ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS

1. ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Põlva maakonna lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajate nõupidamine 23.Jaanuar 2013 Helve Kukk Põlva linna lasteaed Lepatriinu logopeed

2. Erivajadusega laps • Erivajadusegalastekspeetakselapsi, kellevajadusederinevadmingilmääralvõimingisvaldkonnassamavanuselistelasteomadest. (Türbsal 2000). • AEV - koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. • Eelkoolieas on arengupuudegalastearvsuhteliseltväike, sestkergearengupuudega lapsed ei ole veelarenguspiisavaltmahajäänud.(Bakk&Grünewald 1999)

3. Psüühilise häirega laps • Tajumise häired –aistingumeelte petted (sipelgate jooksmine seljal, kohin kõrvus), ruumi- ja ajataju häired. • Mõtlemise häired - sundmõtted,luulumõtted, kinnisideed. • Tundeelu häired –ärevus, hirm, apaatia, higistamine, valud kõhus, peas. • Lahutamiskartus- • Rivaalsushäired -laps tajub oma lähikondset enda rivaalina. • Kiindumishäired -lapstõrjub järjekindlalt üht vanemat,või ripub tema küljes. • Tahteelu häired - ei suuda paigalpüsida, ainult rabeleks ringi või vastupidi initsiatiivitus, miimika vähenemine, täielikvaikimine. • Instinktide häired - toitumisinstinkti häired, suurenenud näljatunne, pidurdamatu söömine,pidev janutunne, toiduks kõlbmatute asjade söömine. • Unehäireid - unetus, pidev unisus, liigmagamine Norm- häire-hälbe-kasvatus ?

4. Psüühilise häirega laps -2 • Kui lapse huvi või fantaasia muutub tema elu segavaks,siis tuleb sellesseväga tõsiselt. • Vanemate terav silm ja empaatiavõime on asendamatud. • Ei tunne keegi teine oma last paremini, kui tema vanemad • On normaalne, etkoolieelikud fantaseerivad palju, (näiteks mitmed lapsed mõtlevad omale välja „nähtamatusõbra”) • On normaalne, kui viie-kuueaastased lapsed hakkavad esitamaküsimusi surma kohta. • Lõplikult peaksid lapsed suutma reaalsuse ning fantaasia vahel selget vahet tehaalles 6-7-aastaselt. Norm- häire-hälbe-kasvatus ?

5. Käitumishäirega laps • Ülemäärane kaklemine või huligaanitsemine • Julmus loomade või teiste inimeste suhtes • Hävitustung teiste omandi suhtes • Trotslik, väljakutsuv käitumine • Sagedased ja ebatavalise intensiivsusega vihapursked • Püsiv sõnakuulmatus • Korduv valetamine • Korduv varastamine Väikelapseeas ontavaline ja arengule vastav – lapsõpib tundma lubatu ja keelatupiire,eristama oma võõrast. Käitumishäirega ontegemist siis, kui seda juhtubtihti muutubsüsteemseks või tahtelemittealluvaks.

6. Käitumishäiretega laps -2 • Käitumishäire - meditsiiniliselt diagnoositud psüühikahäire • Käitumishälbe - igasugused normistkõrvalekalduvad käitumisviisid. • Hälvete ja häirete vaheline piir on igapäevases elus õhuke ja ebaselge ! Taolisi lapsi teiste hulga on koguni 7-8%. psühhiaatrilisi 3-4% - lapsed, kes vanematele ja õpetajatele ei allu. Arsti poole pöördutakse sagedasti 4-5aasta vanuses. Norm- häire-hälbe-kasvatus ?

