1 / 13

Tasuta kõrghariduse võimalikkus Eestis?

Tasuta kõrghariduse võimalikkus Eestis?. Tauno Õunapuu Mainori Kõrgkool. KKKK. Kes peaksid kõrgharidusele ligi pääsema? Kes otsustab mida ja kuidas õpetada? Kes oskab mõõta kõrghariduse kvaliteeti ? Kes peaks kõrghariduse eest maksma ?. Mis on kõrgharidus?. Mis on kõrgharidus?.

orsin
Download Presentation

Tasuta kõrghariduse võimalikkus Eestis?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tasuta kõrghariduse võimalikkus Eestis? Tauno Õunapuu Mainori Kõrgkool

  2. KKKK Kes peaksid kõrgharidusele ligi pääsema? Kes otsustab mida ja kuidas õpetada? Kes oskab mõõta kõrghariduse kvaliteeti? Kes peaks kõrghariduse eest maksma?

  3. Mis on kõrgharidus?

  4. Mis on kõrgharidus? Keskharidusebaasilomandatavteaduslikulekäsitluselerajanevharidus, midatõendabvastavlõpudokument (EV Ülikooliseadus)

  5. Mis on kõrgharidus? • Higher education is education provided by universities, vocational universities, community colleges, liberal arts colleges, technical colleges, and other collegial institutions that award academic degrees, such as career colleges. • A university is an institution of higher education and research, which grants academic degrees in a variety of subjects.

  6. Kes peaksid kõrgharidusele ligi pääsema? 1. Kõrgharidus on universaalne haridustase. Arenenud riikides omandab kõrghariduse üle 50 protsendi eagrupist, kõrgharidusega inimeste osakaalust elanikkonnas sõltub üha rohkem  ühiskonna arengu- ja innovatsioonivõime. 3. Õiglase juurdepääsu tagamine. Kõigile võimekatele õppuritele luuakse võimalus kõrgkooli pääsemiseks nende elukohast, majandusoludest või erivajadustest sõltumata. Riigi ja avaliku sektori ülesanne on õiglase juurdepääsu tagamine, kus ainsaks valikukriteeriumiks võimekus ning valmisolek hariduse omandamiseks.

  7. Kes otsustab mida ja kuidas õpetada? 4. Õppurikeskne haridus. Kõrghariduskorraldus muutub õppurikesksemaks – õppurite ootustest, vajadustest ja eelistustest on saanud kõrgharidussüsteemi nurgakivi. Informeerimise ja kutsenõustamise kaudu ühitatakse õppurite eelistused ühiskonna ja tööturu vajadustega. 6. Riiklik regulatsioon ja õppeasutuse autonoomia.Kõrghariduse riikliku regulatsiooni instrumentidena kasutatakse riiklike kvaliteedinõuete kehtestamist ja kontrolli nende täitmise üle, samuti kõrghariduse riiklikku rahastamispoliitikat. Õppe- ja teadustöö sisulistes ja korralduslikes küsimustes on õppeasutused autonoomsed, vastutades nii oma ressursside kasutamise efektiivsuse kui tegevuse tulemuslikkuse eest.

  8. Kes peaks kõrghariduse eest maksma? 5. Erasektori osalemine kulude katmisel. Kõrgharidust käsitletakse nii avaliku kui erahüvena. Ka Euroopas suureneb kõrgharidussektori rahastamisel erasektori osakaal – (osalise) õppemaksu sisseviimise viiside ja vormide üle arutleb enamik riike, mitmetes on see realiseeritud

  9. Kes oskab mõõta kõrghariduse kvaliteeti? 2. Kvaliteet määrab eelistused. Kõrgharidussektor toimib järjest enam üleilmse avatud haridusturu ja sellest johtuva konkurentsi tingimustes, hariduse kvaliteedist on saanud keskne konkurentsifaktor. Eesti huvides on pakkuda Euroopa kõrgharidusruumis konkurentsivõimelist kõrgharidust kõigis viljeldavates tegevussuundades, pürgides rahvusvahelisele tipptasemele peamistes tegevussuundades. 7. Suurenevad ootused mitmekesistuvale kõrgharidussektorile.Euroopa kõrgharidussektorile on suunatud tõsised ajaloolised ootused – just kõrgkoolid peavad olema Euroopa ajupotentsiaali aktiveerijad ja eestvedajad Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel. Samas mitmekesistuvad õppeasutuste missioonid, tegevusvormid ning sihtrühmad.

  10. Eksiarvamustest • Tasuta kõrgharidust pole olemas – keegi maksab ikka • Ei tohi segamini ajada õppeasutuse omandivormi ja rahastamismudelit • Rahastamismudelite valik on keerukam kui lihtsalt “tasuline-tasuta” • Kõrgharidus ei ole klassikaline avalik hüve • Paraku ei saa kõrgharidust ka puhtalt erahüveks pidada

  11. Tasuta kõrgharidust pole olemas - keegi maksab ikka! Avalik-õiguslike ülikoolide hariduskulutused 2007 (tuh kr)

  12. Rahastamismudelite valik on keerukam kui lihtsalt “tasuline-tasuta” • Riik tellib kõrgkoolidelt lõpetajaid • Riik tasub üliõpilase õppemaksu • Riik toetab kõrgkoolide infrastruktuuri arendamist ja teadus-arendustegevust • Riik annab õppelaenu • Igaüks vaatab ise kuidas hakkama saab Kombineeritud variandid

  13. Avalik või erahüve • Avalik hüve ehk üldkasutatavhüveon hüve, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. • Avaliku hüvise pakkumine olemasolevas koguses täiendavale  tarbijale ei too kaasa lisakulusid ei avaliku hüvise pakkujale ega ka avaliku hüvise teistele tarbijatele. • Avaliku hüvise tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teistele isikutele tarbimiseks jäävat avaliku hüvise kogust. • Tarbimiseks olev avaliku hüvise kogus on kõigi isikute jaoks sama. • Täiendavate tarbijate lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava hüviseühiku tootmiseks. • Avaliku hüvise tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada või on see liiga kulukas. • Avaliku hüvise olemasolul on seda võimalik kasutada ka neil, kes seda pole rahastanud (ei ole võimalik tarbimist välistada

More Related