1 / 62

Raamatupidamise algõpetus 1

Raamatupidamise algõpetus 1. Kristi Suppi 2013. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast, peeti näiteks toiduvaru arvestust. Parimaks lahenduseks oli andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine.

tegan
Download Presentation

Raamatupidamise algõpetus 1

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Raamatupidamisealgõpetus 1 Kristi Suppi 2013

  2. Raamatupidamisealgtõed pärinevad väga ammusest ajast, peeti näiteks toiduvaru arvestust. Parimaks lahenduseks oli andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Rosetta kivi on aastast 196 eKr pärinevate raidkirjadega basaltplaat, mille leidsid 1799 Egiptusest Rashidi (Rosetta) linna lähedalt Prantsuse ohvitserid. http://et.wikipedia.org/wiki/Rosetta_kivi

  3. Juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm.

  4. Võla tasumisel harutati sõlm lahti või kustutati puutükilt märge.Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid.

  5. Vana-Kreeka teadlast Aristotelest (384 – 322 eKr) on nimetatud majandusteooria vanaisaks, tema süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele.

  6. Luca Paccioli (1446/7 – 1517), matemaatikust frantsiskaani munk, koostas 1494. aastal teooriaõpiku „Traktaat kontodest ja kirjenditest“, kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat

  7. Raamatupidamine on olnud ja jääb ka edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. • Meie tänapäevane raamatupidamisarvestuse korraldamine võeti Eesti Vabariigis teravdatud tähelepanu alla 1994. aastal, kui võeti vastu „EV Raamatupidamise seadus“, veel uuem versioon võeti kasutusele 2003. aastal.

  8. Huvitavaid fakte: • Arvepidamine sai alguse Lähis-Idast 10 000 – 8 000 aastat eKr. • Egiptuses peeti juba 3 400 aastat e.Kr arvet vangide, veiste ja kitsede kohta. • 5 000 - 3 000 aastat eKr leiti Lähis-Idast savitahvlid, millele oli tehtud kiilkirjas märkmeid, mis sümboliseerisid raha. • Umbes 4 600 aastat tagasi leiutati Hiinas kuulikestega arvelaud. • Maailma vanim seadustekogu – Hammurapi seadustekogu (koodeks), pärineb 18.sajandist eKr.

  9. Kes iganes ostis midagi ilma lepingu ja tunnistajateta, oli varas ja pidi hukatama (Hammurapi koodeks). • Säilinud papüürustelt saab välja lugeda, et Egiptuses oli kõrgel järjel krediidindus (laenu andmine) • Pacioli arvates pidi edukal kaupmehel olema kolm asja: 1. piisav hulk raha või võimalus saada krediiti; 2. head raamatupidajad; 3. hea raamatupidamise süsteem.

  10. Mis on konto? • Rajades firmat, on vajalik koguda algkapital ja seda raha nimetatakse ettevõttes omakapitaliks, kuna raha kuulub ettevõtte loonud isikutele ja on antud ettevõtte käsutusse. • Selleks avatakse konto, mida võiks võrrelda “sahtlikesega”, kuhu paneme midagi hoiule või märkmikulehega, kuhu kirjutame meelespidamiseks vajalikke arve üles.

  11. Lepime kokku, et edaspidi nimetame raamatupidamisega tegelevat inimest raamatupidajaks, olgugi, et väikeettevõttes võib arvepidamisega tegeleda näiteks juht ise, kuigi ta ei pruugi omada raamatupidaja kutset. http://www.teenus.info/kasutaja/annag

  12. Millisel kujul raamatupidaja kontosid peab, see sõltub ettevõte võimalustest. Ettevõte, kus rahalised võimalused lubavad soetada raamatupidamisprogrammi, tehakse seda seal ehk võetakse programmis kasutusele esimene - omakapitali konto. • Kui raamatupidaja peab arvestust, omamata vastavat programmi, siis saab tabeleid koostada arvutis Microsoft Exceli abil. Esineb ka veel käsitsi tehtud tabeleid.

  13. Omakapitali kontolekirjutatakse üles vastav summa, mis on laekunud (mida omanikud pangaarvele maksid). • Esmalt räägime kahekordse kirjendamisegatekkepõhisest raamatupidamisest, kassapõhise raamatupidamise juurde jõuame hiljem.

  14. Mis on TEKKEPÕHINE? • Kirja pannakse tehing (tegevus, mis toimub) just selle kuupäevaga, kui ta toimub. Täna makstakse raha arvelduskontole pangas – tänase kuupäevaga kirjutame ka üles. • Mis on KAHEKORDNEkirjendamine?