7. Käitumishälbega laps • Hüperaktiivsus– lapsed pole võimelisedoma käitumist reguleerima, nad ei talitse oma impulsse, ei malda oodata, küsib mõttetusi, katkestab pidevaltteiste juttu. • Tähelepanuhäire – probleemid keskendumisega, huvitava tegevuse korral neil probleeme pole (TV-saated,arvutimängud). Esineb 7-12 % kõikidest lastest. • Tähelepanuhäire koos alaaktiivsusega – häiret on raske märgata, laps on vaikne ei sega teisi. Ta unistab ja mõtiskleb, mõtted onhajevil, on pikatoimeline ja aeglaste liigutustega. • Hüperaktiivsus koos tähelepanuhäirega – lastel on suuri raskusi paigalistumise ja järjekorras seismisega, ei taju ohte, esineb palju motoorseid liigutusi, meeldib rääkida, aga mitte kuulata • Motivatsioonipuudulikkus – last ei innusta tulemused, suhtuvad leigelt nii kiitusse kui laitusse. • Opositsioon ja trots – protestib sageli ja tugevalt kõige vastu,reageerib ägedalt igasuguselekeelamisele, keeldub piiranguid tunnustamast on vastuvähimatelegi muudatustele. • Antisotsiaalne käitumine, agressiivsus - käitumine, mille tagajärjel tehakseteisele haiget,tuntakse rõõmu teise õnnetusest, valatakse oma viha välja juhuslikeinimeste või objektide peale,ei olda empaatiavõimeline, avaldub tihti teiste kiusamisena. • Käitumisviisid, mida iseloomustavad emotsionaalsus, dramaatilisus,ekstravagantsus – oma tunnete ebakohane ja liialdatud väljendamine, vajadusvälja paista. • Tähelepanuvajadus - laps otsib tähelepanu läbi negatiivse käitumise • Toitumishäired - anoreksia, buliimia

8. Kõnehäirega laps • Esinemissagedus: erinevatel andmetel - 30% lastel • Laps ei hakka rääkima • Laps ei häälda mingeid häälikuid võikõneleb pudistades • Laps kogeleb on häiritud kõnemeeloodika • Vahetab ära silpe, mõisteid, liitsõnade osi • Laps ei suuda end kaasvestlejale arusaadavaks teha • Müüt on, et kõnehäired kaovad aja jooksul iseenesest. • Kõnehäiredtoovad endaga kaasa raskused lugema ja kirjutama õppimisel, õigekirjas, tekstiloomes,jutustamisel ja loetustarusaamisel. • Siit võib saada alguse lapse mahajäämus .

9. Suhtlemisraskustega laps • Uje laps - häbeneb vastata kõnetamisele, ei leia sõpru, ei osale mängudes, satub narrimise objeltiks. • Kiuslik laps - ei hooli inimeste tunnetest, narrib ja kiusab teisi, ähvardab, satub kaklustesse. • Taktitundetu laps - räägibkohatut juttu, hoopleb, võib olla pealetükkiv,klammerduv ja armukade,püüab tähelepanurumaluste janegatiivse käitumisega.. • Ülitundlik laps - nutab tihti, solvub kergesti ja võtabkriitikat südamesse, peab pikka viha ,ei unusta ülekohut. Võib langedanarrimise objektiks. • Kiusatav laps -kannatab vaimse ja/või füüsilise vägivalla all, tedanarritakse, tõugatakse, pekstakse, alandatakse. Tagakiusamine on pidev ja pikaajaline võib püsima jääda isegi elukoha vahetuse puhul. • Äkiline laps - ärritub kergesti,on ägeda loomusega, probleeme on enesevalitsemisega, süüdistab teisienda provotseerimises. Võib karjuda, valjusti nutta, hüsteeriitseda, asjulõhkuda või teistele kallale tungida, võib endaleviga teha. • Väike täiskasvanu -on enamasti väga intelligentne jateadmistejanuline, leiab kergemini kontakti täiskasvanute kui lastega, peab eakaaslasteharrastusi lapsikuteks.Väike täiskasvanu tunneb end üksikuna, võib saada põlualune, narrimise võifüüsilise vägivalla objekt. • Sündinud juht -on energiline ning aktiivne, organiseerib teiste tegevust. Tal on oma veendumus, vaidleb, võitleboma seisukohtade eest. • Pessimistlik laps -võib iga asja pärast kurta, hädaldada, viriseda, kõneleb vinguval toonil, mures, et saab midagivähem või kehvemat, kui teised Norm- häire-hälbe-kasvatus ?

