akadeemilise v rgu arengustrateegia eenet mihkel kraav mihkel@eenet ee n.
Download
Skip this Video
Download Presentation
Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus? 27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 17

Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus? 27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus - PowerPoint PPT Presentation


  • 158 Views
  • Uploaded on

Akadeemilise võrgu arengustrateegia EENet, Mihkel Kraav mihkel@eenet.ee. Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus? 27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus. EENet kui asutus. Haridusministri poolt 1993 asutatud riigiasutus

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus? 27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus' - nigel


Download Now An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
akadeemilise v rgu arengustrateegia eenet mihkel kraav mihkel@eenet ee
Akadeemilise võrgu arengustrateegia

EENet, Mihkel Kraav

mihkel@eenet.ee

Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?27.veebruaril 2003 Eesti Rahvusraamatukogus
eenet kui asutus
EENet kui asutus
  • Haridusministri poolt 1993 asutatud riigiasutus
  • Üks suuremaid internetipakkujaid – 208 tuhat kasutajat 2002. aastal
  • http://www.eenet.ee/
  • Kasutajale tasuta sideteenused
akadeemiliste v rkude kasutajad
Akadeemiliste võrkude kasutajad
  • Ülikoolid,
  • Instituudid,
  • Arhiivid,
  • Raamatukogud,
  • Muuseumid,
  • Koolid
r d jaoks vajalikud eriteenused
R&D jaoks vajalikud eriteenused
  • Erivajadused spetsiifiliste teenuste järele on ennekõike R&D kogukonnal
  • Näited projektidest
    • GRID
    • JIVE
v rgu arengut m jutavad tegurid
Võrgu arengut mõjutavad tegurid
  • Kanalite hinna pidev odavnemine on lakanud
  • Riistvaratootjad on peatanud kiiremate seadmete tootmisse arendamise
et j uurdep sukanalite hinnad
Teistele

Vasepaari hind = 660kr kuus (500m-6km)

Juurdepääsu digikanal: kanali rent + liidese rent = 2118kr kuus (kiirus 256kbps)

ET juurdepääsukanalite hinnad
  • Eesti Telefonile endale
    • Vasepaari hind = 95kr kuus – telefoniteenuse hind
    • ADSL-Kodu-ADSL: ADSL-juurdepääs = 345kr kuus - Internet (256/128kbps)
sidekanalite hinnad
Sidekanalite hinnad
  • Juurdepääsukanalite hind Eesti Telefoni ja konkurentide jaoks on umbes 7-8 kordne
  • Magistraalvõrgu hinnad erinevad kuni 4 korda
hindade s ltuvus pakkujate arvust
Hindade sõltuvus pakkujate arvust

Suhteline ühenduste hind võrreldes pakkujate arvuga (DANTE)

sidehindade probleemi lahendused
Sidehindade probleemi lahendused
  • Arvete lahtikirjutamine komponentide kaupa (telefoniteenus, Atlas Kodu-ADSL, etc)
  • Piirata olulise turujõuga ettevõtete õigust kõiki erineva taseme teenusi osutada
levinud vale nr 1
Levinud vale nr 1
  • Tallinnas on suuremad palgad, mistõttu tuleb ka riigisüsteemis maksta Tallinnas rohkem palka, kui mujal Eestis.
levinud vale nr 2
Levinud vale nr 2
  • Eesti on arenenud nii kaugele, et enam ei ole mõtet hankida teenuseid komponent haaval. Kõike on hea osta ühelt pakkujalt.
levinud vale nr 3
Levinud vale nr 3
  • Väiksema rahvusliku kogutoodangu suuruse tõttu inimese kohta on Eesti infoühiskonna arengus tekkimas mahajäämus.

Eesti

it lame areng
IT “lame” areng
  • Eestis toimub infotehnoloogia kasutuse areng
  • Eestis ei toimu infotehnoloogia arendamist
  • Selline seis hakkab terve sektori arengut aja jooksul oluliselt pärssima
lahendus lameduse vastu
Lahendus lameduse vastu
  • R&D finantseerimine GDP-st
    • Eestis praegu 0.7%
    • Eestis 2006 1.5%
    • Euroopas 2010 3%
    • Soomes 1999 3.4%
    • Rootsis 3.7%
    • Iisraelis 4%
  • Miks mitte 3% juba 2006. aastaks?
eeneti lesanded
EENeti ülesanded
  • Osalemine rahvusvahelises koostöös GÉANT-i jms liinis
  • Kvaliteetse magistraalvõrgu toimimise tagamine Eestis
  • Osalemine IT-arendusprojektides koostöös Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja teiste Euroopa riikide sarnaste organisatsioonidega
  • Sisuteenuste hulga ja kvaliteedi suurendamine
kokkuv tteks
Kokkuvõtteks
  • Eesti olukord on hea numbrites
  • Mitmel pool on näha ohu märke, mistõttu IT areng ei pruugi tulevikus nii roosiliseks kujuneda
  • Rohkem tuleks jälgida regulatsioonide sisu ning neist kinni pidamist eriti olulise turujõuga ettevõtete puhul
  • Oluliselt tuleks suurendada R&D finantseerimist
  • Luua tuleks Eesti terviklik IT arengukava
  • On veel vara loorberitele puhkama heita