  15. Kirja pannakse (kirjendatakse) tehing KAHELE KONTOLE: omanikud andsid raha ettevõtte käsutusse – kirja läks see OMAKAPITALIkontole, et pidada arvet, kui palju on ettevõttes omakapitali. • Aga kuhu see raha laekus? Tegelikult laekus raha ARVELDUSKONTOLE – nüüd tuleb see üles kirjutada. • Avame veel ühe konto – arvelduskonto pangas x (ettevõttel võib hiljem olla erinevates pankades kontosid, et lihtsustada arveldusi klientidega) ja paneme sinna kirja, kui palju raha laekus.

  16. Kas konto ongi nii lihtne? • Eelnevalt vaatasime, et omakapitaliks laekunud (panka makstud) summa kirjutatakse arvelduskontole üles, aga kuidas kirjutada üles, kui arvelduskontolt peab mõne summa välja maksma? Konto Laekunud summad Väljamakstud summad

  17. Selleks on kontod jagatud kaheks pooleks: • Konto vasakut poolt nimetatakse DEEBET pooleks • (Sõna on tulnud ladinakeelsest sõnast `debet` - mis tõlkes on “ta võlgneb”) • Konto paremat poolt nimetatakse KREEDITpooleks • (Ladinakeelsest sõnast `credit` - mis tõlkes on “ta usaldab”) • Kõige ülevaatlikum on konto joonistada ristikese kujulisena (kõnekeeles “konto rist”)

  18. Kontod pearaamatus: • Pearaamatus on nelja tüüpi kontosid: vaatleme neist esialgu kahte – AKTIVA kontod ja PASSIVA kontod. AKTIVA - vara PASSIVA – võlad, kohustused ja omakapital.

  19. AKTIVA KONTO ARVELDUSKONTO (raha ettevõtte pangaarvel on vara) DEEBET KREEDIT Aktiva kontol arvestatakse Kreedit poolel vähenemised suurenemist deebet poolel (väljamaksed) (raha laekumine) • PASSIVA KONTO OMAKAPITALI KONTO (raha on omanikele kuuluv, seega ettevõtte jaoks kohustus) DEEBETKREEDIT Deebet poolel vähenemised Kreedit poolel suurenemised (võlg või kohustus väheneb) (- omakapitali, võla, kohustuse)

  20. Meenutame, et ettevõtet luues kandsid omanikud omakapitali jaoks raha arvelduskontole, raamatupidaja kirjutab selle üles (ehk teeb KANDE) järgmiselt: • Deebet Arvelduskonto • (ehk sissemakstud summa ulatuses suurenes ARVELDUSKONTOL DEEBET pool) Samaaegselt suurenes ettevõtte kohustus omanike ees, st, et kui ettevõte lõpetab oma tegevuse, peab ta vastava summa omanikele tagasi maksma – seega suureneb OMAKAPITALI kontol KREEDIT pool, kanne: • Kreedit Omakapital

  21. Kirjutame need kaks eelnevat ülestähendust ühele reale kokku ja me saame LAUSENDI: • Deebet Arvelduskonto Kreedit Omakapital Kuldne reegel, mis ongi tegelikult raamatupidamise loogika aluseks: LAUSEND saab olla alati VAID selline, et tehing kirjendatakse ühe valitud konto deebet- ja teise valitud konto kreedit poolele – DEEBET (konto nimi) – KREEDIT (konto nimi)

  22. Iga tehingu puhul peab tuvastama, MIDA selle tehinguga tehti, vastavalt sellele valitakse kaks ainuõiget kontot, kuhu andmed kanda. • Edasi tuleb mõelda, et MILLIST liiki valitud kontod on – kui üks neist on näiteks aktiva konto ja tegemist on suurenemisega (raha laekumine, laovaru suurenemine jne), pannakse see deebet poolele kirja. • Nüüd jääb vaid üle tolle teise valitud konto kreeditisse sama summa kirja panna.

  23. Konto valik sõltub sellest, millised tehingud ettevõttes rahade või dokumentidega toimuvad (neid hakkame järjest vaatama). • Siit: mingil juhul ei ole võimalik, et summad kantakse mõlemale valitud kontole deebet poolele või mõlemale kontole kreedit poolele! • Raamatupidajad nimetavad konto deebet poolele summade kandmist debiteerimiseks ja kreedit poolele kandmist krediteerimiseks.