10. Koduse keskkonna poolest erinev laps • Kakskeelsest keele- ja kultuurikeskkonnast pärit laps – süvenev probleem, teise keele omandamine on seotud lisakoormusega lapse psüühikale, mõjutab tundeid, võimeid, tahet, mälu jm. Pole teada, kas keele õppimine varases lapseeas, on arengu seisukohalt positiivne või negatiivne. Multikultuursest keelekeskkonnast pärit laps, vajab rohkem täiskasvanute tähelepanu ja toetust nii kodus,kui lasteasutuses. • Psüühilise ja/või füüsilise vägivalla all kannatavad lapsed Laps elab tingimustes, kus vanemad ei taju, arvesta lapse põhivajadusi ja nende täitmist. Füüsilised sümptomid- pilgukontakti puudumine, häirunud lihastoonus, une- ja söömishäired jm

11. Kehaliste omaduste poolest erinevlaps • Vasakukäeline laps– Käelisus on funktsioonidejaotuspeaajupooltes. Kuisedastruktuurisegatakse võivad ilmneda häiredmäluprotsessis, keskendumisvõimes, kõnes. Ilmnevdraskusedlugemiseljakirjutamisel, motoorsedhäired, ebakindlustunnejne. Lapsed vajavad juba esimestelkirjutamisekatsetelintensiivsemattähelepanu. • Kehalisteomadustepoolesterinevad lapsed, rühihäired lampjalad komppöid probleemidlihastoonusegajne.

12. Sagedaste tervisehäiretega laps Lapsed, kes ei ole otseses meditsiinilises mõtteshaiged. Hingelised probleemid annavad endast märku füüsilistevaevustena. • haigestub hingamisteede viirushaigustesse - immunsüsteem on nõrk ja habras, sageli köha, nohune. • põebpikaajalist kord ägenevat, kord taanduvat kroonilist haigust - suhkurtõbi, astma. • on tihti väikeses palavikus - konkreetsele haigusele viitavatesümptomiteta • on kahvatu, loid, nõrk ja väsinud • kannatab korduvatevalude käes(peavalu, kõhuvalu jm)- meditsiinilist põhjust ei suudetaleida. • on hädas seedekulgla tööga. • kannatab une- või toitumishäirete all • esineb allergia Norm- häire-hälbe-kasvatus ?

13. Meelepuudega laps • Kuulmispuue – kuulmispuude esinemissagedus on umbes 6–6,5%; Vaegkuuljad ehk nürmikud — kuulevad helisid osaliselt, kasutavad abivahendina kuuldeaparaati või sisekõrvaimplantaati. Kurdid — inimesed, kes ei kuule peaaegu mingeid helisid (v.a. väga tugevat heli, nt lennuki või suure veoauto müra), kasutavad suhtlemiseks viipekeelt • Nägemispuue – Nägemispuude esinemissagedus: 0,05-0,1% Vaegnägija- nägemisteravus on prillidega korrigeeritav Pime- nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on allla 0,05 ja/või vaateväli kitsam kui 10 kraadi. Praktiliselt pime- säilinud nägemisjääki nii palju, et ta saab seda kasutada igapäevases elus kasutab vastavat tehnikat. Täispime- isik, kes ei näe valgust.

14. Omandamisraskustega laps • Kerge vaimupuudega laps, omandamisaskustega laps – areng on pidurdunud, aja jooksul õpiabi tugisüsteemide rakendamise tulemusel, teadmised oskused stabiliseeruvad, jõuavad eakohasele normile järele ja enamgi veel. Siia kategooriasse on kuulunud maailmakuulsused (Balzac, Salinger, Albert Einstein, T.A. Edison jt) – uuringu põhjal on Eestis kergemal või raskemal kujul 36 % lastest.

