1 / 18

10. loeng Euroopa Liidu Põllumajanduspoliitika

10. loeng Euroopa Liidu Põllumajanduspoliitika. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) Common Agricultural Policy ( CAP ) . Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). EL ainupädevus mahukas seadusandlus Eelarve peamine kuluartikkel (98. a. 46%; 60-tel 80%).

lazar
Download Presentation

10. loeng Euroopa Liidu Põllumajanduspoliitika

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 10. loengEuroopa Liidu Põllumajanduspoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) Common Agricultural Policy (CAP)

  2. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) • EL ainupädevus • mahukas seadusandlus • Eelarve peamine kuluartikkel (98. a. 46%; 60-tel 80%)

  3. Põllumajanduse toetamise põhjendatus • Sõltuvus looduslikest tingimustest sh. bioloogilisest tootmistsüklist, kliimast, looduskatastroofidest, haigustest. • Tähtsaim tootmistegur - maa - on asukohalt liikumatu. • Toodangu säilivusaeg lühike, tootmisperiood pikk. • Tootmistsükli inertsus - turumuutustele reageerimine aeglane: seetõttu maailmaturuhindade suur kõikumine • Toiduainete nõudluse mitteelastne iseloom • Toodangu homogeensus - tooted on konkurentsileavatud • Elutähtsate põllumajandussaaduste import = riigi potentsiaalne haavatavus välissurve poolt • Ebapiisav sisemaine toodang import maksebilansi tasakaal • Hinnalanguspõllumeeste sissetulekute languslinnastumine (kohanemisraskused, tööpuudus) • Tugevad põllumajanduskutsealade esindusedversus nõrgad tarbijate huviesindused • Põllumajandusega seotud huvigruppide lobby EL institutsioonides

  4. CAP (ÜPP) eesmärgid: • EÜ artikkel 33 (end. 39) • tõsta põllumajanduse produktiivsust • kindlustada PM rahvastiku rahuldav elatustase • stabiliseerida turud • garanteerida toiduainetega isevarustamine • tagada tarbijatele mõistlikud hinnad • CAP algus Rooma lepinguga (Spaaki ettekanne 1955) • 1958 juuli - Stresas riigipeade ja valitsusjuhtide konverents. Ühine turukorraldus ja põllumajanduspoliitika. • 1962 Brüsseli leping tegelik algus • CAP põhiprintsiibid: • Ühtne turg ühtsete hindadega • EL kaupade eelistamine ja siseturu kaitse • Finantssolidaarsus e. ühine rahastamine

  5. Otsusetegemise protsess • Ministrite NõukoguCoreperPõllumajanduse erikomitee • (SCA - Special Committee of Agriculture) Nõukogu töögrupid • Euroopa Komisjon Põllumajanduse peadirektoraat Turukorralduse korraldav komitee (juhtivkomitee) (management committee) • Nõuandekomiteed (advisory committee) 2 tüüpi: Ekspertide komiteed (regulaarsed ja ad hoc) Konsultatiivkomiteed - tootmissektorite huvide esindajad. Ca 26 põllumajanduse nõustamiskomiteed • (European Union agricultural advisory committees) • STAR-komitee- maaelupoliitika • CAP (ÜPP) finantseerimine • EAGGF - Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond 1964. a. • European Agricultural Guidance and Guarantee Fund - EAGGF, • pr.k. lühend FEOGA.