  24. PÄEVARAAMAT on dokument, kus raamatupidaja lausendid koostab ja seal kajastuvad tehinguid kuupäevalises järjekorras. • Milline näeb välja kanne päevaraamatus, kui OÜ osanikud on kandnud ettevõtte asutamiseks arvelduskontole 2 500 eurot omakapitaliks? • Deebeti veergu märgitakse konto, mille deebetpoolele kanne tehakse ja kreediti veergu konto, mille kreeditpoolele kanne tehakse. Jk.nr. Kuupäev Tehingu kirjeldus Deebet Summa Kreedit Summa 1 11. okt. Omakapitali sissemaks Arveldus- 2500 Oma- 2500 konto kapital

  25. Nüüd, kus tehing (omakapitali sissemakse) on kirjendatudPÄEVARAAMATUS, kantaksegi selle alusel vastavad summad kontodele, mis on “väljajoonistatud” PEARAAMATUS. Seega pearaamatus näeme liikumisi igal kontol eraldi, päevaraamatus käibeid päevade kaupa.

  26. Mis on bilanss? • Bilanss on ettevõtte aktiva(varade) ja passiva (võlgade, kohustuste ja omakapitali) seis ühel ajahetkel. • Seega on käesoleval ajahetkel ettevõttel Omakapitali 2 500 eurot ja see asub pangas, Arvelduskontol (2 500 eurot). • Seda raha saab ettevõte kasutama hakata.

  27. See siin on algbilanss, mis võib juba järgmisel hetkel muutuda, kui tekivad järgmised tehingud. • Tehingud võivad olla seotud rahalise liikumisega, aga olla ka ainult dokumenditehingud – näiteks välja arvestatud palk, mis ei ole veel välja makstud. Palgaarvestus on ka tehing. • Bilanss peab alati olema tasakaalus (A = P)

  28. Muutunud bilanss • Algselt, et ettevõtte asutamisel tõendada algkapitali olemasolu, peab raha olema arvelduskontol. Enamus tehinguid tänapäeval tehakse panga kaudu, suures osas internetipanga teenuseid kasutades, aga ikka on vahel vaja sularaha mõningate kulutuste tegemiseks.

  29. Ettevõttes otsustatakse võtta pangast välja 100 eurot ja tuua see kassasse. Nüüd tuleb kasutusele võtta järgmine konto nimega KASSA. • Arvelduskonto vähenes 100 euro võrra (kanne kreedit poolele) ja Kassa konto suurenes 100 euro võrra (kuna Kassas olev raha on samuti vara, tehakse sissetuleku kanne Kassa deebet poolele).

  30. Antud näites rahalist muutust ei toimunud, toimus vaid varade ümberpaiknemine. • Kui mingil ajaperioodil (enamasti üks kuu) rohkem tehinguid ei ole toimunud, nimetatakse seda antud perioodi lõppbilansiks. • Bilanss on finantsaruanne, mis näitab hetkeseisu!

  31. Ülesanne • Valmistame ette Exceli programmis päevaraamatu ja tee esimesed kaks kannet, mida juba vaatlesime

  32. Ülesanne: palun koosta järgmisele tehingule lausend päevaraamatusse ja tee kanne pearaamatusse – omanike ring sai juurde uue liikme, kes tasus arvelduskontole oma osaku eest 500 eurot. • Kas Sinu uus lõppbilanss võrdub? Kas kummalegi poolele saadud summa on 3 000 eurot? • Milline näeb välja konto kui kandeid on kogunenud rohkem ja kuidas kokkuvõtted tehakse?

  33. Ülesanne – pearaamatu ettevalmistamine

  34. PERIOOD– tavaliselt üks kalendrikuu, mille jooksul midagi ettevõttes toimub. Kuu lõpul võetakse aktivakontode puhul algsaldo, liidetakse deebetkäive ehk kõik mis on juurde tulnud selle kuu jooksul ja lahutatakse kreeditkäive - see, mis on kuu jooksul vähenenud ning saadakse lõppsaldo, mis jääb enamasti (eranditega, mida vaatame hiljem – klientide ettemaksed näiteks) deebet poolele. • AS + DK – KK = LS

  35. Loogika selles, et vara ei saa ju minna miinustesse – sel juhul teda lihtsalt ei ole ja tuleb võtta laenu. • Mõelge oma rahakotile: seal kas on raha või ei ole, aga „miinusmärgiga“ rahatäht sahtlis? Saldo ehk jääk, mis saadakse kuu lõpuks, jääb järgmise kuu algsaldoks. • Kui ikka 31. jaanuari päeva lõpuks on rahakotis 10 eurot, siis on ta seal ka 1.veebruari esimestel minutitel ja ta tuleb nüüd arvesse võtta kui veebruari algsaldo, millele hakkate juurde liitma veebruaris sissetulevat ja maha lahutama väljaminevat.