15. Arengupuudega laps-1 Füüsiline ja vaimne puue võivad esineda nii koos kui eraldi. Võivadkaasneda mõnepuudega, ollageneetiline, pärilik või haigusena. • Füüsiline alaareng - tavaline enneaegselt sündinud lastel, jõuab laps teistele endaealistele arengus järele juba kolmandal eluaastal võiveelgi varem. • Füüsiline arengupeetus – ilmneb sageli isutus, söömisprobleemid, hilineb lihastoonuse areng, võibhilineda kõne. Väikelapse ajutise arengupeetuse korral jõuab lapsfüüsisega eakaaslastele järele enamasti teismeliseeas, füüsilise arengupeetusega eikaasne vaimupuuet • Ortopeedilised, luustiku ja lihaskonna puuded-

16. Arengupuudega laps-2 Vaimupuue - diagnoositakseumbes 3% lastest Pidurdunudpsüühikaarenemine -tunnetuses, kõnes, motoorikas ja sotsiaalsetesvõimetesavalduvnormistmadalamintellektitase. Vaimse alaarengugavõibkaasneda ka mõnimuuvaimnevõifüüsilinepuue. • Kergevaimupuue(IQ 50 –70) oskustekujunemise tempo on normist aeglasem,omandavadrääkimisoskused viivitusegajasõnavaraeikujunekuigisuureks. Vajavadjärjepidavatkõrvalistabiõppimiseljavõimetearendamisel. • Mõõdukasvaimupuue (IQ 35 – 49)omandaboskusiningteadmisiaeglaseltjapuudulikult. Mahajäämus ilmnebeneseteenindamisoskustes,motoorsete võimetes.Õpiedukus on piiratud kaabistamisejavähendatudnõudmistekorral. • Raskevaimupuue (IQ 20-34)-vaimne areng veelgimadalamalsaavutustasemel, esinebolulisimotoorika- j a kõnehäireid • Sügavvaimupuue (IQ …-20) -kõneeiarene, ei saa aru teiste kõnest, eisuudahoolitsedaomapõhivajadusterahuldamiseeest. Vajavad ööpäevaringset järelvalvet.

17. Andekas laps • Keeleline andekus –hakkab eakaaslastest varem rääkima, onjutukam, huvitub juttudest, raamatutest. • Loogilis-matemaatiline andekus -huvi arvude, loendamise vastu, hea keskendumisvõime, mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Hakkavad rääkima üsna vara. • Muusikaline andekus -tunneb varakult huvi muusika vastu, võib õppida kiiremini laulma kui rääkima. • Kehalis-kineetiline andekus-on palju fantaasiat. hea taju, kasutavad võrdlusi ja mäletavad nähtut pildiliselt. • Ruumiline intelligentsus - lapsed on head orienteerujad,oskavad lahendada ruumilistkujutlusvõimet nõudvaid ülesandeid ning mõista skeeme. • Interpersonaalne andekus - lapsedon emotsionaalsed ja koostööaltid, mõistavad kaaslasi ja aitavad, on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. • Intrapersonaalne andekus –tahavad eristuda massist, tunnevad iseennast, teavad omanõrkusi ja tugevusi. • Naturalistlik andekus -tunnevad huvi loomade, lindude, taimede,putukate ja kivimite vastu, jälgivad loomade käitumist, alustavad varakult kollektsioneerimist-

18. Andeka lapse probleemid 1 • Passiivsus õppetöös • Läbisaamine kaaslastega • Raskused mängukaaslaste leidmisel • Eristuvad vabatahtlikult • Autoriteediprobleemid-Liiga andekaid ei taheta juhtideks, andekas ei talu endastrumalamat juhti. • Üliarenenud õiglustunne -protestivad kui tajuvad ebaõiglust, ebaloogilisust võimõtlematust. • Ei talu rumalust - väga raske taluda kooslust endast rumalamatega, ei suudatavainimestega leppida, muutubtigedaks ja pettunuks.

