Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur) - PowerPoint PPT Presentation

vana ameerika kunst vana mehhiko ja inkade kultuur n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur) PowerPoint Presentation
Download Presentation
Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur)

play fullscreen
1 / 16
Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur)
407 Views
Download Presentation
cameo
Download Presentation

Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur)

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Vana-ameerika kunst(Vana-mehhiko ja inkade kultuur) • Endel Lõhmus ja Taaniel Stoitšev

  2. Maajad • Asukoht: Yucatani poolsaar (tänapäeva kesk-ameerika riikide aladel) • Õitseaeg: 300-900 p.Kr (Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr.) • Puudus ühtne riik, olid linnriigid (pealinn + seda ümbritsevad külad) • Metalli ei tundnud (peale kujja ja hõbeda), tööriistad valmistasid puust ja kivist • Sügavalt usklikud (Tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach, kes esines nelja jumalana) • Tõid jumalatele inimohvreid (usuti, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat imeainet • Peamiseks tegevusalaks põlluharimine

  3. Ohvritlitus • Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile. Siis astus ligi ohvripreester, kes lõikas ohvrinoaga ohverdatava rinna lõhki, haaras sealt veel tuksuva südame ja ulatas peapreestrile, kes piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju, kellele ohver toodi. Seejärel heideti laip püramiidilt alla ning nüliti. Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu. Ohvri keha samal ajal kas põletati või – kui ohverdatu oli mehine sõjamees – jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks.Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. • Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea käekäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest.

  4. Ohvritalitus

  5. Vaatamata julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämisele olid maajad siiski väga tark rahvas • Nende kalender oli täpsem, kui tolleaegsetel eurooplastel • Astronoomias tundsid taevakehade liikumist taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi • Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega • Matemaatikud oskasid kasutada nulli

  6. Maajade lõpp • Olid rahuarmastavad põlluharijad, see sai neile ka saatuslikuks • Võõramaised sissetungijad hävitasid nende linnu ja allutasid nad endale • Lõplik löök saadi, kui hispaanlased 16 saj. keskel Yucatani poolsaare vallutasid (hävitati ka kultuuripärand: põletati maajade omakeelsed raamatud) • Ka on müsteerium, miks 9 sajandil Maajad oma linnad maha jätsid

  7. Tikali astmikpüramiidu. 6 saj. e.kr - 10 saj. • Üle 70 m kõrge • Templite seinad on kaetud relieefidega • Maajade suurim religioosne keskus • Ühteaegu, nii tempel,kui hauakamber

  8. Figuurid • Pallimängija • Jaina saarelt Mehhikost • Savifiguur 700-900 p.kr JAINA FIGUUR (KUUJUMAL?)

  9. Observatoorium Chichen-Itzasu. 1000-1200 p.kr Maaja-tolteegi kultuur

  10. Tolteegid • Õitseaeg: u. 900-1200 p.kr • Sõjakad hõimud • Ilmselt Maajade allakäigu osalised • Põhja pool tekkis maaja-tolteegi segakultuuri uued keskused (Chichen-Itza, Tula, Uxmal)

  11. TEMPELI VAREMED JA KOLONAAD EHK SAMMASTIK TULA KESKUSE PÕHIPLAAN

  12. Tolteegi sõdalaste kujulised sambad • Quetzalcoatli püramiidil Tulas • hiiglaslikud kiviskulptuurid • u. 900-1150

  13. Inkad(12 saj- 1532 p.kr) • Lõuna- ameerika läänerannikul • Lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi • Ulatus: tänapäeva Ecuadori, Colombia, boliivia, argentiina ja tšiili aladeni • Pealinn Cuzco (praeguse peruu aladel) • Ligi 12 miljonit inimest • Elati müüridega kaitstud linnades

  14. Inkad • Karm valitsemine (ja Valitsejat peeti jumalaks ning päikese järeltulijaks) • Osavad ehitajad (ehitasid suurepäraseid niisutussüsteeme ja sillutatud teid + võrratu oskus müüri laduda) • Usuleu tagasihoidlikum • Elukorraldus praktilisem • Arenenud tekstiilitööstus ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine)

  15. Inkade lõpp • 1532 algav hispaania invasioon (F. Pizarro) • Viimane inka Tupac Amaru suri 1572 aastal • Kultuuri hävitamine: kullaahned hispaanlased sulatasid enamuse inkade kuldesemetest üles, • seega on rohkem säilinud keraamikat • Keraamika (ja ka enamik ehitisi) on ilma eriliste kaunistusteta, kuid väga praktiline ja tehniliselt meisterlik

  16. ““LILLED JA LAULUD” ON ELAMISE PEAMISEKS MÕTTEKS” TÄNAME!