  36. Teistel kontodel toimib kõik sama loogika järgi (rahakoti näide), ainult me ei saa seda väljendada sõnadega, et „ostes hoone, tuli ta meile sisse / laekus “… • Sel juhul võetakse deebetis arvele hoone väärtus, vara suureneb, ja kui müüakse ära, siis kandes summa kreedit- ehk miinuspoolele väheneb vara väärtus ja seda hoonet enam bilansis arvel ei ole.

  37. Eelnev näide oli arvestuspõhimõtte selgitamiseks, mitte see, et hooneid sama hinnaga muudkui ostetakse-müüakse. • Tegelike selliste kinnisvaratehingute puhul ei ole sugugi hind sama ja siis tulevad mängu juba tulu-kulu kontod, millest kohe juttu tuleb, aga „maha kantakse“ ta bilansist küll.

  38. Passiva kontodelon arvestus vastupidine - suurenemist arvestatakse kreeditis, sest see on „+“ - pool, vähenemist deebet poolel, selle lahutame, ning saldo jääb üldjuhul kreedit poolele.

  39. Bilansikontod ja teised kontod • Bilansi kontodelt näeme, kui palju on ettevõttes ühel ajahetkel vara (aktivaid) ja millistest allikatest (passiva) see vara on ettevõttesse tulnud. • Siit: laene, kohustusi ja omakapitali nimetatakse ettevõtte varade katteallikateks.

  40. Töötav ettevõte tegutseb pidevalt: ostab materjale, töövahendeid ja muud vajalikku - see on ettevõtte jaoks KULU. • Kui ettevõte toodab midagi või osutab teenust ja müüb seda, siis saab ta TULU. • TULU – KULU = KASUM (kui tulu on suurem kui kulu)

  41. TULU– KULU = KAHJUM (kui tulu on väiksem kui kulu) • Omanikud annavad oma raha ettevõtte käsutusse (ostavad aktsiaid või osakuid), et see raha hakkaks kasumit teenima. Seega võlgneb ettevõte kasumi oma omanikele. Igal omanikul on õigus saada oma osa kasumist – väljamakstavat osa kasumist nimetatakse dividendiks. • Kui ettevõte on kahjumis, siis vähendab see omanike raha (omakapitali), mida nad on ettevõttele usaldanud.

  42. Pearaamatus on peale bilansikontode (aktiva- ja passivakontode) veel kahte tüüpikontosid, mille põhjal tehakse teine, ettevõtte jaoks oluline aruanne. • Aruanne, kus arvestatakse jooksvalt kokku ettevõtte tuludja kulud, nimetatakse kasumiaruandeks.

  43. Kasumiaruanne • Kasumiaruanne koosneb TULUKONTODEST ja KULUKONTODEST. • Näide: Ettevõte ostab materjali. Õmblusega tegeleva ettevõtte puhul võib see olla riie. See on KULU. • Raamatupidaja teeb lausendi: Deebet (mingi kulu konto) Kreedit RAHA KONTO

  44. Millise konto deebetisse antud näite puhul vastava summa kirjutame? • Me ju kulutasime raha? • Raha vähenemist arvestatakse kreeditis! • Tuleta meelde, mis oli lausend (ühe konto Deebet, teise konto Kreedit)! • Järeldus, kuldse reegli järgi – KULUKONTODELarvestame kulutusi DEEBET poolel.

  45. Võtame kasutusele uue konto: MATERJALIKULU DEEBET KREEDIT Kulude suurenemist arvestatakse deebetis

  46. Kulu- ja tulukontode puhul ei arvestata nii nagu bilansikontode puhul, et AKTIVA ehk vara kontodel väheneb kreedit pool – võiks ju arvata nii, sest kulutamine on vara vähenemine, aga STOPP! Kulutuste tegemine seondub tõesti raha hulga (aktiva) vähenemisega ettevõttes, SEEGA tulude ja kulude kontodel arvestamise puhul kehtib lausendi loogika: RAHA väheneb kreedit poolel, järelikult – KULU saame arvestada kulukonto deebet poolel.

  47. Ja vastupidi... • Valmistoote müüb ettevõte tarbijale ja saab tulu. Ostja maksab raha ettevõttele. • RAHA kontol suureneb deebet pool, niisiis tehakse lausend: Deebet RAHAKONTO Kreedit TULUKONTO

More Related