19. Andeka lapse probleemid 2 • Oskamatus vaikida - ütlevad kõike, mida mõtlevad. • Kuulab valikuliselt - ei kuula, mõtlevad oma mõtteid. • Ei talu rutiini - kahtlevad kõigesja kõigis. • Möllav fantaasia - raske eristada reaalsust kujutlusest, soovmõtlemist tegelikkusest, on keskmisest tundlikuma hingelaadiga • Painavad filosoofilised probleemid -huvituvad tõe ning vale, religiooni ja ateismi, headuse , kurjuse vahekorrast,kõlbelistest ja eetilistest kategooriatest. • Tüdrukud eelistavad poistemänge - võib seletada meessooleomase saavutusvajadusega ning sooviga olla sõltumatu. • Kohanemine võib olla näiline - Suur osa andekaid kohaneb väliste normidega, laps on sattunudsõltuvusse kiitusest. Täiskasvanuna muutub ta suure tõenäosusega töönarkomaaniks,kes omasaavutustega iial rahul ei ole. • Ei pruugi taluda konkurentsi ja kriitikat.

20. Erivajadusega laps lasteaias Tegelikkuses suur tühjus

21. Erivajadustega laps lasteaias • Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad lapsevanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (Eesti Vabariigi haridusseadus prg. 24, lg.1 ) • Põhiseaduse § 37 ei sätesta ühtegi erinõuet erivajadustega laste suhtes – neid lapsi tuleb käsitleda võrdväärsena koos teiste lastega. • Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse seadusest kaasatakse 1,5–7-aastaseid erivajadustega lapsi tavalasteaedadesse pere elukoha lähedal. • Uue koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel hindavad lasteaiaõpetajad koos perega lapse arengut, viivad läbi arenguvestlusi ning koostavad vajadusel lapsele individuaalse arenduskava. • Lasteaiast saab laps ka eripedagoogilist ja logopeedilist abi. Lasteasutuse laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. (Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitamine, määrus nr 58)

22. Erivajadusega lapse märkamine • Vastsündinud lapse peret teavitatakse ja nõustatakse arenguprobleemide korral regionaalses sünnitusmajas (pediaatri kontroll pärast lapse sündi, meditsiiniline abi, sotsiaalnõustamine). • Perearst jälgib , hindab lapse arengut, teeb vajadusel koostööd omavalitsuse • Sotsiaaltöötajaga, kes nõustab peret sotsiaalabi, koolieelse lasteasutuse, rehabilitatsiooniasutuse ja nõustamiskeskuse küsimustes • Lasteaed on lapse arenguliste erivajaduste märkajana teisel kohal lapsevanema järel.

23. Erivajadusega lapse märkamine I tasand-märkamine • Õpetaja abi • Rühma õpetajad • Liikumis-Muusikaõpetaja • Lapsevanemad

24. Erivajadusega lapse märkamine II tasand-hindamine • Rühmaõpetajad • Lapsevanemad • Eripedagoog • Logopeed • Psühholoog • Sotsiaaltöötaja • Füsioterepeut • Tegelusterapeut • Perearst

25. Erivajadusega lapse märkamine III tasand- sekkumine • Kogu lapse arengut toetav meeskond lasteaias • Lapsevanemad ning pere • Rehabilitatsiooni spetsailistid • Riiklikud metoodikakeskused õppenõustamiskeskuse töötajatele

26. Erivajadustega laste tugiteenused lasteaias • Lasteaedades märgatakse erivajadusega lapsi varakult, otsitakse abi nõustamiskeskustelt, lapsi uurivad meedikud, eripedagoogid ja psühholoogid. • Peamine probleem on – nende laste abistamises. Lasteaiaõpetaja ei saa ega peagi olema eripedagoog. Teadmiste rakendamine selles vallas eeldab süsteemset ettevalmistust. Vastavad teadmised ja oskused ei ole omandatavad paari loengukursuse või seminari raames. (M. Padrik) • Hoopis suur puudus on koolieelsele eale spetsialiseerunud psühholoogidest, kes oskaksid aidata ja toetada pedagooge ja peresid käitumisprobleemide ilmnemisel. • Koolieelses eas on tugivõrgustik võrreldes kooliga sootuks nõrk. • Sarnaselt uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse miinimumkoosseisude määrusega reformib Haridus- ja Teadusministeerium ka koolieelse lasteasutuse seadust. Arutluse alla tulev määrus sätestab lasteaedades töötavate spetsialistide loetelu, sealhulgas ka AEV koordinaator.( R. Rahuoja ELÜ eestseisus) • Sobitusrühmadega majadesse soovitatakse eelnõus eripedagoogi ametikoha loomist

