise kord Kord reguleerib riigivara registrisse kantud või sinna kandmisele kuuluva, samuti riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva 50 000 või suurema kui 50 000 kroonise soetusmaksumusega riigivara võõrandamist. Kord ei reguleeri riigile kuuluvate aktsiate ja muude väärtpaberite võõrandamist. Võõrandamise all mõistetakse riigivara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse.

54. Eve Marima Riigivara müügi otsustab: valitsusasutuste valitsemisel oleva kinnisvara puhul – Vabariigi Valitsus Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Riigikogu valitsemisel oleva kinnisvara puhul – Riigikogu komisjon - Riigile kuuluva vallasvara puhul – riigivara valitseja Riigivara võõrandamise algatajaks võib olla riigivara valitseja või volitatud asutus.