  6. Ühtse põllumajanduspoliitika korraldus • 2 elementi: Turukorraldused (Common Market Organisations-CMO´s) Maaelu arengu poliitika (Rural Development Policy) • Turukorraldusmehhanismid: • Hindade reguleerimine • Toetused saaduste tootmiseks ja turustamiseks • Varude ladustamis- ja ülekandmissüsteem • Ühine impordi- ja ekspordi stabiliseerimise süsteem

  7. Turukorralduseelemendid: • Sekkumismehhanism koosneb erinevatest EL tasandil kehtestatud hindadest: • * Taotlushind e. juhthind e. eesmärkhind (target price) • * Künnishind (threshold price) • * Sekkumishind (intervention price) • Välisturg - siseturu kaitse PM toodete osas: Impordilõiv (variable levy) Eksporditoetus • Tootmiskvoodid (production quotas) • EL tootmiskvoot Liikmesriigi kvoot Tootja kvoot • Otsetoetused • * Haritava maa toetused (Arable area payments) • * Söötijätmistoetused (Set aside payments)

  8. Sekkumismehhanism

  9. Turukorraldus • 5 põhikategooriat: • 1. garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim, piimatooted, loomaliha, vasikaliha) • 2. hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, durumjahu, oliiviõli) • 3. otsetoetused (õliseemned, lina, puuvill, kanep) • 4. turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) • 5. turukaitse (teatud puu- ja juurviljad)

  10. CAP probleemid • suurte toodangu ülejääkide teke • ekspordisubsiidiumidlisaraha eelarvest + kaubandus-partnerite pahameel • keskkonnaprobleemid • sotsiaalsed probleemid • Reformi • survetegurid: GATT - Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 1947. a. Genfis (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon 1985. aastast (World Trade Organisation)

  11. CAP reformid Esimene ettepanek komisjoni volinikult Sicco Mansholt´ilt 1968. a.“Mansholti plaan”; ei rakendunud CAP reformide algus 1980-tel * piimakvoodid (1984. a) + tootmist stabiliseerivad maksud * kesade süsteem (set aside) 1992. MacSharry reformid (põllumajandusvolinik Raymond MacSharry) * toodangule makstavate toetuste vähendamine  pinna alusel makstavate toetuste süsteem (ületootmise vähend) * keskkonnasäästlikum poliitika * eelarvekulutuste vähendamine * rahvusvaheliste kokkulepete (GATT) täitmine

  12. Seega: • teravilja, õli- ja valgukultuuride puhul • 1) toodete hindade langus + hektari kohta kompensatsioonid (reference yield - keskmine saagikus, mis võet aluseks) • 2)Set aside - algselt 15% külvipinnast; võis külvata alternatiivsel eesmärgil (st mitte inimtoiduks v loomasöödaks) • kompensatsioonimaksed • Teravilja pinnad ja kogutoodang vähenesid reformi tulemusena, madalam hind söödustas söödana kasutamist, interventsioonivarud vähenesid, turuhinnad stabiliseerusid • Kompensatsioonimaksed muutusid FEOGA peamiseks väljaminekuks, ning kulutused kasvasid võrreldes reformieelse ajaga • Suhkru osas jäi samaks: • A-kvoot (garanteeritud hind+suhkrumaks) • B-kvoot (madalam garanteeritud hind) • C-kvoot (üle sisevajaduse, ekspordiks, maailmaturuhind)

  13. AGENDA 2000 • Reformipakett 1999. aastast • Konkurentsitugevdamine: vähem hinna-, rohkem otsetoetused • Põllumajanduse multifunktsionaalsus  multisektoriaalne ja integreeritud lähenemine maamajandusele • Lihtsustamine - Läbipaistvus programmide koostamisel ja poliitika detsentraliseerimine • Meetmed: Interventsioonihindade alandamine, set aside, keskkonnatoetused, otsetoetuste süsteem loomakasvatuses, piimakvootide säilitamine, vähemsoodsate alade toetamine • Agenda 2000 ja EL laienemine- Acquis Communautaire • SAPARD – Special Assistance Programme for Agriculture and Rural Development 2000 – 2006. a.