27. Põlvamaa Õppenõustamiskeskus 2008 aastast • Nõustamiskeskuse spetsialist (peamiselt just eripedagoog), käib vajadusel kohtadel , tööde hulka kuulub tunni- ja rühmavaatlused, võimalike erivajaduste varajane märkamine, annab soovitusi lastele võimalikult soodsa keskkonna loomisel. • Psühholoogiliseks nõustamiseks, pereteraapiaks on hästi sisustatud, hubane ja privaatne ruum Põlva Maavalitsuse IV korrusel, vajadusel on valmis psühholoog kohtadele sõitma. • Toimuvad tunnustatud lektorite loengud HEV teemadel.

28. Erivajadustega laps ja sotsiaalsüsteem • Sotsiaalsüsteemi abi - rehabilitatsiooniplaani raames on võimalik taotleda ressursse nii tugiisiku kui täiendavate spetsialistide teenuste tarbeks. Tegemist väga kalli lahendusega. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks, selle täitmise eest vastutab lapsevanem • Rehabiltatsiooni meeskonnad töötavad üle Eesti , koostavad erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. • Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst ja meditsiiniõde. • Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, missugust lisaabi laps vajab. • Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. • Koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest.

29. Erivajadustega laste tugiteenused ja KOV • Lapse arengu toetamisega seotud kulutusi spetsialistidele ja abivahenditele ei suuda iga kohalik omavalitsus kanda. Kodused lapsed võivad jääda arengutoeta. • Kui arenguprobleemist tulenevalt on laps võimeline õppima vaid täiskasvanu individuaalsel juhendamisel, tema töövõime on äärmiselt piiratud, ta vajab pidevat järelvalvet ja suunamist, tuleb kaaluda, millises keskkonnas on võimalik vajalikku ressurssi leida ja tulemust optimaalsel viisil saavutada. Võimalik, et laps jääb samasse keskkonda ja saab tugiisiku--? abiõpetaja - ? • Päevahoiu teenus - ? • Erinevad skeemid : Sotsiaalministeerium Lapsevanem-KOV Projektipõhiselt Ühendused – autistide ühing jm.

30. Põlvamaa võimalused • Eesti Lastefondi Põlva tugirühm aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega (ATH) laste vanematele

31. Koolikohustus PGS §17 (1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. (11) Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist. (3) Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. § 18. Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti. § 19. (1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. § 20. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. § 37 Erivajadustega lapsed ei ole vabastatud koolikohustuse täitmisest. AEV-st saab HEV hariduslik erivajadus

32. Erivajadusega laps

33. ALLIKAD • Erivajadustega laps lasteaias: mõtteid hetkeolukorrast ja võimalustestMarika Padrik, Tartu Ülikooli eripedagoogika osakondKoolielu • Erivajaduste varajasest märkamisest ja sekkumisest Tiina Peterson, HTM-i üldharidusosakonna peaekspert • http://www.vorunoortekeskus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22&Itemid=26 • http://aidi.adisain.eu/doc/ettekanded/erivajadustega.pdf • http://www.eklvl.ee/ver1/kuulmispuudega/index.html • http://www.mentalhealthpromotion.net/resources/juhendmaterjal_vaimse_tervise_edendamiseks1.pdfKai Teeäär 2005 Laste vaimse tervise edendamise võimalustest ning parimast praktikast Euroopas • “Laps - erivajadusega laps “ Ingrid Veskiväli Kasvatusteaduste magister • Lasteaia logopeedi eriala profiil – 2011

34. ERIPEDAGOOGIKAnr 40, oktoober 2012Alusharidus, TELLIMISEKS: e-kiri vello.saliste@kosejoe.edu.ee • soovija postiaadress • maksja andmed • eksemplaride arv Kogumik tuleb posti teel koos arvega. Ühe eksemplari hind on 3,20€. ERIPEDAGOOGIKAnr 35, oktoober 2010Õppenõustamine

35. Tänan ! Logopeed Helve Kukk logopeed www.hellognet.weebly.com