1 / 16

Tervisele soodne liikumine

Tervisele soodne liikumine. Irina Gortšakova Joanna Tkat š Julia Lazojeva Ljubov Lorella Fedortšuk Stomatoloogia 1.kursus. Tänapäeva tehniliselt arenev ja mugav maailm - kehalist liikumist järjest vähem Liikumine - inimese üks esmastest eluvajadustest .

odetta
Download Presentation

Tervisele soodne liikumine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tervisele soodne liikumine Irina Gortšakova Joanna Tkatš Julia Lazojeva Ljubov Lorella Fedortšuk Stomatoloogia 1.kursus

  2. Tänapäeva tehniliselt arenev ja mugav maailm - kehalist liikumist järjest vähem • Liikumine - inimese üks esmastest eluvajadustest. • Peidame ennast - ajanappus, rahapuudus, töö -ja kodused kohustused • Soov ja tahe olemas, vajaka jääb teadmistest ja oskustest • Edasi - miks liikuda, kuidas õigesti liikuda, kui palju liikuda?

  3. Mis on liikumine ? • Liikumine on osa meie kehalisest aktiivsusest, mis tähendab tahtlikku lihaste töölepanekut, mille käigus muutub toidust saadav energia liikumisenergiaks. • Selleks, et meie keha püsiks terve ja töökorras, peab: söömisega saadav en. = kehalise aktiivsusega kulutatav en.

  4. Liikumisviisid: • Jooksmine, käimine, nt ka kepikõnd • Jalgrattasõit-koormatud enam kui üks kuuendik lihaskonnast • Tantsimine • Koristamine, nt ka lumerookimine • Aiatööd, nt riisumine, puude saagimine • Trepist üleskäimine • Ujumine • Suusatamine, uisutamine • Treeningud - poks, korvpall, sulgpall, golf, jõusaal, võrkpall jne.

  5. Miks on vaja liikuda ? • väiksem koormusetajumus mingi O2-tarbimise määra juures, sh. suurenenud vastupidavus kehalisele koormusele • suurenenud võime kasutada vabu rasvhappeid kehalise tegevuse puhul ainevahetuses – see aitab säästa glükogeeni • ainevahetuse kiirenemine– kasulik toitumise aspektist • suurenenud suure tihedusega lipoproteiinide ja vähenenud väikese tihedusega lipoproteiinide sisaldus veres • sidemete, kõõluste, liigeste ehituse ja talitluse paranemine • väiksem laktaadi produktsioon mingi hapnikutarbimise määra juures

  6. Miks on vaja liikuda ? • väiksem südame löögisagedus mingi O2-tarbimise määra (töötempo) juures • südamelihaste efektiivsuse suurenemine • südamehaigustesse haigestumise ja suremuse vähenemine • maksimaalse hapnikutarbimise ja südame minutimahu suurenemine • kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihastes • rasvumise takistumine • mõjutab soodsalt vererõhku NB!Kehakaalu langus soodustab vererõhu normaliseerumist!

  7. Kui palju liikuda? • Üldiseks soovituseks on liikuda mõõduka intensiivsusega vähemalt 30 minutit päevas • Tervislik on liikuda 30 minutit järjest või vähemalt 10-minutiliste osade kaupa. • Tähtis - liikuda regulaarselt ! • Laste ja noorte jaoks - kehaline tegevus vähemalt 60 minutit igapäevaselt.

  8. Elame liikumisvaeguse ühiskonnas • 12 tundi ööpäevas veedame istudes • Inimene on “jalgadel töötajast” muutunudkrooniliseks istujaks ja “peaga töötajaks” • Kiviajal liikus inimene päevas 20...40km, tänapäeval ~2 km Näiteks: bürootöötaja liigub päevas kõigest 500m

  9. Mis juhtub liikumisvaeguse korral? • Alanevad vaimsed võimed • Nõrgeneb tähelepanu • Tekib stress • Üleliigne kehakaal - rasvumine • Mälu muutub viletsamaks • Peaaju verevarustus nõrgeneb – pidevad peavalud

  10. Mis juhtub liikumisvaeguse korral? • Väheneb südame varujõud • Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (nt.külmetushaigusi) kui treenitud isikud – immuunsüsteem nõrgeneb • Nõrgeneb lihaste jõud, tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused, hõrenevad luud.

  11. Liikumise variandid hea tervisliku seisundi saavutamiseks: • Koormus südame terviseks: Reibas käimine vähemalt 30 minutit iga päev või 2–3 korda nädalas tund aega korraga. • Koormus kehakaalu reguleerimiseks: Jooksmine ülepäeviti, vähemalt 3–4 korda nädalas, korraga 30–45 minutit, mõõduka intensiivsusega. NB! Kui oled kehakaalu langetanud, siis pead kehalist aktiivsust võrreldes varasemaga 5–10% suurendama, et säilitada väiksem kehakaal – kergem inimene peab kalorite ärakulutamiseks rohkem liigutama.

  12. Vajaliku kehalise koormuse võib saada koos argitoimetustega, kui teed vähemalt 9000 sammu päevas • Ärgem unustagem, et sportimise asemel sobivad kõik igapäevased tegevused, mis „teevad naha soojaks“ : remondi-, metsa-, aia-, koristustööd, kõndimine jne.

  13. Mõned lihtsad soovitused, kuidas koguda need minimaalselt vajalikud minutid liikumist: • Kasutage lifti asemel treppi • Käige ülikoolis ja poes jalgsi või jalgrattaga • Kui sõidate autoga, parkige auto sihtkohast kaugemale • Harrastage aiatööd, lume rookimist, koristamist jms. Kes tahab olla kehaliselt aktiivne, leiab neid võimalusi veelgi  IGASUGUNE LIIKUMINE ON PAREM KUI TÄIELIK PASSIIVSUS.

  14. Ärge unustage! • Regulaarse liikumisega alustada ei ole kunagi liiga vara ega liiga hilja • Liikuda pole võimalik tagavaraks ega tagantjärele OLGEM AKTIIVSE ELUVIISIGA!

  15. Kasutatud kirjandus • http://www.trimm.ee/article/liikumise-tahtsus-tervisele • http://raulpage.org/koolitus/tervisedendus.pdf • http://www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf • http://www.kaimekoos.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=42 • http://www.terviseleht.ee/200111/11_syda.php • http://www.valgamv.ee/web/doc/Tervis/MoonikaViigim%C3%A4e.pdf

  16. T ä n a m e t ä h e l e p a n u e e s t!

More Related