Download
3 2 laamad ja laamade liikumine n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
3.2. LAAMAD JA LAAMADE LIIKUMINE PowerPoint Presentation
Download Presentation
3.2. LAAMAD JA LAAMADE LIIKUMINE

3.2. LAAMAD JA LAAMADE LIIKUMINE

1222 Views Download Presentation
Download Presentation

3.2. LAAMAD JA LAAMADE LIIKUMINE

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. 3.2. LAAMAD JA LAAMADE LIIKUMINE

  2. MAAKOOR JA VAHEVÖÖ ÜLEMINE OSA LÕHESTUB MAA SISEJÕUDUDE MÕJUL SUURTEKS LIIKUVATEKS HIIGELPANGASTEKS – LAAMADEKS LAAMAD PANEB LIIKUMA AINE LIIKUMINE VAHEVÖÖS LAAMAD VÕIVAD ÜKSTEISEGA PÕRKUDA VÕILAHKNEDA (spreeding)

  3. Lahknemine ehk spreeding

  4. LAAMADE PIIRID

  5. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfäärilaamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.

  6. AINEVOOLUD VAHEVÖÖS PANEVAD LAAMAD LIIKUMA MAAKOOR VAHEVÖÖ TUUM

  7. OOKEANILISTE LAAMADE LAHKNEMINE E. SPREEDING • MAAKOOR REBENEB, TEKIB LÕHE • VÄLJA VOOLAB MAGMA JA TARDUB • MOODUSTUB OOKEANI KESKMÄESTIK • TEKIB JUURDE UUT MAAKOORT • TEKIVAD VULKAANILISED SAARED • ESINEB VULKAANE • ESINEB MAAVÄRINAID

  8. Laamade lahknemine OOKEANI KESKMÄESTIK MAGMA TUNGIB ÜLES

  9. Laamade eemaldumine Islandil MAIGI FOTO

  10. MAIGI FOTO

  11. OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE: • OOKEANILINE LAAM SUKELDUB MANDRILISE ALLA • OOKEANILINE LAAM SULAB SEAL ÜLES • MAAKOOR HÄVIB • TEKIVAD SÜVIKUD • VULKAANILISED SAARED • KERKIVAD KURDMÄESTIKUD • ESINEB VULKAANE • ESINEB MAAVÄRINAID

  12. SUBDUKTSIOON(laama sukeldumine) • Ookeanilise laama vajumine astenosfääri, sukeldumine mandrilise laama alla ja ülessulamine. • Kaasnevad maavärinad, vulkaanid, süvikud, vulkaanilised kaarsaared, kurdmäestiku teke.

  13. LAAMA PÕRKUMINE: VULKAAN KURDMÄESTIK SÜVIK OOKEANILINE MAAKOOR SULAB ÜLES

  14. SAN ANDREASE MURRANG

  15. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE: • Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks • Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda • Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks • Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid • Vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale • Iseloomulik Himaalajas

  16. India laam Euraasia laam KAHE MANDRILISE PÕRKUMINE

  17. KUUMAD TÄPID • Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. • Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks • Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. • Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. • Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.

  18. 3,6-5,8 mln a 2,3-3,3 mln a 0,5-1 mln a Kuuma täpp- vahevööst tõusvad kuumad ainevood, mis moodustavad ookeanilisi saari, paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult.

  19. MANDRILISTE LAAMADE LÕHKUMINE • Toimub kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all. • Magma pinge tekitab maakoores rebendi nn. kontinentaalse rifti. • Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala. • Kivimmassid võivad astenosfääris hakata üksteisest eemalduma, soodustades litosfääri rebenemist • Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, s.t. algab ookeanilise nõo areng

  20. 2. 1. 3.

  21. KUUMAD TÄPID MAAKERAL

  22. Kahe ookeanilise laama põrkumine • Üks laama serv sukeldub vahevöösse • Sukeldumisjoont tähistab süvik • Tekivad veealuste vulkaanide vööd • Kasvades merepinnalt kõrgemale moodustavad vulkaaniliste saarte ahelikke

  23. Kahe ookeanilise laama põrkumine Veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud süvikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam