1 / 12

Suguhaigused ja nende ennetamine

Suguhaigused ja nende ennetamine. Triin Valk. Suguhaigus- mis see on?. Suguhaigused on sugulisel teel levivad bakterid ja viirused, mis põhjustavad suguteede põletikke.

finna
Download Presentation

Suguhaigused ja nende ennetamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Suguhaigused ja nende ennetamine Triin Valk

  2. Suguhaigus- mis see on? • Suguhaigused on sugulisel teel levivad bakterid ja viirused, mis põhjustavad suguteede põletikke. • Sugulisel teel edasiantavate haiguste esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas. Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. Paljud haigused on mittenähtavad.

  3.   HIV-NAKKUS JA AIDS • KAEBUSEDEsimesed nähtused on tavaliselt kõhnumine , väsimus, nahalööbed, pikajaline palavik ja kõhulahtisus, mis tekivad enamasti alles aastaid pärast nakatumist. Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust teadmatult teistele edasi anda. • UURIMINENakkust saab kindlaks teha veeniver uurimisega, kuid mitte enne 2-3 kuud pärast nakatumist. • RAVIPraegused ravimid on väheeffektiivsed, lükates vaid edasi haigusnähtude teket ja leevandades pisut AIDSi tüsistusi. Nakkust pole võimalik ravida. • TÜSISTUSEDOrganismi kaitsevõime nõrgenemise tõttu tekivad paljud raske kuluga nakkushaigused ja kasvajad, mis põhjustavad surma. • ESINEMINESageneb, kuna väljaravida ei ole võimalik ja nakatunu on eluaeg teistele nakkusohtlik. IDS

  4. Süüfilis • KAEBUSED3-4 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. • UURIMINEVarases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. • RAVIHaigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. • TÜSISTUSEDHilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused. Need võivad põhjustada invaliidistumise, vahel ka surma. Süüfilist põdeval naisel võib sündida süüfilise haige laps • ESINEMINEEestis on haigestunute hulk viimastel aastatel rohkem, kui kümne kordistunud.

  5. Gonorröa e. tripper • KAEBUSEDNaistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik, samuti tuleb kusitist mädast eritist. Nähud tekivad enamasti umbes üks nädal peale nakatumist. • UURIMINEHaigusttekitavad bakterid (Neisseria gonorrhoea) on nähtavad mikroskoobiga. Proovid võetakse emakakaelast, kusitist, vahel ka pärasoolest. Gonorröad saab diagnoosida ka kaebuste puudumisel. • RAVIHaigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. • TÜSISTUSEDVarakult ravimata juhtudel võib naistel munajuhade ja munasarjade põletikust tekkida viljatus. Harvem võib tripperile järgneda sigimatus ka meestel. • ESINEMINEEestis on suguhaigustest trihhomonoosi järel teisel kohal.

  6. Kalamüdioos • KAEBUSEDNaistel teikb 1-2 nädalat pärast nakatumist klaasjas voolus tupest  ja valulikus kusemisel. Tihti haigusnähud puuduvad pikemat aega ja siis võidakse nakkust teadmatult partneri(te)le edasi anda. Meestel tavaliselt kaebusi pole. • UURIMINEKlamüdioosi tekitaja on  Chalmydia tracomatis, millele saab analüüse võtta emakakelast ja kusitist. Nakkust on võimalik kindlaks teha ka veenivere uurimisel • RAVIHaigus on välja ravitav. Pärast ravi tuleb teha kontrollanalüüsid. Ravida on vaja ka partnereid. • TÜSISTUSEDRavimata klamüdioosist võib naisel tekkida munajuha põletik, mis võib põhjustada  viljatuse ja emakavälise raseduse. Sünnituse ajal nakatunud vastsündinul võib tekkida silma- või kopsupõletik. Mehedki võivad jääda lastetuks, kui tekib munandite või eesnäärme põletik • ESINEMINEEestis üsna levinud

