Download
tervisele soodne liikumine n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Tervisele soodne liikumine PowerPoint Presentation
Download Presentation
Tervisele soodne liikumine

Tervisele soodne liikumine

250 Views Download Presentation
Download Presentation

Tervisele soodne liikumine

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Tervisele soodne liikumine Irina Gortšakova Joanna Tkatš Julia Lazojeva Ljubov Lorella Fedortšuk Stomatoloogia 1.kursus

  2. Tänapäeva tehniliselt arenev ja mugav maailm - kehalist liikumist järjest vähem • Liikumine - inimese üks esmastest eluvajadustest. • Peidame ennast - ajanappus, rahapuudus, töö -ja kodused kohustused • Soov ja tahe olemas, vajaka jääb teadmistest ja oskustest • Edasi - miks liikuda, kuidas õigesti liikuda, kui palju liikuda?

  3. Mis on liikumine ? • Liikumine on osa meie kehalisest aktiivsusest, mis tähendab tahtlikku lihaste töölepanekut, mille käigus muutub toidust saadav energia liikumisenergiaks. • Selleks, et meie keha püsiks terve ja töökorras, peab: söömisega saadav en. = kehalise aktiivsusega kulutatav en.

  4. Liikumisviisid: • Jooksmine, käimine, nt ka kepikõnd • Jalgrattasõit-koormatud enam kui üks kuuendik lihaskonnast • Tantsimine • Koristamine, nt ka lumerookimine • Aiatööd, nt riisumine, puude saagimine • Trepist üleskäimine • Ujumine • Suusatamine, uisutamine • Treeningud - poks, korvpall, sulgpall, golf, jõusaal, võrkpall jne.

  5. Miks on vaja liikuda ? • väiksem koormusetajumus mingi O2-tarbimise määra juures, sh. suurenenud vastupidavus kehalisele koormusele • suurenenud võime kasutada vabu rasvhappeid kehalise tegevuse puhul ainevahetuses – see aitab säästa glükogeeni • ainevahetuse kiirenemine– kasulik toitumise aspektist • suurenenud suure tihedusega lipoproteiinide ja vähenenud väikese tihedusega lipoproteiinide sisaldus veres • sidemete, kõõluste, liigeste ehituse ja talitluse paranemine • väiksem laktaadi produktsioon mingi hapnikutarbimise määra juures

  6. Miks on vaja liikuda ? • väiksem südame löögisagedus mingi O2-tarbimise määra (töötempo) juures • südamelihaste efektiivsuse suurenemine • südamehaigustesse haigestumise ja suremuse vähenemine • maksimaalse hapnikutarbimise ja südame minutimahu suurenemine • kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihastes • rasvumise takistumine • mõjutab soodsalt vererõhku NB!Kehakaalu langus soodustab vererõhu normaliseerumist!

  7. Kui palju liikuda? • Üldiseks soovituseks on liikuda mõõduka intensiivsusega vähemalt 30 minutit päevas • Tervislik on liikuda 30 minutit järjest või vähemalt 10-minutiliste osade kaupa. • Tähtis - liikuda regulaarselt ! • Laste ja noorte jaoks - kehaline tegevus vähemalt 60 minutit igapäevaselt.

  8. Elame liikumisvaeguse ühiskonnas • 12 tundi ööpäevas veedame istudes • Inimene on “jalgadel töötajast” muutunudkrooniliseks istujaks ja “peaga töötajaks” • Kiviajal liikus inimene päevas 20...40km, tänapäeval ~2 km Näiteks: bürootöötaja liigub päevas kõigest 500m

  9. Mis juhtub liikumisvaeguse korral? • Alanevad vaimsed võimed • Nõrgeneb tähelepanu • Tekib stress • Üleliigne kehakaal - rasvumine • Mälu muutub viletsamaks • Peaaju verevarustus nõrgeneb – pidevad peavalud

  10. Mis juhtub liikumisvaeguse korral? • Väheneb südame varujõud • Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (nt.külmetushaigusi) kui treenitud isikud – immuunsüsteem nõrgeneb • Nõrgeneb lihaste jõud, tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused, hõrenevad luud.

  11. Liikumise variandid hea tervisliku seisundi saavutamiseks: • Koormus südame terviseks: Reibas käimine vähemalt 30 minutit iga päev või 2–3 korda nädalas tund aega korraga. • Koormus kehakaalu reguleerimiseks: Jooksmine ülepäeviti, vähemalt 3–4 korda nädalas, korraga 30–45 minutit, mõõduka intensiivsusega. NB! Kui oled kehakaalu langetanud, siis pead kehalist aktiivsust võrreldes varasemaga 5–10% suurendama, et säilitada väiksem kehakaal – kergem inimene peab kalorite ärakulutamiseks rohkem liigutama.

  12. Vajaliku kehalise koormuse võib saada koos argitoimetustega, kui teed vähemalt 9000 sammu päevas • Ärgem unustagem, et sportimise asemel sobivad kõik igapäevased tegevused, mis „teevad naha soojaks“ : remondi-, metsa-, aia-, koristustööd, kõndimine jne.

  13. Mõned lihtsad soovitused, kuidas koguda need minimaalselt vajalikud minutid liikumist: • Kasutage lifti asemel treppi • Käige ülikoolis ja poes jalgsi või jalgrattaga • Kui sõidate autoga, parkige auto sihtkohast kaugemale • Harrastage aiatööd, lume rookimist, koristamist jms. Kes tahab olla kehaliselt aktiivne, leiab neid võimalusi veelgi  IGASUGUNE LIIKUMINE ON PAREM KUI TÄIELIK PASSIIVSUS.

  14. Ärge unustage! • Regulaarse liikumisega alustada ei ole kunagi liiga vara ega liiga hilja • Liikuda pole võimalik tagavaraks ega tagantjärele OLGEM AKTIIVSE ELUVIISIGA!

  15. Kasutatud kirjandus • http://www.trimm.ee/article/liikumise-tahtsus-tervisele • http://raulpage.org/koolitus/tervisedendus.pdf • http://www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf • http://www.kaimekoos.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=42 • http://www.terviseleht.ee/200111/11_syda.php • http://www.valgamv.ee/web/doc/Tervis/MoonikaViigim%C3%A4e.pdf

  16. T ä n a m e t ä h e l e p a n u e e s t!