1 / 25

ATH sündroomiga laps

ATH sündroomiga laps. Uurimustöö Helge Käär 28.veebruar 2010. Hüperaktiivsus-mis see on?. Aktiivsus – ja tähelepanuhäire tähendab häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud.

xanto
Download Presentation

ATH sündroomiga laps

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ATH sündroomiga laps Uurimustöö Helge Käär 28.veebruar 2010

  2. Hüperaktiivsus-mis see on? • Aktiivsus – ja tähelepanuhäire tähendab häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. • Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. • Diagnoosi saavad kindlaks määrata ainult lastepsühhiaater koos erialaspetsialistidega Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 11.Tartu Ülikooli kirjastus

  3. AJALOOLISED KÄSITLUSED • Juba 1902.a kirjeldas Still lapsi, kes olid agressiivsed, kuritegevusele kalduvad, ei allunud distsipliinile. Nad olid vähese tähelepanuvõimega ja väga püsimatud. • Hüperaktiivsust peeti kuni 1960ndate aastateni peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. • Euroopas kehtivasse haiguste kvalifikatsiooni jõudis hüperaktiivsus 1978.a. ja Ameerikas 1980.a. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 12.Tartu Ülikooli Kirjastus

  4. Hüperaktiivsuse närvisüsteemiga seotud põhjused • Hüperaktiivsete laste ajuvedelikus on leitud dopamiini sisalduse langust. • Praeguseks on kinnitust leidnud aju otsmikusagara olulisus ATA tekkel. • Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides madalakaalulised. • Ainult 5% sünnitraumadega lastest on hüperaktiivsed Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 13. Tartu Ülikooli Kirjastus

  5. Pärilikud põhjused • On uuritud hüperaktiivsete laste lähisugulasi, võimalusel kaksikõdesid-vendi. Tulemuseks osadel lastel on pärilik eelsoodumus olemas. • Täpselt ei teata, kuidas hüperaktiivsuse eelsoodumus põlvest põlve edasi kandub.

  6. Ümbritseva keskkonna mõjutused • Hüperaktiivsete laste vanemad keelavad ja kamandavad lapsi ja ei suuna ega õpeta. • Hüperaktiivsuse kujunemisele aitab kaasa ema masendus, alkoholi-ja narkosõltuvus, toimetulekuraskused ja suhtlemisprobleemid - erinevate tegurite koosmõju. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk14,Tartu Ülikooli Kirjastus

  7. Hüperaktiivsuse esinemine • Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed. • Mõnede uuringute põhjal isegi kuni 20%. • Eestis tähendaks see umbes 7000-12000 hüperaktiivset last vanuses 0-15 aastat. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 15. Tartu Ülikooli Kirjastus

  8. Hüperaktiivsuse avaldumine -ülemäärane aktiivsus • Laps ei suuda rahulikult paigal püsida; • on pidevas liikumises - jookseb, ronib, hüppab – ka olukordades, kus see ei sobi; • on paigalpüsimatu, ei suuda rahulikult istuda või seista, niheleb, vehib käte – jalgadega. Roomeldi M. jt Hüperaktiivne laps Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 lk 19

  9. Impulsiivne käitumine • Laps käitub mõtlematult, asub tegutsema enne, kui korralduse lõpuni kuulanud; • räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele; • sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult; • ei suuda mängudes ja grupitöös oodata oma järjekorda. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 20. Tartu Ülikooli Kirjastus

  10. Tähelepanu puudulikkus • Laps suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25 minutit; • suudab keskenduda ainult ühele tegevusele, esemele või inimesele korraga; • suunab oma tähelepanu pidevalt ühelt tegevuselt, esemelt või inimeselt teisele; • jätab kõnetamisel mulje, nagu ei kuulekski, et tema poole pöörduti; • ei pane tähele väikesi detaile, teeb hooletusvigu; • teeb vastumeelselt vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid; • ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega; • kaotab sageli oma asju, sest ei pane tähele, kuhu need unustas; • on igapäevases tegevuses halva mäluga. Roomeldi M. jt (2003) Hüperaktiivne laps, lk 20. Tartu Ülikooli Kirjastus

  11. Lapse kirjeldus • Elav, liikuv, rõõmus • Vaimsed võimed kõrgemad kaaslastest • Motoorika korras, käekiri lohakas • Rahutu - niheleb, käed, jalad ei püsi paigal • Keskendumisraskused – alustab tööd tunduvalt hiljem, ei leia järge üles • Tegutseb muude asjadega – joonistab sõjateemalisi pilte, ise kaasa häälitsedes • Unustab asju koju, tõuseb pingist ja võtab teistelt vajaminevat • Asjad kotis ja sahtlis sassis

  12. Suhted kaaslastega • On rõõmsameelne, tal on sõpru • Tihti kaklused – tahab olla liider • Meelistegevus: koolikottide loopimine, togimine – põhjustab õiendamisi, riidu • Trügib kampa, kus teda ei soovita • Kutsub sõpru külla – mäng lõpeb tihti kaklusega • Jookseb vahetunni ajal sõbraga sihitult ringi • Pärast tunde kolab ringi, ei taha koju minna

  13. Lapse tööd, tegemised

  14. Positiivsed tegevused • Loeb soravalt, räägib palju • Arvutab kiiresti, enamasti veatult • Joonistab ja meisterdab innukalt talle sobivatel teemadel • Peab õpetajat heaks ja korraks kuuletub

  15. Näiteid elust enesest • Pidevalt on tintenpen kadunud. ,,Kus on ?”,,Kodus, kadunud.” Alustab tööd hariliku pliiatsiga. Varsti avastab asjade vahelt penni. Rõõmsalt: ,,Ah, leidsin!” • Sünnipäevakaardile kirjutatakse nimed õnnitluse alla. Kõik teevad nii, ainult hüpik kirjutab suurelt õnnesoovi kohale oma nime. • Algamas on aktus. Klass on rivis saaliminekuks. Puudu hüpik - on jooksmas. Kohale ta jõuab - ainult, et saalis lauldakse juba hümni. • Poiss muretseb tekstülesannete pärast. Tegemist ühe küsimusega ülesandega. Kas peaks tegema ühe või kahe küsimusega? Teeb igaks juhuks kahe küsimusega ja vastus tuleb üle saja (pole veel koolis õppinud). • Ei alusta kirjalikke töid peaaegu kunagi õigeaegselt. Ei tea järge, tunneb end ebalevalt. Üleminek uuele tegevusele raske.

