Uimastite Tarvitamise Ennetamine Koolis

1. Uimastite TarvitamiseEnnetamine Koolis LjubovLorellaFedortšuk Irina Gortšakova Julia Lazojeva Joanna Tkatš I RÜHM

2. Eesmärgid • Koolilaste uimastite tarbimise ennetamine; • Probleemi olulisuse arusaamise saavutamine lastel; • Anda lastele vajalikku informatsiooni uimastite toimest organismile; • Suunata noori ise vastu võtma otsuseid ja tegema õigeid valikuid; • Laste tervisliku eluviisi kujundamine; • Vähendada uimastite tarbimise esinemist koolilastel 2014. aastaks.

3. Sihtgrupp ja sidusgrupp • Sihtgrupp: 4.-9.klassi koolilapsed. • Sidusgrupp: lastevanemad, õpetajad, klassijuhatajad, psühholoogid; • Toimumise koht: Ida-Virumaa • Aeg: kaks aastat

4. Taustinformatsioon uimastite tarbimisest (2) • Narkomaania ennetamise riiklikus strateegias 2004-2012 märgitakse, et Eesti probleemideks on sõltuvusainete tarbimise püsiv kasv laste ja noorukite seas ning uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus. • Iga neljas Eesti 16-aastane kooliõpilane on elu jooksul mingit uimastit proovinud. Alkoholi regulaarne tarbimine on järsult tõusnud 13-15 aastaste hulgas. Alkoholi tarbivad 25% 15-aastastest poistest ja 20% tüdrukutest. • Uuringud näitavad, et mida nooremalt hakatakse tarvitama uimasteid, seda suurem tõenäosus on psüühilisteks, füüsilisteks ja sotsiaalseteks ebasoovitud muutusteks noore inimese elus. • Ida-Virumaa on illegaalsete uimastite kasutamise osas Eestis probleemne piirkond. Üle-Euroopalise kooliõpilaste uimastiuuringu ESPAD 2003. aasta küsitluse põhjal ilmnes, et aastate lõikes on just Ida-Viru 16-aastaste hulgas kõige enam illegaalseid narkootikume proovinud õpilasi.

5. 15-16-aastaste kooliõpilaste uimastitarvitamineEesti eripiirkondades (1)

6. Ida-Virumaa koolinoorte legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine (2) • 2007. aastal viidi Ida-Virumaa Maavalitsuse Tervisenõukogu poolt koolides 5. ja 8. klassides ankeetküsitlus. • 63% küsitatavest polnud proovinud suitsetada, 28% on proovinud, 7% suitsetab harva ja 1 % suitsetab iga päev mitu sigaretti. • 5.klassides 85% pole proovinud, 13% on proovinud. 8.klassides 41% pole proovinud, 45% proovis, 13% suitsetab harva ja 2% regulaarselt. Nagu näha, suitsetajate osakaal tõuseb vanusega.

7. Ida-Virumaa koolinoorte legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine 34% küsitletavatest pole alkoholi maitsnud 48% on proovinud ühe korra 18% tarvitab regulaarselt • 5.klassidest 53% pole maitsnud 43% proovis ühe korra 3% tarvitab tihti • 8. klassidest 12% pole maitsnud 53% proovis ühe korra 35% tarvitab regulaarselt

8. Ida-Virumaa koolinoorte legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Narkootikumide proovinute hulgas 58% proovis 14- aastaselt 15% 10-aastaselt 27% 13-aastaselt Proovinute hulgast 70% proovis ühe korra 22% vahetevahel 9% tihti

9. Ida-Virumaa koolinoorte legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine • 89% küsitlenutest teab narkootikumide kahjulikkust mõjust, ülejäänud ei teadnud. • 74% küsitlenutest suhtub narkootikumidesse halvasti, 8% ei oska öelda 17% arvab,et see on igaühe oma asi. • Aasta lõikes on 16-aastaste õpilaste seas kõige rohkem uimasteid proovitud Ida-Virumaal (1995 – 14%, 1999 – 18%, 2003 – 33%). Illegaalseid narkootikume on proovinud enam kui kolmandik Kohtla-Järve (41%) ja Narva (34%) üldhariduskooli õpilastest.

10. Riskitegurid Sihtgrupiliikmete käitumisega seotud riskitegurid: • Üleliigne vaba aeg, viibimine asotsiaalsetes seltskondades • Negatiivne suhe kooliga (tundidest puudumine, väljalangemine) • Ebakindlus ja eneseusu puudumine, vähene enesekontroll ja distsipliin • Oskamatus vastu võtta ja väljendada oma tundeid, vastutada oma käitumise eest. Sihtgrupi keskkonnaga seotud riskitegurid: • Rikutud peresüsteem • Vanemate liigne hõivatus • Vähekindlustatud või väga hästi kindlustaud pere (liiga suur materiaalne kindlustatus, lapse kontrollimatu ligipääs materiaalsetele vahenditele). • Hoolimatus lapse kasvatamisel

11. Riskitegurid Teenuste ja kaupade olemasoluga seotud riskitegurid: • Asotsiaalne pere • Alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine peres (käitumismudel). • Viibimine asotsiaalsetes seltskondades (kes tarvitavad või kellel on ligipääs psühhotroopsetele ainetele). Muud riskitegurid: • Pärilikkus • Füüsilise ja psüühilise arengu aeglustumine • Psüühiline patoloogia • Neurootilised häired lapsepõlves

12. Riskitegurid • Need noored, kelle anamneesis on olemas vähemalt kaks olemasolevatest kriteeriumitest, määratakse riskirühma. • Meie tähelepanu on suunatud liigsele vabale ajale, noorte ebakindlusele, ja lastevanematele.