  7. Trihhomonoos • KAEBUSEDNaistele on iseloomulik rohke vahutav tupevoolus ja vahel ka valulikkus kusemisel, mis tekivad 3-päeva kuni 4 nädalat pärast nakatumist. Meestel nähud tavaliselt puuduvad, kuid nad kannavad haigust edasi. Esineb sageli koos teiste suguhaigustega. • UURIMINETrihhomonoosi põhjustab algloom Trichmonas vaginalis, mis on nähtav mikroskoobiga. Proovid võetakse tupest, emakakaelast ja kusitist. • RAVIRavitakse algloomade vastaste ravimitega, mida manustatakse nii suu kaudu kui ka tupetablettidena. Kuna trihhomonoosi tekitajad on küllalt vastupidavad, ei piisa sageli ühest ravikuurist. Peale ravi tuleb teha korduvad analüüsid. Ravima peab ka partnereid. • TÜSISTUSEDRavimata juhtudel võib tekkida munajuha põletik. • ESINEMINEEestis peaegu sagedaseim sugulisel teel leviv haigus.

  8. Kondüloomid • KAEBUSEDNaistel paiknevad kondüloomid enamasti häbememokkadel või nende lähedal, meestel sugutil. Nad on erineva suurusega näsajad moodustised, mis sügelevad ja on valulikud. Kondüloomidele võivad tekkida veritsevad lõhed. Haigusnähud tekivad 2-3 kuud pärast nakatumist või veelgi hiljem. • UURIMINEHaigus on tavaliselt silmaga ära tuntav iseloomulike näsade järgi. • RAVIKondüloome ravitakse kirurgiliselt, laseriga, külmutamisega või spetsiaalse lahusega. • TÜSISTUSEDKondüloome tekitav viirus võib põhjustada emakakaela vähki • ESINEMINEKüllalt sageli.

  9. Seennakkus e. soor • KAEBUSEDNaistele on iseloomulik rohke kohupiima taoline eritis tupest ja vaevav sügelus tupe ning välissuguelundite piirkonnas. Meestel enamasti kaebused puuduvad, kuid nad kannavad haigust edasi. • UURIMINETekitajaks on seened Candida albicans. Analüüsiks võetakse naise tupeeritist. • RAVIEnamasti ravitakse naisi spetsiaalsete tupesalvide  ja -kuulidega. Samaaegselt võib ravida ka partnereid. Haigus kipub korduma • ESINEMINESoor on küllalt sage tupepõletiku vorm. Sellesse võib nakatuda sugulisel teel, kuid ta võib tekkida ka iseenesestlikult rasedatel, organismi nõrgenemisel või antibiootikumravi tüsistusena.

  10. Suguelundite herpes • KAEBUSEDSuguelunditel tekivad punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on haavandid. Nähud korduvad sageli samas kohas. • UURIMINEVillid on silmaga nähtavad ja nende tekitajaks on viirus. Laboratoorseks uuringuks võetakse villide sisaldist. • RAVIRavitakse viiruse vastaste preparaatidega. • TÜSISTUSEDLaps võib sünnituse ajal nakatuda, kui emal on herpes ravimata. • ESINEMINESuguorganite herpes on arenenud maades suur probleem.

  11. Kondoom kui kaitsevahend • Kondoom (e. kumm, preservatiiv jne.) on ainuke teadaolev vahend, mis kaitseb suguhaiguste eest, seepärast pead tänapäeva maailmas elades mõistma kondoomi vajalikkust ning oskama seda kasutada. Hollandis kasutatakse kondoomi üheaegselt pillidega (double dutch): kui üks veab alt, on teine käepärast.  Kondoom on õhuke kummist kotike, mis on valmistatud nii, et sobiks mehe jäigastunud suguti ümber. Ta kogub endasse sperma.  • Kasuta kondoomi:  - kui Sa ei soovi lapsevanemaks saada  - kui tahad kaitsta ennast või oma partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest.  • Kondoome saad osta apteegist, bensiinijaamast, poest jne. Muretse ise kondoomi tarvitamise eest. Ära oota, et partner Sul seda teha palub, ja ära looda, et temal see kindlasti olema peaks. 

  12. Kasutatud allikad: • http://www.hot.ee/militaaroppematerjal/suguhaigused.html • http://www.sjg.edu.ee/tyybel/suguhaigused.html • http://www.tmk.edu.ee/~margek/sugu.htm

More Related