  16. Minu tegutsemine • Näitan üles heatahtlikkust: tegijal juhtub nii mõndagi! • Tähelepanu köitmine – märguanded. • Tagasiside – miks nii juhtus, analüüs. • Tunnis virgutusharjutused. • Sobiliku koha ja pinginaabri valik. • Vajadusel struktureeritud ülesanded. • Edu puhul tunnustamine.

  17. Laste tegutsemisviisid (Aunola & Nurmi) ÕigeEi ole Kui koolis tehakse ülesandeid, siis kardan, et mina ei oska. x Kooli on tore tulla. x Kui mõni asi on raske, siis küsin kohe õpetajalt abix Kooliülesanded on mulle rasked x Kooliasju on tore tehax Mõnikord ma viivitan ülesande alustamisegax Kui mõni asi on koolis raske, siis teen meeleldi midagi muudx Pingutan ja teen ära ka rasked ülesanded x Tahan teha kõik koolitööd ilma abita x Teen koolitööd alati lõpuni ärax Kui koolitöödest midagi on raske, jätan selle kohe poolelix Ma oskan ka raskeid koolitöid kohe õigesti tehax Minu arvates on paha kooli tulla x Alati ma ei suuda teha kõiki koolitöidx Mõnikord ma jätan keerulised ülesanded pooleli x Tahan alati, et õpetaja kontrolliks minu töö ülex Mulle meeldivad ka rasked ülesanded ja mängudx

  18. Kuidas toime tulla? • Märka varakult ATH sündroomiga last. Esimesed märgid avalduvad juba 3-4 aastastel lastel. • Pole paha last, näe lapse juures neid omadusi ja enneta lapse halba käitumist. • Kaardista, millised oskused lapsel puuduvad. Nõua seda, millega laps toime tuleb. • Diagnoosi määrab pädev komisjon. Koolituse materjalid, 27.11.2009 Tarja Orellana ja Terhi Ojala

  19. Õpetaja tegevused • Märkamine - õpetaja näeb mind, kuuleb mind, mina olen õpetajale tähtis, mind oodatakse. • Tagasiside – neutraalne seletus tegevustele, ei tohi ära kaduda soov heale pürgimuslikule õppimisele. Sul on probleem ja ma aitan sind. • Piirid - reeglid, karistused koos paika panna. • Motiveerimine - positiivsete omaduste rõhutamine, positiivse minapildi kujundamine – saan hakkama, , toimetulekustrateegiad – ma tahan seda teha. • Tunnustamine

  20. Kontakt lapsega • Lühike pilkkontakt, puudutus. • Juhendid lihtsate sõnadega. • Selged tunniüleminekud. • Struktureeritud ülesanded. • Sagedane tagasiside. • Rahulik õhkkond klassis. • Kokkulepitud märgusõnad nagu ,,Stopp!” jne. Neuhaus,C (2001)Hüperaktiivne laps, lk 142-143 Tallinn: Kunst

  21. Koostöö lapsevanematega • Individuaalne vestlus - mida rohkem infot lapse kohta, seda tegusam on koostöö • Tugirühmad – sarnaste muredega lastevanemate kokkuviimine spetsialistidega • Koolitused, loengud

  22. Koostöö tulemuslikkus • Lapsevanem on toetav, huvitatud lapse käekäigust. Kohtume vajadusel. Info liigub päeviku ja interneti kaudu. • Ema on vähendanud poisi internetis viibimise aega. Sõbrad käivad külas ainult siis, kui vanemad on kodus. • Poiss käib jalgpallitrennis. • Õpetaja vastutab koolis toimunu pärast, vanemad kodus.

  23. Struktureerimine • Õpetatav materjal tükeldatakse osadeks nii, et õppimine oleks lapsele omastatav. • Struktuur võimaldab keskendumist. • On õpetuse süsteemne planeerimine ja täideviimine. Pibacka – Rönkä T. Loengumaterjal 02.02.2010 põhjal

  24. Tulevikuvisioon • Laps on klassi sulandunud. Kasutan erinevaid tehnikaid tähelepanu köitmiseks: näit rütmi - ja virgutusharjutusi, mõistatusi, vanasõnu, õppemänge, vaikuse kuulamist jne • Laps peab tundma eduelamust, et eneseväärikustunne saaks välja areneda. • Koolitusest ja kirjanduse läbitöötamisest on olnud tuge. Püüan praktikas kasutada neid nõuandeid ja jagada teadmisi teistega. • Lapsevanemate ja õpetaja tasakaalukus, hoolivus, järjekindlus ja armastus aitavad ATH laste probleeme leevendada.

  25. Kasutatud kirjandus • Roomeldi,M. jt (2003) Hüperaktiivne laps,Tartu Ülikooli Kirjastus • Neuhaus, C. (2001) Hüperaktiivne laps, Kirjastus ,,Kunst” • Pibaca-Rönkä, T. Koolitusmaterjalid Tallinn, 02.02.2010 • Orellana, T. ja Ojala T. Koolitusmaterjalid Tallinn, 02.02.2010

More Related