13. Metoodika • Anti-Uimastite päevad koolis; • Sotsiaalreklaam, temaatiline ajakirjandus. Tõenduspõhisus 1. UNICEF ennetusprogramm “Lapsedjavägivald” (3); 2. ANTI-AIDS programm (4); 3. Rahvusvaheline projekt “Suitsuprii klass”

14. Anti-Uimastite päevad • Eesmärgiks on anda teadmised uimastite tarvitamisega seotud terviseprobleemidest, seletada, milles seisneb tervislik eluviis; • Kestvus: 5 päeva; • Toimumiskoht: Narva Pähklimäe Gümnaasium

15. Tegevused programmi raames • 1. päev. Loengud – teadmised uimastitega seotud probleemidest; • 2. päev. Rühmatööd (5-6 liikmed) – arendab eneseväljendusoskust, motiveerimisoskust, seisukoha esitamise oskust (nt intervjuu üksteiselt) • 3. päev. Võistlused ja viktoriinid (nt plakatid, lendlehed); Esmaabi kursused • 4. päev. Ekskursioonid (nt. AIDS-i ennetuskeskusse, vanglasse, politseisse) • 5. päev. Psühholoogide nõustamine – eriti riskirühma noored, individuaalsed vestlused; laste ja nende vanemate vahelised vestlused; küsitlused

16. Riskianalüüs • Finantseerimine • Vähe spetsialiste (psühholoogid) • Õpilaste vähene huvi ja osavõtust puudumine • Lastevanemate võimalik hõivatus • Aeg

17. Sotsiaalreklaam • Eesmärk: uskumuste, teadmiste ja harjumuste kujundamine, probleemi olulisuse rõhutamine ja parem mõistmine laste ja noorte seas; • Sisu: 2 tüüpi (negatiivne ja positiivne)-riskikäitumisega ja ilma inimeste võrdlemine; • Sihtgrupp: vanemad, lapsed, paikkond; • Aeg: kaks korda aastas (september-oktoober + aprill-märts); • Reklaami valdkond: meedia – ajalehed, noorte ajakirjandus, internet ressursid jne, bussipeatused, stendid koolides jt;

18. Temaatiline ajakirjandus • 2001. a RahvusvaheliseUimastikontrolliProgrammiraames on valminudõpetajaraamat, mis on mõeldud 4.-6. klassi õpilastele. • Raamat kinnitatud Haridusministeeriumi poolt (5) • Sisaldab nii teooria osa kui ka tunnikonspekte õpetajatele. • Ennetusprojekti raames oluline lisamaterjal (loengu konspektid, lendlehte info materjaliks jne) • Kasulik nii õpetajatele, kui ka kooli psühholoogidele nende edasises töös lastega. Kasutatakse Inimeseõpetuse ainekavas. • Vanematele hea meelespea

19. Temaatiline ajakirjandus Sisukord:(6) • Uimastitarbimine noorsoo hulgas (olukord Eestis, miks tarbivad, riskitegurid) • Uimastikasutuse ennetamine koolis (teised ennetusprogrammid, uimastiharidus ja toimetulekuoskuste õpetamine • Uimastid koolis (ohumärgid uimastite tarvitamise korral) • Uimastid ja uimastiseotuse astmed • Aktiivtööd (u.mõju organismile, 99 põhjust miks mitte tarvitada ja palju muud)

20. Koostöö, projekti kaasfinantseerimine • Eesti Haigekassa; • Narva linnavalitsus; • Raadio, televisioon; • Farmakoloogia firmad; • Arstid (psühholoogid, kiirabi personal) • Politseinikud • Sotsiaaltöötajad (lastekaitseametnikud jt) • Sponsorid

21. Projekti tulemuslikkuse hindamine • Uus küsitlus 1 aasta pärast samadelt koolilastelt nende uimastite tarbitamise kohta. • Projekti lõplik küsitlus 2 aasta pärast. • Võrrelda projektis osalejate (koolilapsed) protsente uimastite tarvitamise kohta. • Kui on jäänud samale tasemele- hea tulemus. • Kui on tõusnud- halb tulemus. • Kui on langenud- väga hea tulemus. • Projekti mõju hindamiseks küsitleda õpetajaid, lastevanemaid.

22. Info allikad • http://www.slideshare.net/Annie05/maarike-harro-presentation • www.eni.ee/sisu/v/2007ivmv_aruanne.doc • http://www.hot.ee/hivennetamine/proj12.htm • http://www.unicef.ee/sisu/index.php?id=32 • http://tervis.polvamaa.ee/vana/koolitus_info1.html • http://www.ut.ee/tervis/raamatu_sisuk.htm