1 / 5

Laste ja noorte subjektsusest - väljakutseid noorsootööle Youth agency challenges for youth work

Laste ja noorte subjektsusest - väljakutseid noorsootööle Youth agency challenges for youth work. Dagmar Kutsar Avatud noorsootöö konverents “Totaalne muutumine. Kas see on vajalik?”. Lapse/noore subjektsus.

matana
Download Presentation

Laste ja noorte subjektsusest - väljakutseid noorsootööle Youth agency challenges for youth work

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Laste ja noorte subjektsusest - väljakutseid noorsootööle Youth agency challenges for youth work Dagmar Kutsar Avatud noorsootöö konverents “Totaalne muutumine. Kas see on vajalik?”

  2. Lapse/noore subjektsus Lapsepõlvesotsioloogia põhitees: Laps on aktiivne loominguline sotsiaalne tegutseja ‘siin ja praegu’ • koos eakaaslastega loob unikaalseid laste- ja noortekultuure • aitab kaasa täiskasvanute ühiskonna taastootmisele (teadmised, normid, väärtused, sotsiaalne mälu jne.) • laps on vahelüli (mediaator) kahe täiskasvanute põlvkonna vahel Lapse/noore subjektsus - suutlikkus aktiivselt tegutseda ja teha oma sotsiaalsele kompetentsusele vastavaid eesmärgipäraseid valikuid ning mõjutada oma tegevusega ümbritsevat keskkonda Lapse/noore subjektsus on avatud noorsootöö ressurss

  3. Lapse/noore sotsiaalne tõrjutus/sidusus(Vetemäe&Kutsar, 2004; Viira&Kutsar, 2004) Lapse ja noore jaoks on olulised kuulumine ja enesekujund • Kuulumine perekonda  loob kindlustunnet • Kuulumine eakaaslaste hulka  loob usaldustunnet ja eneseaustust • Materiaalse ressursi olemasolu (nt taskuraha, vanemate rahalised võimalused)  loob valikuid ja toetab sotsiaalset sidusust (sh lapse/noore oma eesmärgipärast tegevust ning sotsiaalse kapitali loomet)

  4. Tõrjutus eakaaslastest Vetemäe & Kutsar 2004; 330 tavakooli 6. kl õpilast Tartus ja Tartumaal • 52% on eemaletõugatust kogenud, sh 17% tunnevad end ka tõrjututena • Tõrjutuse tunne ei seostu soo, perevormi ega elukohaga • Tõrjutuse tunne seostub majandusliku, sotsiaalse ja psühholoogilise ilmajäetuse tundega • Tõrjutuse tunne klassikaaslastest seostub tõrjutustundega pereliikmetest (kodus ei ole nähtav ega kuuldud, st ei tunta edu ülehuvi, pinged pereliikmete vahel, soovimatus veeta aega koos isaga )

  5. Lapse/noore tõrjutus/sidusus(Vetemäe&Kutsar, 2004; Viira&Kutsar, 2004) Tajutud materiaalne ilmajäetus kahandab valikuid ning loob ignorantsust ja passiivsust • Väiksemate rahaliste võimalustega lapsel/noorel on madalamad standardid vajaduste rahuldamiseks • Nad väljendavad vähem huvi vabaajategevuste vastu • On passiivsemad, võtmaks midagi ette oma olukorra parandamiseks • Tänav suhtlemiskeskkonnana ei võta liikmemaksu ega küsi piletiraha (negatiivse sotsiaalse kapitali loome risk )  väljakutse avatud noorsootöökeskustele laste ja noorte mitteformaalseks kaasamiseks formaalse kaasamise kaudu

More Related