I OLUKORD RIIGIS

1. Rapla linna ja Rapla valla 2002a. ühinemise valud ja võludAare HeinveeRapla vallavanem27. august 2008

2. I OLUKORD RIIGIS • 20 aastat kapitalismi, tarkust ja kogemust juba on • Hõre ja vähenev rahvastik • Haldusreform on vajalik, kuid mitte meil • Puudub selge ja funktsionaalne ühiskonna haldusmudel • Hiiliv ja segane harukondlik haldusreform – kulud teiste kaela • Mugavusvalitsemine?! Kardetakse vastutust, ebapopulaarseid otsuseid

3. II ÜHINEMINE • Rapla vald. 9700 elanikku, 254km2 1 linn, 3 alevikku, 38 küla • Juriidiliselt toimus linna ühinemine vallaga. Rapla linnavalitsus lõpetas tegevuse • Ühinemiskokkulepe – ühise arengukava asendaja. Eesmärgid ja tegevuse põhisuunad. Usaldus. Ühinemiseelsed kohustused.

4. Paikkonna ajaloolise, kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse terviklikkuse saavutamine ja säilitamine • Spetsialiseerumine tagab avalike teenuste kõrge kvaliteedi • Majandusvõimekus - uued investeeringud kogu piirkonna jaoks • Kõigil piirkonna elanikel on võimalus kaasa rääkida oluliste küsimuste lahendamisel • Ajude defitsiit – kaks pead on ikka kaks pead • Väljakujunenud tugev keskus - Rapla linn • Haridusvõrk, huviharidus – prioriteet! Koolid, õpilaskodud, transport? • Mastaabiefekt. Suurem üksus nõuab ratsionaalsemat juhtimist • Valitsemiskulud vähenevad

5. Identiteet – linn või vald? • Koalitsioonileping. Vajadusel teerull. Demokraatia eeldab kompromissivalmidust, kultuuri • Koalitsioon oli isikute- ja koostööpõhine • Valitsus ametnikepõhine • Üks valimisringkond, laiapõhjaline volikogu, regionaalne esindatus, nõukogud • Koondamine oli minimaalne, lisandusid uued vajalikud töökohad • Osa koondamisi oli nihkega - vallasekretärid • Mitu ülemust – ühtegi ülemust

6. Külaliikumine kui kohalik regionaalpoliitika, ääremaad? Külade hariduskeskused • Õnnestus vältida liigset protsessi politiseerumist, keskenduti ühinemisele • Võtmeisikud peavad ühinemisega nõus olema • Koostöö omavalitsusliidus – ühinemine kui karistus. Kadedus? • Paljud toimemehhanismid (ühistransport) on väga jäigad, teised (haridus) muutuvad liig tihti • Võitjad ja kaotajad • Kas me sellist Eestit tahtsime?

7. III JÄRELDUSED • Keskuse ja rõngasvalla ühinemine on lihtsaim ühinemismoodus • Strateegilised arenguväljavaated peavad üle olema piirkonna lühiajalistest ja kohalike võtmeisikute isiklikest huvidest - riigimehelikkus • Rapla linna ja valla ühinemine oli õige ja edukas • Kahe erineva asutuse liitmine võtab aega ja närve, juhtimismudel teine • Esindusvõimu tegutsemise ümberkorraldamine on tunduvalt lihtsam kui täitevvõimu tegevuse ümberkorraldamine • Mastaabiefekt. Investeerimisvõimekus suurenes oluliselt • Tugev maakonnakeskus on parim ääremaade tugi. Ühistransport • Paranes haldamine, administreerimine • Üle oma varju ei hüppa • Ühinemine võeti omaks 2 aastaga

8. IV ARVAMUSED • Riik on liiga tõsine asi, et lasta tal isevoolu teed minna. Vajalik on selge ühiskonna (avalike teenustepõhine) haldusmudel (haridus, tervishoid) vastavalt meie võimalustele (Rapla maakonna keskuste arengustrateegia väljatöötamine - BDA Consulting OÜ) • Valla (linna)keskus peab keskuse mõõdu ka välja andma • Omavalitsuse suurus võiks olla üle 20 000 elaniku • Regionaalministri koht tuleb tähtsustada • Reformid tuleb läbi viia ülevalt alla. Vabatahtlikult sunniviisiliselt! • Ühinemistasu peaks olema motiveeriv ja regresseeruv • Ühinemine tuginegu jaatusel

9. Riik peab olema usaldusväärne partner - ühinemine ei tohi olla rahaliselt kahjulik • Maakondlik otsustus- ja käsuliin on puudulik. Omavalitsuste liit ei asenda volikogu • Maakondliku tähtsusega ehitised, asutused (mitu ujulat maakonda?) • Ühinemine on korralduslikult lihtsam koos OV valimistega, kuid võiks kaaluda valimistevahelist perioodi • Rapla vallale pole edasine ühinemine kasulik, kuid riiklikult oleks see vajalik • Võiks võtta naabritelt eeskuju - Soome, Läti • Kodanikujulgust – õppimist, osalemist, otsustamist ja vastutamist!

10. Tänan kuulamast!