  14. STRUKTUURIPOLIITIKA - maaelu arendamine • 1987.a. ühtne Euroopa akt - majandusliku arengu ühtlustamine, regioonidevaheliste erinevuste vähendamine. • 1988. Euroopa Komisjoni kommunikee “Maaühiskonna tulevik” (The future of Rural Society). • MAAELU ARENGU MEETMED • agro-keskkonna programmid • põllumeeste varasema pensionile mineku toetamine ja muud inimressurssidele suunatud meetmed (nt noore taluniku tootm alust) • PM maa metsastamine • vähemsoodsate piirkondade tootjatele kompensatsioonid (LFA - Less Favoured Areas) • investeeringud taludesse • PM saaduste töötlemise ja turustamise toetamine • muud erinevad maaelupoliitika meetmed

  15. Maaelu Arengukava (MAK) meetmed • Väikemajapidamised • Tagastamatu abi - sisuliselt talu ümberstruktureerimiseks, tegevuskava alusel, samuti aidata leevendada käibevahendite puudujääki • sissetulekukompensatsioon kuni 750 eurot aastas taotleja kohta kuni viieks aastaks • Toetuse saaja – kuni 50 ha talu (konkreetne piir sõltub majandusarvutustest) • LFA • Kasutatud põllumajandusmaa hektaritoetus kompenseerimaks looduslikest oludest tingitud ebasoodsaid tingimusi, aga ka keskkonnapiirangute tõttu saamatajäävat tulu • Tsoneerimine – läbirääkimiste tulemusena fikseeritakse regulatsiooniga konkreetsed alad • Toetuse suurus – 25 kuni 200 eurot hektarile (raamistik)

  16. MAK meetmed • Agrokeskkond • projektipõhised investeeringud, kuni 100% kuludest kaetakse. Lai tegevuste nomenklatuur – pilootprojekti alusel • Metsandus • käibest väljalangenud madala viljakusega põllumajandusmaade metsastamine – istikud, ettevalmistus (SAPARD M8 jätk), võimalik kahooldustoetus kuni 5 aastat

  17. Agro-keskkond • Hetkel siseriiklik (Eesti) skeem, liitub sujuvalt EL finantseerimisele • * üleriigiliselt mahetootmise ja eesti hobuse toetused • * 3-s pilootvallas lai valik tegevusi mis hiljem laienevad kogu riigile, • * nn "55 valla toetus" (hea taimekasvatustava + riigimaade hooldamine) loodame laiendada 100-sse valda 2003 • 2 baasmeedet ja lisameetmed. • Kahte meedet (ohustatud tõugu looma kasvatamine ja poollooduslikud kooslused) saab võtta ilma baasmeetmeteta, teiste lisameetmete valimisel on kohustuslikud ka baasmeetmed. • Number kahega tähistatud lisameetmete valimise eelduseks on leebemate nõuetega (ja seega ka väiksema toetussummaga) hea taimekasvatustava võtete kasutamine. • Nr 4-ga tähistatud lisameetmete puhul on eelduseks mõlemad baasmeetmed. • Poollooduslike koosluste meedet saab võtta nii ilma kui ka koos baasmeetmega, viimasel juhul on toetussumma suurem.

  18. Keskkonnaprogrammi esialgne struktuur Eestis LOODUSLIK MITMEKESISUS (POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED) ÜLDISED KESKKONNANÕUDED (Good Farming Practise) KOHALIKUD TÕUD JA SORDID 1. BAASTOETUS HEA TAIMEKASVATUSTAVA NÕUETE JÄRGIMINE 2. LOODUSLIK MITMEKESISUS (POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED) 2. VÕSASTUNUD PÕLLUMAJANDUSMAA 2. LIIGIKAITSELISED PROJEKTID Rändlindude söödapõllud Muud linnud, konnad Taimed? 2. VEEKAITSE 2. MULD 2. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD 2. RUKIS 3. Keskkonnasõbralik majandamine (+ 1. baastoetuse nõuded) 4. LOODUSLIK MITMEKESISUS (KIVIAIAD, PÕÕSASRIBAD JNE) 4. TIIGID JA MÄRGALAD 4. MAHE-PÕLLUMAJANDUS

More Related