Uued meetodid sadamate keskkonnam ju seires
Download
1 / 11

Uued meetodid sadamate keskkonnamõju seires. - PowerPoint PPT Presentation


  • 186 Views
  • Uploaded on

Uued meetodid sadamate keskkonnamõju seires. Urmas Raudsepp, Tarmo Kõuts, Liis Sipelgas TTÜ Meresüsteemide Instituut. Satelliitkaugseire rakendamine kombineeritult numbrilise modelleerimisega Heljumi jaotus ja transport - mõju põhjataimestikule. Metoodika Satelliitkaugseire

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Uued meetodid sadamate keskkonnamõju seires.' - limei


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Uued meetodid sadamate keskkonnam ju seires

Uued meetodid sadamate keskkonnamõju seires.

Urmas Raudsepp, Tarmo Kõuts, Liis Sipelgas

TTÜ Meresüsteemide Instituut



  • Metoodika modelleerimisega

  • Satelliitkaugseire

  • In situ mõõtmised ja laborianalüüsid

  • Numbriline modelleerimine

  • - hüdrodünaamika modelleerimine

  • - heljumi transpordi modelleerimine

  • - põhjataimestiku modelleerimine

  • Võimalikult lihtne kvalitatiivne lähenemine


  • In Situ mõõtmised ja laborianalüüsid modelleerimisega

  • Uuritaval merealal teostati kohapeal

  • hoovustemõõtmisi

  • vee läbipaistvuse mõõtmisi

  • põhjataimestiku seiret kasutades sukeldumismetoodikat

  • Veeproovidest määrati laboris

  • heljumi kontsentratsioon

  • Klorofüll a kontsentratsioon

  • Lahustunud orgaanilise aine kontsentatsioon


  • Satelliitkaugseire andmed modelleerimisega

  • Kasutati MODIS (Moderate Resolution Imaging Spectrometer) pilte kanalilt 1 (620-670nm) ja kanalilt 2 (841-876nm)

  • Pildid konverteeriti heleduse väärtustesse vastavalt iga pildiga kaasasolevatele kalibreerimiskoefitsentidele

  • Atmosfääri mõju normaliseerimiseks kasutati “dark pixel” Chavez, 1988 meetodit

  • Heljumi kvantitatiivse hulga määramiseks vee pinnakihis leiti lihtne lineaarne seos heleduse ja heljumi hulga vahel:

  • Heljum (mg/L)=112.32*Heledus(kanalil1)+4.58

  • R=0.72


MODIS modelleerimisega

Mudel

25.04.2003

2.05.2003

11.05.2003


Valguse nõrgenemine heljumi tõttu modelleerimisega

Süvendustööde käigus vette sattunud heljum vähendab oluliselt veesamba sügavamatesse kihtidesse jõudvat kiirgusvoogu

Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse seire raames viidi läbi veealuse kiiritustiheduse mõõdistus kasutades firma LI-COR tasapinnalist kiirgusandurit LI-193A, mis registreerib kiirgusvoo fotosünteetilisest aktiivses piirkonnas (PAR) 400-700 nm. Kiirgusvoogu registreeriti sammuga 1 meeter, samal ajal määrati laboris ka veekihis oleva heljumi kontsentratsioon. Tulemustest arvutati regressioonmudel vertikaalse nõrgenemiskoefitsiendi sõltuvus heljumi kontsentratsioonist:

Kd=0.0538*SPM+0.1712

R=0.85


1.10.03-16.04.04 modelleerimisega

17.04.04-21.12.04

Pakri lahe põhja jõudnud integraalne kiirgusvoo tihedus süvendustööde perioodi lõpuks esitatuna protsentuaalselt võrreldes kiirgusvoo tihedusega, kui süvandustöid poleks toimunud (ülemine joonis). Integraalse kiirgusvoo muutus süvendusele järgnenud perioodil esitatud protsentuaalselt. Positiivne muutus näitab valgustingimuste paranemist ning negatiivne muutus näitab valgustingimuste halvenemist võrreldes süvendustööde lõpuga.

19.04.05-30.04.05

21.12.04-18.04.05


Fucus vesiculosus modelleerimisega numbriline mudel - algväärtustamine


Vetikaliigi modelleerimisegaFucus vesiculosus modelleerimise tulemused

Vetikaliigi Fucus vesiculosus modellerimisel algväärtuseks võetud biomassid (gC/m2).

Vetikaliigi Fucus vesiculosus modelleeritud biomass „puhta vee” (sinine) ja heljumiga (punane) vee korral.

Vetikaliigi Fucus vesiculosus modelleeritud biomasside ruutkeskmine vahe „puhta vee” ja heljumiga vee korral.


Kokkuvõte modelleerimisega

Ühe võimaliku rakendusena on näidatud satelliitkaugseire kasutamine kombineeritult mõõtmiste ja numbrilise modelleerimisega vee pinnakihis oleva heljumi jaotuse ja transpordi jälgimiseks, ning põhjataimestiku kasvu modelleerimisel.

Kuna süsteem koosneb mitmest erinevast osast, mille “täpsus” on küsitav (hüdrdünaamika, osakeste transpordi ja põhjataimestiku numbrilised mudelid) on püütud süsteemi formuleerimisel ja rakendamisel kasutada võimalikult lihtsaid meetodeid (lihtne atmosfääri korrektsioon, lineaarsed regressioonseosed).

Edaspidine töö oleks süsteemi tundlike osade parandamine.

Näiteks üheks esimeseks sammuks oleks numbrilise mudeliga saadud heljumi kontsentratsioonide verifitseerimine kasutades heljumi mõõtmisi – kalibreeritud satelliitpilte, mis edaspidi võimaldaks satelliitkaugseire andmete (heljumi kontsentratsioonide) assimileerimine numbrilistesse mudelitesse.


ad