Akvaarium Palade looduskeskuses

1. Akvaarium Palade looduskeskuses Koostajad: Merrild Lebin 7klass, Riigo-Kert Kreegi 7klass ja Kaspar Kokla 8klass.

2. Akvaarium läbi aegade • Esimesed kalakasvatajad olid sumerid, Ida-maadel 4000 a. e.m.a. arvamist. • Esimesed akvaariumi kalade pidajad olid roomlased ja egiptlased. • Dekoratiivkalakasvatuse kodumaaks tuleb siiski pidada Hiinat. Kalad olid Hiina uhkus ja neid transporditi üle maa. • Kuldkalad toodi Euroopasse 200-300 aastat tagasi. • Aastal 1841 hakati akvaariumis koos kaladega kasvatama taimi. • 19 sajandi keskel õpiti akvaariumit puhastama ja Londonis rajati suur akvaarium kõigile vaatamiseks.

3. Erinevaid akvaariume

8. Meie akvaariumi kalad

9. Roheline mõõksaba • Teeme tutvust külalisega Lõuna - Mehhikost. See on mõõksaba. Pikk mõõgataoline saba on isakalal, emakalal mõõka ei ole. Need kalad on väga värvirikkad - punased, rohelised ja kirjud. • Akvaariumis elavad mõõksabad hästi ja paljunevad kiiresti. Nad peavad olema eraldi akvaariumis, kuna mõõksabad tahavad palju soojemat vett kui meie kodumaa kalad.

10. Sugukond kirevkalalased – poeciliidae • Levila Lõuna-Mehhiko, Guatemala kaldalähedased veed. • Pikkus kuni 12 cm. • Veetemperatuur 24-26 C • Mõõgakujuline alumise sabauime pikendus vaid isaskaladel. • Emaskala sünnitab korraga kuni 250 maimu.

12. Kiillaik-rasboora • Sugukond Karpkalalased – Cyprinidae • Levila Tai ja Lääne-Malaisia, taimerikkad vooluveekogud. • Suurus kuni 7 cm. • Toituvad veepinnalt. • Veetemperatuur 22-26 C. • Eluiga 6 aastat.

14. Antennrüüsäga • Sugukond: Rüüsägalased – Loricariidae • Levila: Lõuna-Ameerika vihmametsade ojad. • Suurus: kuni 15 cm. • Perekonna ancistrus arvukaid liike on üksteisest sageli keeruline eristada. Neil on lihavad kombitsad, mis on isasloomadel pikemad ja hargnenud. Koevad urgudes, marja heidavad kivikeste alla aukudesse. Vastseid valvab isaskala. • Sobiv temperatuur: 22-26 C. • Kõigesööjad 50% taimetoidulised.

16. Harilik skalaar • Sugukond kirevahvenlased-Cichlidae • Ta on elegantse kettakujulise kehaga, pikkade vooglevate uimedega ning graatsilise ujumisviisiga. • Levila Amazonase jõe keskjooks, liivase põhjaga vooluveekogud. • Suurus kuni 26 cm lai ja 15 cm pikk. • Mari paigutatakse lehtedele ja vartele. Marja eest hoolitsevad mõlemad vanemad.

18. Leinarüü-haratsiin • Sugukond Haratsiinlased – Characidae • Koduks on Amazonase jõe vesikond ( Rio Paraguai ja Rio Negro ). • Suurus 5,5 cm. • Parvekala.

20. Ornatus e haratsiin • Sugukond Haratsiinlased (Characidae). • Levila Amazonase jõe vesikond taimestikurikas ala. • Suurus 5 cm. • Sobiv veetemperatuur 22-28 C.

22. Must-Molly • Elutsevad Mehhiko rannikuvetes ja mageveelistes ojades. • Põhiliselt mustad hõbedaste täppidega. • Molly on hästi tuntud akvaariumi kala. • Mollyt on kerge pidada, sarnaselt gupidega. • Nad on hea tervisega ja sigivad hästi. • Isased võivad olla kergelt agressiivsed.

24. Kalade toitmine • Põhitoit – Pakume oma kaladele mitmesugust kvaliteetset toitu ( vitamiinid, rasvad ja valgud ). • Meie kalade toit on praegu TetraMin. Sisaldab teravilja, juurvilja, vetikaid, selgrootuid, õli ja erinevaid suhkruid. • Toidame kalu kaks korda päevas. Laupäeval üks kord päevas ja pühapäev on näljapäev. • Toidu koguseks on korraga pool teelusikatäit.

25. Pea meeles ! • Mitte üle sööta ! • Mitte üle asustada ! • Mitte alustada kalliste kaladega ! • Mitte unustada akvaarium kaaneta ! • Mitte unustada kassi, ta võib akvaariumist kalu püüda ! • Mitte muuta järsult akvaariumi temperatuuri ! • Mitte jätta söömata toitu akvaariumisse !

26. Mitte tuua akvaariumisse haigeid kalu ! • Mitte kasvatada taimi ebapiisavas valguses !

27. Aitäh tähelepanu eest !